Jäävöönd
Mõtle ja arutle!
- Mida sa tead jäävööndi kohta?
- Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja jäävöönd?
Maailma kõige külmem loodusvöönd on jäävöönd. See asub külmvöötmes. Seal esinevad polaarpäev, polaaröö, virmalised ja jäämäed.
Asend
Leia
- gloobuselt põhjapoolus, lõunapoolus.
- kaardilt põhjapoolus, lõunapoolus.
Jäävöönd asub ümber põhjapooluse ja ümber lõunapooluse.
Ümber põhjapooluse asub Arktika. Arktika koosneb Põhja-Jäämerest ja selles olevatest saartest.
Arktilised saared on Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, Teravmäed jt.
Gröönimaa on maailma kõige suurem saar. See on kaetud paksu jääga, mida nimetatakse mandrijääks. Ainult Gröönimaa lõunapoolne rannikuala on jäävaba.
Ümber lõunapooluse asub Antarktika. Antarktika koosneb Antarktise mandrist ja selle ümber asuvatest saartest.
- Leia kaardilt ekvaator, pöörijooned ja polaarjooned, Põhja-Jäämeri.
- Kus asuvad kaardil jäävööndiga seotud alad?
Vali kohanime ette õige number.- Põhja-Ameerikas
Põhja-Ameerika
Kanada Arktika saarestik
Gröönimaa - Euroopas
Norra meri
Barentsi meri
Teravmägede saarestik
- Põhja-Ameerikas
Kliima
Jäävööndit iseloomustab karm kliima. Ilm on kogu aeg külm.
Suvi esineb ainult Põhja-Jäämere rannikualal. Suvi on jahe ja lühike. Selle jooksul sulab lumi ainult väikesel osal maa-alal.
Jäävööndis sajab vähe.
Lagedatel metsatutel aladel puhub enamasti tugev tuul. Tugeva tuule tõttu möllavad seal sageli tuisud ja tormid.
Jäävööndis esinevad polaarpäev ja polaaröö.
Pooluste ümber kestavad need peaaegu pool aastat.
Polaarpäeva ajal ei looju päike üldse. Kogu aeg on valge (nagu meie jaanipäeva paiku). Polaarpäeva ajal paistab päike madalalt. Päike ei suuda maapinda palju soojendada ja sulatada.
Maapind jääb ka suvel külmunuks.
Polaarpäev asendub polaarööga. Polaaröö ajal ei tõuse päike silmapiirist kõrgemale. Siis valgustavad loodust ainult Kuu, tähed ja virmalised.
Mitmevärvilised virmalised tekivad maailmaruumis kiiresti liikuvate aineosakeste (kosmilise kiirguse) mõjul õhkkonna kõrgemates kihtides. Virmalisi võib näha ka Eesti põhjataevas.
Jäävööndi vetes on palju jäämägesid. Jäämäed on väga suured jäätükid. Need suured jääpangad ujuvad merevees. Jäämäed on ohtlikud laevadele.
Kirjelda pildi järgi jäämäge.
- Kõige soojem kuu on jäävööndis .
- Keskmine õhutemperatuur on °C.
(Eestis on kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur on 17 °C.) - Kõige külmem kuu on .
Keskmine õhutemperatuur on °C.
(Eestis on kõige külmem kuu veebruar, keskmine õhutemperatuur on –7 °C.) - Aastane õhutemperatuuride vahe on kraadi.
(Eestis on see 24 kraadi). - Jäävööndis sajab .
- Gröönimaal sajab aastas millimeetrit (mm).
Kuidas leidsid selle näidu?
(Eestis sajab aastas 550–750 mm sademeid.)
Antarktika kliima on väga karm. Isegi suve keskmine õhutemperatuur on mandri keskosas umbes −25 kuni −45 °C, rannikul umbes −5 kuni +2 °C.
Antarktikas on mõõdetud ka maakera kõige madalam õhutemperatuur –89,2 °C (23. juulil 1983. aastal). Kõige soojem on Antarktikas olnud +14,6 °C (5. jaanuaril 1974. aastal).
Mõtle ja arutle
- Eestis on juulikuu kõige soojem.
Miks on Antarktikas juulikuu kõige külmem? - Mitu aastaaega on jäävööndis? Nimeta.
Arktika elustik
Jäävööndis on väga külm.
See-tõttu on elustik Arktikas liigivaene ja seotud veega, sest vees on soojem. Meres kasvavad vetikad.
