Savann
Tuleta meelde
Kus asub ekvaator, kus palavvööde?
Näita neid gloobusel ja kaardil.
Palavvöötmes asuvad ka rohtlad. Rohtlad on maa-alad, kus kasvavad valdavalt rohttaimed.
Palavvöötme rohtlat ehk trooplilist rohtlat nimetatakse savanniks. Savannis kasvavad kõrged rohttaimed ning üksikud kuuma ja kuiva taluvad puud.
Mõtle ja arutle!
- Mida sa tead savannide kohta?
- Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja savannid?
Asend
Troopilised rohtlad ehk savannid laiuvad lähis-ekvatoriaalsetel aladel ümber vihmametsade kuni põhja-pöörijooneni ja lõuna-pöörijooneni. Suuremad savanni-alad on Aafrikas.
Savanne on ka Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Lõuna- ja Kagu-Aasias.
1. Näita kaardil ja gloobusel ekvaator ja pöörijooned.
2. Leia kaardilt järgmised savannialad:
- Amazonase jõg
- Victoria järv
- Araabia meri
- Hindustani poolsaa
Vali kohanime ette õige number.
Kliima
Savannis esineb kaks aastaaega. Umbes pool aastat on seal kuiv periood ja umbes pool aastat vihmaperiood. Kogu aasta on palav.
Suveperioodil puhuvad tuuled ekvaatori poolt.
Savannis on kuum ja niiske, sest seal sajab palju vihma.
Talveperioodil puhuvad aga kuivad troopilised tuuled.
Talvel on savannialadel kuiv ja kuum.
Kuhu on diagrammil märgitud
- kuud?
- õhutemperatuur?
- sademete hulk?
Täida lüngad diagrammi alusel.
- Kõige soojem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on °C.
Mis kuu on Eestis kõige soojem?
Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur? - Kõige külmem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on °C.
Mis kuu on Eestis kõige külmem?
Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur? - Aastane õhutemperatuuride vahe on kraadi C.
Mitu kraadi on Eestis aastane õhutemperatuuride vahe? - Savannis sajab palju (millal?) ja vähe (millal?) .
- Gambias sajab aastas millimeetrit (mm).
(Eestis sajab aastas 550–750 mm.)
Veestik
Savanni-aladel on palju suuri jõgesid. Tuntumad jōed on Lõuna-Ameerikas Amazonas ja Parana, Aafrikas Niilus ja Aasias Ganges.
Leia
ja näita jōed kaardilt.
Vihmaperioodil sajab palju vihma ja see tekitab suuri üleujutusi. Kuivaperioodil vesi väikestest jōgedest aurustub. Selle tagajärjel kuivavad väiksemad jõed ära. Neid kuivanud jõesänge nimetatakse Aafrikas vadideks, aga Austraalias kriikideks.
Savannialadel esineb ka palju suuri järvi. Tuntumad neist on näiteks Aafrikas Victoria, Tanganjika ja Njassa.
1. Leia kaardilt järgmised veekogud:
Amazonas
Victoria
Ganges
Tanganjika
Parana
Niilus
Njassa
2. Rühmita veekogud asukoha järgi.
- Gangese jõgi
- Njassa järv
- Victoria järv
- Parana jõgi
- Amazonase jõgi
- Niiluse jõgi
- Tanganjika järv
Taimestik
Savannis kasvavad enamasti rohttaimed. Vihmasel aastaajal kasvavad rohttaimed kuni kolme meetri kõrguseks.
Savannis kasvab vähe puid.
Kuiv aeg on seal pikk. Siis sajab vähe vihma. Kuival ajal on maapind kuiv, seega on puude kasvamiseks vähe niiskust.
Ekvaatorile lähemal on niiskemad alad, seal kasvab rohkem puid. Seda ala nimetatakse puu-savanniks.
Savannis kasvavad jämeda-tüvelised puud. Neil on paks koor ja lai juurestik.
Mõtle ja arutle
Miks on enamik savannipuid sellise ehitusega?
Peamised puuliigid on ahvileivapuu ehk baobab ja akaatsia. Austraalias kasvavad pudelpuud ja kääbus-eukalüptid.
Loomastik
Savanni loomastik on väga liigirikas.
Vaata pilti. Nimeta savannide loomi.
