Kliimamuutused on pälvinud Maa planetaarsetest piiridest kõige enam tähelepanu, kuna kliimamuutused on selgelt üleilmse mõjuga. Liigne kasvuhoonegaaside heide ühes maailma piirkonnas suurendab kasvuhooneefekti, mille mõju võib ilmneda äärmuslike ilmastikunähtustena hoopis teistes piirkondades. Seega ei saa ükski riik käsitleda kliimamuutusi pelgalt oma siseasjana – nendega tegelemine eeldab laiapõhjalist rahvusvahelist koostööd.
Mõtle!
Mis sa arvad, miks ei ole näiteks bioloogilise mitmekesisuse kahanemine vaid ühe riigi siseküsimus, millesse teised riigid ei tohiks sekkuda?
Kliima on Maal pidevas muutuses. Meie planeedi kliima määrab eelkõige Maale jõudva päikesekiirguse ja Maalt lahkuva soojuskiirguse hulk. Mõlemad olenevad peamiselt Maa kaugusest Päikesest ja Maa pöörlemistelje kaldenurgast. Maa kaugus Päikesest muutub pidevalt. Kümnete tuhandete aastate pikkuste tsüklitena tiirleb Maa kord Päikesele lähemal orbiidil, mil kliima on soojem, kord kaugemal, mil kliima on jahedam.
Kuid astrofüüsikalised tegurid määravad vaid potentsiaalse kliima. See, milliseks kujuneb tegelik kliimasüsteem, sõltub Maal toimuvatest protsessidest. Kui Maa keskmine temperatuur sõltuks ainult astrofüüsikalistest teguritest, oleks see praegusest umbes 30 kraadi madalam ehk –15 kraadi. Sellistes tingimustes ei pruugiks Maal olla vedelas olekus vett ja võimalused elu olemasoluks oleksid küllalt kasinad.
Mõtle!
Kui looduslikud tsüklid muudavad kliimat väga aeglaselt kümnete tuhandete aastate jooksul, siis miks on oluline uurida ja muretseda praegu toimuva kliimamuutuse pärast? Mille poolest erinevad inimtekkeline ja looduslik kliimamuutus kiiruse ja mõju poolest?
Meie planeedil on elu võimalik tänu gravitatsioonile, mis aitab Maa ümber hoida õhukest atmosfäärikihti. Atmosfääri koostis takistab soojuskiirguse lahkumist Maalt. Atmosfääri koostise kujunemisel on oluline roll elustikul, mis valdavalt koosneb taimedest. Taimed suudavad reguleerida hapniku ja süsihappegaasi tasakaalu atmosfääris ja seega Maa temperatuuri. Isegi kui astrofüüsikaliste tegurite muutumine toob kaasa kliimamuutusi, suudavad taimed neid muutusi tasakaalustada.
Kui Päikeselt tulev kiirgus jõuab maapinnani, siis osa sellest peegeldub kohe tagasi kosmosesse, osa aga neeldub maapinnas, vees või taimestikus. Neeldunud energia soojendab pinda, mis omakorda kiirgab energiat tagasi, kuid mitte enam nähtava valguse kujul, vaid infrapunakiirgusena ehk soojuskiirgusena. Kui soojuskiirgust poleks miski takistamas, liiguks see otse kosmosesse. Osa energiast jõuabki sinna, kuid Maa ümber olev atmosfäär toimib filtrina. Teatud gaasid, näiteks süsihappegaas, metaan ja veeaur, neelavad osa soojuskiirgusest. Kui molekul neelab kiirguse, hakkavad selle osakesed kiiremini liikuma ja see avaldub temperatuuri tõusuna. Hiljem kiirgavad need molekulid osa energiast uuesti välja, nii kosmose kui ka Maa pinna suunas. Selle tulemusena „peegeldub“ osa Maalt lahkuvast soojusest tagasi Maa pinna suunas ja hoiab Maa keskmise temperatuuri eluks sobivana. Seda protsessi nimetataksegi kasvuhooneefektiks.
Mõtle!