Jäävööndi lõunaosas kasvavad samblikud, samblad, suviti õitsevad polaarmagunad.
Meredes elab palju kalu. Seal elavad heeringad, lestad, tursad.
Suurematest loomadest elavad jäävööndis merihobud ehk morsad, hülged, kotikud, vaalad.
Jäävööndi maismaal elavad ühed kiiremad ja tugevamad kiskjad jääkarud. Samuti elavad Arktikas polaarrebased, polaarhundid, polaarjänesed.
Rannikualadel elab palju linde suurte parvedena. Mere ja rannakaljude kohal lendavad polaarkajakad, hahad, kaurid jt linnud.
Vaata pilti. Nimeta loomi ja linde, keda tunned.
Antarktise elustik
Antarktises on veel külmem kui Arktikas. Taimkate ja loomastik seal enamasti puuduvad. Ainult rannikualadel ja saartel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad.
Antarktise vetes elab palju väga väikeseid veetaimi ja veeloomi, kes on toiduks vähkidele ja kaladele. Kaladest toituvad omakorda hülged, vaalad, kotikud ja linnud.
Antarktise vetes elab ka maailma suurim imetaja sinivaal. Sinivaal võib kasvada kuni 33 meetri pikkuseks.
Lindudest on kõige tuntumad pingviinid. Pingviine on 17 eri liiki.
Keiserpingviinid | Kääbuspingviinid | |
Elavad (kus?) | ||
Kasvavad kuni | meetri (m) kõrguseks | meetri (m) kõrguseks |
Kaaluvad keskmiselt | kg | kg |
Elavad | aastaseks | aastaseks |
Jooksevad kuni | kilomeetrit tunnis (km/h) | kilomeetrit tunnis (km/h) |
Toituvad (millest?) |
- Kas pingviinid on lendajad või lennuvõimetud linnud?
- Kui suured erinevused on eri liiki pingviinide mõõtmetes?
Mõtle ja arutle
Miks jääkarud pingviine ära ei söö?
- sinivaal
- hüljes
- polaartursk
- vetikad
- punavetikas
- samblik
Inimtegevus jäävööndis
Jäävööndi kliima on inimestele elamiseks väga külm.
Seetõttu elab jäävööndi aladel vähe inimesi. Inimesed elavad ainult Põhja-Jäämere lõunarannikul. Seal sulab lühikese suve jooksul lumi ära.
Põhja-Jäämere lõunarannikul elavad inuitid. Tihti elavad inuitid lumeonnis, mida nimetatakse igluks.
Inuitid tegelevad kalapüügiga. Püütakse heeringat, turska jt kalu. Kütitakse ka hülgeid. Hülgeid kütitakse rasva, liha ja naha pärast.
Antarktikas ei ole püsielanikke. Seal elavad ainult teadlased. Polaaraladel töötavaid teadlasi nimetatakse polaaruurijateks. Polaaruurijad töötavad polaarjaamades. Polaarjaamad on erksavärvilised. Siis on need lumes hästi nähtavad.
Ülesanne 5
- Leia:
- riigid Kanada, Venemaa ja Norra;
- nende riikide pealinnad.
- Millisele riigile kuulub Gröönimaa?
Keskkonnaprobleemid
Jäävöönd on hõredasti asustatud. Seega on seal ka vähem keskkonna-probleeme. Suurim keskkonnaprobleem on üle-maailmse kliima soojenemisega kaasnev jää sulamine. Jää sulamine võib kaasa tuua üleujutusi madalamates maades.
- Leia kaardilt jäävööndiga seotud alad.
Ühenda nimi numbriga kaardil.
Vali kohanime ette õige number.
Gröönimaa
Barentsi meri
Kanada Arktika saarestik
Kara meri
Norra meri
- Lohista alad asukoha järgi.
- Barentsi meri
- Gröönimaa
- Kanada Arktika saarestik
- Norra meri
- Kara meri
Teeme kokkuvõtte jäävööndist
ASEND: | ||
JÄÄVÖÖND | ||
| LOOMAD: | |
- Jäävöönd on (milline?) ala (mille?) ääres.
- Jäävöönd asub vöötmes.
- Põhjapoolkera jäävööndit nimetatakse .
- Lõunapoolkera jäävööndit nimetatakse .
- Jäävööndis esinevad ja päev, .
- Jäävööndi elustik on seotud (millega?) .
- Tuntuim loom Arktikas on .
- Tuntuimad loomad Antarktikas on .