Aafrikas on suured savanni-alad. Seal elab palju suuri rohusööjaid loomi. Nad elavad ja liiguvad karjadena. Tuntumad neist on elevant, kaelkirjak, ninasarvik, sebra, antiloop.
Savannis elab ka palju kiskjaid, kes toituvad teistest loomadest. Aafrika savannides elavad lõvid, gepardid, hüäänid, šaakalid.
Veekogudes elavad krokodillid ja jõehobud.
Savanni-loomad peavad suutma ka põuaperioodi üle elada.
Suuremad loomad rändavad põuaperioodil suurte karjadena veekogude äärde. Vee otsinguil peavad loomad tihti ette võtma väga pikki rännakuid.
Väikesed loomad ei suuda nii kaugele minna. Nemad enamasti magavad põua ajal.
Paljud väikesed loomad aga elavad sügaval maa sees urgudes. Nad tulevad toitu otsima öösel, sest siis on jahedam.
Väikesed savannis elavad loomad on ahvid, närilised, mangustid, maod, sisalikud jt.
Savannis elab ka palju putukaid, liblikaid, sipelgaid, termiite, rohutirtse. Nende jaoks on rohttaimedes toitu piisavalt.
Kui ühele maa-alale satub palju putukaid, võivad nad teha suurt hävitustööd. Näiteks rändtirtsuparv võib ära süüa kogu rohelise taimestiku suurel maa-alal.
Savannis elavad ka jaanalinnud. Need on kõige suuremad lennu-võimetud linnud.
Aafrikas
Austraalias
Lõuna-Ameerikas
Lõuna-Ameerika savannides elab suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrika savannides. Seal elavad hirved, väikesed metssead, vööloomad. Palju on närilisi.
Kiskjatest elavad seal jaaguarid ja puumad.
Austraalia savannides elavad kukkur-loomad. Need on imetajad loomad. Poegade arenemiseks ja kaitsmiseks on kukkurloomadel kõhu peal taskut meenutav kotike ehk kukkur.
Kukkurloomad on kängurud, koaalad ehk kukkurkarud, vombatid, sipelga-karud.
Kiskjatest elab Austraalias ainult metsik koer dingo.
Aasia savannides elavad antiloobid, tiigrid, leopardid, india elevandid.
- Savannid asuvad igal mandril ümber ekvaatori.
- Savannid asuvad lähis-ekvatoriaalsetel aladel.
- Savannis sajab aastas üle 2000 mm sademeid.
- Peamised taimed savannis on rohttaimed.
- Savannis kasvab palju puid.
- Savannitaimedel on niiskuse hoidmiseks väga suured lehed.
- Savanniloomad on kõik rohusööjad.
- Austraalias elavad kukkurloomad.
- akaatsia
- kõrrelised
- piimalill
- sebra
- lõvi
- ninasarvik
Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid
Tuntumad savanniriigid on:
- Aafrikas Tansaania, Keenia, Sudaan, Etioopia, Tšaad, Mali
- Aasias India
- Lõuna-Ameerikas Argentina
- Austraalia
Ülesanne 7
Leia kaardilt:
- suuremad savanniriigid;
- nende savanniriikide pealinnad.
Ekvaatorile lähematel aladel on palavvöötmes inimasustus piirkonniti tihedam. Inimesed taluvad sealseid kliimatingimusi kergemini kui vihmametsa kliimatingimusi.
Inimesed tegelevad kariloomade kasvatamisega. Kui loomad on ühe karjamaa tühjaks söönud, liiguvad nad järgmisele karjamaale.
Koos loomakarjaga liiguvad edasi ka karjakasvatajad. Seega on nad rändava eluviisiga. Rändkarjakasvatajaid nimetatakse nomaadideks.
Savannialadel kasvatatakse lambaid, kitsi, lihaveiseid.
Põllud on savannialadel enamasti väikesed. Neid haritakse käsitsi.
Oma pere tarbeks kasvatatakse hirssi, maisi, bataati (magus-kartul) jm.
Tasased lagedad alad võimaldavad rajada suuri istandusi. Istandustes kasvatatakse kohviuba, kakaouba, banaane, suhkruroogu.
Enamik istandustest saadavast toodangust müüakse välismaale. Kakaoubadest valmistatakse kakaod ja šokolaadi.