Kui peaksid viimase lõigu kohta joonistama skeemi, siis milline see oleks? Millest võib olla tingitud, et kuumal suvepäeval on palju mõnusam olla mõnel muruplatsil kui asfalteeritud autoparklas?
See, kui suur osa päikesekiirgusest peegeldub ja kui suur osa neeldub, sõltub pinna värvist. Tume pind, näiteks vesi, neelab rohkem kiirgust kui hele pind, näiteks lumi. Tume asfaltplats neelab rohkem päikesekiirgust ja muutub päikese käes kuumemaks kui selle kõrval olev haljasala, mis peegeldab osa kiirgust tagasi ega soojene nii palju.
Seega ei mõjuta kliimat mitte ainult atmosfääri koostis, vaid ka maakasutus: kui palju on tumedaid pindu (taimestikuta mullapind, asfalt, tumedad majakatused) ja kui palju heledaid pindu (liustikud, jäätunud veekogud).
Mõtle!
Kliimamuutuste tagajärjel on vähenenud arktilistel aladel merede jääkatte kestus ja ulatus. Kuidas võiks see olukord mõjutada kliima soojenemist? Kas selline muutus on inimtekkeline või looduslik kliimamuutus ja miks?
Inimese arengu seisukohast on eriti olulised viimased ligi miljon aastat, mil Maal on valitsenud küllaltki stabiilse kliimaga periood, ehkki toimusid 100 000 aasta pikkused jääaja ja jäävaheaja tsüklid. CO2 sisaldus atmosfääris kõikus umbes 180–280 ppm (ingl parts per million ehk miljondikosa) vahel. Seda hoidsid sellises vahemikus looduslikud süsinikuringe protsessid. Maa temperatuur kõikus mõnekraadises vahemikus.
Tänapäeval on CO2 sisaldus üle 420 ppm (vaata jooksvaid andmeid: www.CO2.earth), mis jääb selgelt väljapoole viimase miljoni aasta looduslikku vahemikku. Seetõttu hakkab praegune atmosfääri koostis sarnanema miljonite aastate taguste tingimustega, mil Maa oli märgatavalt soojem. Kuna inimühiskonnad ei ole arenenud sellise CO2 sisaldusega maailmas, on ebaselge, kui hästi need tingimused meile sobivad.
Mõtle!
Miks ei pruugi inimesele kui liigile sobida, kui maakera keskmine temperatuur oleks näiteks kaheksa kraadi kõrgem praegusest?
Kliimamuutused on otseselt seotud kõigi teiste planetaarsete piiridega. Elustikus toimunud muutused, metsade raadamine põldudeks, maakasutuse ja maakatte muutused, muutused aineringetes mõjutavad atmosfääri koostist ja kiirgusbilanssi. Muutuvad kliimatingimused on omakorda käivitanud eri tagasisidemehhanismid, millest paljud võimendavad kliimamuutusi. Näiteks kiirendab soojenev õhutemperatuur orgaanilise aine lagunemist igikeltsaga kaetud aladel, suurendades neilt kasvuhoonegaaside heidet.
Nagu ka kõigi teiste planetaarsete piiride ületamise puhul, on kliimamuutustel inimühiskonnale tuntavad tagajärjed. Kliimamuutustega kaasnevaid mõjusid majandusele on pikalt alahinnatud, kuigi nendest tingitud kulud ühiskonnale kasvavad aasta-aastalt. Kliimamuutuste tõttu tugevnenud tormid lõhuvad taristut, äärmuslikud põuad tekitavad raskusi toidutootmisel, tugevatest sademetest tingitud üleujutused hävitavad vara. Rahvastiku peatükist saad lugeda, kuidas kliimal on otsene seos rändega, kuna elukeskkonna halvenemine, põudade sagenemine või rannikualade üleujutused võivad muuta rändemustreid.
Mõtle!
Milliseid kliimamuutuste mõjusid oled ise kogenud või meediast kuulnud? Kuidas need mõjutavad igapäevaelu Eestis ja mujal maailmas?