Uuri pakenditelt või internetist, kust on toodud Eestis müüdavad banaanid, kohvioad, kohv ja suhkur.
Loomad söövad rohttaimi. Rändkarjakasvatuse tulemusel söövad loomad suured maa-alad rohust puhtaks. See on ülekarjatamine.
Nii muutuvad kuivad savannid kõrbeteks ehk kõrbestuvad. Kõrbestumist põhjustavad ka puude mahavõtmine ja tulekahjud.
Nii on see toimunud Aafrikas Sahara lõunaosas.
Seal on kõrbeala järjest laienenud, savanniala aga vähenenud.
Lõuna poole tekib kõrbeid juurde kuni kuus kilomeetrit aastas.
Sellistel aladel ei saa enam põllumajandust arendada. Puudus on ka joogiveest. Sahara lõunaosa kõrbestunud piirkonda nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on kujunenud Aafrika suurim näljapiirkond.
Suur probleem savannis on salaküttimine. Loomi kütitakse enamasti nende hinnalise naha pärast.
Salaküttimise tulemusena on vähenenud aafrika elevantide arv. Elevandiluust valmistatakse kalleid ehteid.
Väljasuremisohus on ka ninasarvikud
Kas sa tead, et valge-ninasarvik jookseb sama kiiresti kui hobune?
- Ninasarvikud elavad (kus?) ja .
- Aafrikas elav valge-ninasarvik võib kasvada kuni meetri pikkuseks ja kilogrammi raskuseks.
- Ninasarviku nägemine on (missugune?) , haistmine ja on aga (missugused?).
- Ninasarvikud söövad .
- Ninasarvikute sarv koosneb (millest?) nagu ka inimese ja .
- Ninasarvikuid kütitakse (miks?) .
Aafrika savannide kaitseks on loodud suured looduskaitsealad – rahvuspargid. Rahvus-parkides on taimede ja loomade taastamiseks loodud täiesti kaitstud alad.
Samas on rahvusparkidesse rajatud ka õppe-radasid ja puhke-alasid. Nende kaudu on võimalik inimestel rohkem loodust tundma õppida.
Rahvusparkide aladel on ka sellised piirkonnad, kus inimesed võivad tegeleda oma igapäevase tööga.
Kuulsamad rahvuspargid on Aafrikas Serengeti, Krügeri ja Nairobi rahvuspark.
Pane tähele – ühes lauses võib olla mitu õiget vastust.
1. Savanni maastik on
- lage
- tasane
- mägine
2. Savannis kasvavad
- ainult puud
- ainult rohttaimed
- üksikud puud ja palju rohttaimi
3. Paljudel savanniloomadel on suured kõrvad ja pikk saba. Suurte kõrvade ja pika sabaga on hea
- putukaid eemale peletada
- end jahutada
- võimalik kiiremini liikuda
4. Pühvlite seljas istuvad sageli linnud. Linnud
- on seal liigseks raskuseks
- söövad pühvlitel elavaid kahjureid
- saavad kiiremini pühvlite abiga edasi liikuda
1. Leia kaardilt savanniga seotud alad:
- riigid: Argentina, Austraalia, Keenia, Tansaania
- veekogud: Victoria järv
- poolsaared: Hindustani poolsaar
2. Vali kohanime juurde õige number.
Argentina
Tansaania
Austraalia
Victoria järv
Keenia
Hindustani poolsaar
3. Rühmita alad asukoha järgi.
- Austraalia
- Hindustani poolsaar
- Tansaania
- Keenia
- Victoria järv
- Argentina
Teeme kokkuvõtte savannist
KLIIMA | ||
ASEND |
| |
SAVANNID | ||
| ||
- Savannid on rohtlad, kus kasvavad peamiselt taimed.
- Savannis on terve aasta palav. Seal on aastaaega.
- Savannis on vihmane ja periood.
- Savannis kasvavad üksikud .
Näiteks , , . - Savannis elab palju loomi, sest neile leidub seal palju .
- Suuremad rohusööjad loomad on , , jt.
- Palju toitu leidub savannis ka (kellele?) , , , .
- Aafrika savannis elab maailma suurim lennuvõimetu lind.
See on . - Aafrika savannis elab maailma kiireim loom.
See on . - Austraalias elavad kukkurloomad.
Tuntumad neist on . - Savannis kasvatatakse suurtes istandustes , ja .
