Õpitulemused
- Õpilased oskavad eristada bioloogilist ja sotsiaalset sugu.
- Õpilased teavad, mis on soostereotüübid, ja oskavad tuua nende kohta näiteid.
- Õpilased mõistavad, et soostereotüüpide üle saab arutleda ja neid vaidlustada.
- Õpilased mõistavad, milline mõju võib olla soostereotüüpidel inimeste eluvalikutele, heaolule ja inimestevahelistele suhetele.
Õppekava
Inimene (7. klass)
Õpilane:
- selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist.
Tervis (8. klass)
Õpilane:
- selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele.
Vajalikud materjalid kontaktõppes
- Väikesed kleeppaberid (6 tk igale õpilasele), suured paberid rühmatööks, kirjutusvahendid, markerid, kleeplint.
- Õpilase töölehe „Poolt ja vastu“ väited lahtilõigatuna.
- Soovi korral esitlusslaidid.
Videoloeng õpetajale
Sissejuhatuseks videoloeng (4 min) – miks on vaja kohtinguvägivalla teemat käsitleda?
Sissejuhatus
- Leppige klassis ühise arutelu käigus kokku põhireeglid või tuletage meelde varem kokku lepitud põhireeglid. Mõned näited tunni põhireeglitest on toodud kõrval.
- Tutvustage õpilastele tunni teemat „Soostereotüübid“ ja selgitage, et selles tunnis arutatakse uskumuste ja hoiakute üle, mis puudutavad meeste ja naiste rolle meie ühiskonnas – mida tähendab olla mees või naine? Eri ajastutel ja eri ühiskondades on välja kujunenud oma ettekujutus mehelikkusest ja naiselikkusest.
Tunni põhireeglid
Mõned soovituslike tunni põhireeglite näited.
Mul on õigus:
- privaatsusele – kelleltki ei küsita isiklikke küsimusi,
- eeldada, et minu jutule ei segata vahele,
- et mind kuulatakse,
- oma isiklikule ruumile,
- oma tunnete ja mõtete väljendamisele,
- et minu vaateid ja seisukohti austatakse – ka siis, kui need erinevad kellegi teise omadest,
- õppida,
- teha vigu, ilma et keegi minu üle naeraks – pole olemas valesid vastuseid.
Me kõik peaksime püüdma:
- kaasa töötada ja anda oma panus, et tund oleks huvitav ja õnnestunud,
- toetada kaaslasi, kes on ebakindlad,
- kuulata ja austada seda, mida teised ütlevad.
Soostereotüübi mõiste
Kontakttunnis
- Jagage igale õpilasele kuus kleeppaberit ja paluge neil individuaalselt:
- kolmele paberile kirja panna kolm sõna, mis peamiselt seostuvad sõnapaariga „MEES JA MEHELIK“ (igale paberile 1 sõna);
- seejärel ülejäänud kolmele paberile kirjutada sõnad, mis peamiselt seostuvad sõnapaariga „NAINE JA NAISELIK“ (1+1 minutit).
- Moodustage rühmad (4–6 õpilast rühmas). Paluge rühmaliikmetel kinnitada suurele lehele kõik kleeppaberil olevad sõnad, mida individuaalse töö käigus üles märgiti. Kui sõnad rühma liikmetel korduvad, siis paluge need grupeerida.
- Rühma tööleht jagage kolmeks: vasakusse veergu kinnitatakse mehi ja mehelikkust iseloomustavad sõnad, paremasse veergu naisi ja naiselikkust iseloomustavad sõnad, keskmine veerg jääb esialgu tühjaks. Paluge rühmadel esitleda tulemusi.
- Viige läbi arutelu:
- millised sõnad korduvad rühma sees/rühmade vahel;
- kas eri inimeste ettekujutus meestest ja naistest, mehelikkusest ja naiselikkusest võib olla erinev, millest see võib sõltuda;
- kas on olemas sellist meest/naist, kellel on kõik need omadused, mida õpilaste poolt nimetati vastava soo kohta?
- Seejärel vahetage vasaku ja parema veeru pealkirjad ja arutage:
- kas on võimalik, et sellised omadused/tunnused esinevad naisel/mehel;
- mida me võidaksime, mida me kaotaksime;
- milliseid omadusi ei ole võimalik omistada vastassugupoolele (nt suguelundid, sünnitamine, imetamine jms)?
- Neid omadusi tähistavad sõnad tõstke keskmisse veergu ja pealkirjastage see veerg: „BIOLOOGILINE SUGU“. Selgitage, et vasakusse ja paremasse veergu kinnitatud sõnad tähistavad mõistet „SOTSIAALNE SUGU“.
- Tooge välja bioloogilise ja sotsiaalse soo erinevused. Soovi korral kasutage esitlusslaide.
- Selgitage, et järgnevalt te arutlete meeste ja naiste kohta käivate väidete üle.
Veebitunnis
- Veebitunnis kasutage www.mentimeter.com sõnade sisestamiseks eelnevalt saadetud lingile.
- paluge õpilastel sisestada kolm sõna, mis peamiselt seostuvad sõnapaariga „MEES JA MEHELIK“;
- seejärel kolm sõna, mis peamiselt seostuvad sõnapaariga „NAINE JA NAISELIK“ (1+1 minutit).
- Vaadake koos suures rühmas moodustunud (www.mentimeter.com) sõnapilve. Korduvalt sisestatud sõnad on sõnapilves nähtavad suuremana.
- Suures rühmas kirjutage veebiesitluse lehel valget tahvlit kasutades (nt Zoomis White board) kõige sagedamini esinevad sõnad vasakusse ja paremasse veergu, keskmine veerg jääb esialgu tühjaks.
- Viige läbi arutelu:
- millised sõnad korduvad;
- kas eri inimeste ettekujutus meestest ja naistest, mehelikkusest ja naiselikkusest võib olla erinev, millest see võib sõltuda;
- kas on olemas sellist meest/naist, kellel on kõik need omadused, mida õpilaste poolt nimetati vastava soo kohta?
- Seejärel vahetage vasaku ja parema veeru pealkirjad ja arutage valget tahvlit kasutades:
- kas on võimalik, et sellised omadused/tunnused esinevad naisel/mehel;
- mida me võidaksime, mida me kaotaksime;
- milliseid omadusi ei ole võimalik omistada vastassugupoolele (nt suguelundid, sünnitamine, imetamine jms)?
- Neid omadusi tähistavad sõnad tõstke keskmisse veergu ja pealkirjastage see veerg: „BIOLOOGILINE SUGU“. Selgitage, et vasakusse ja paremasse veergu kinnitatud sõnad tähistavad mõistet „SOTSIAALNE SUGU“.
- Tooge välja bioloogilise ja sotsiaalse soo erinevused. Soovi korral kasutage esitlusslaide.
- Selgitage, et järgnevalt te arutlete meeste ja naiste kohta käivate väidete üle.
Illustratsioon: sõnapilv “Mees”
Illustratsioon: sõnapilv “Naine”
„Poolt ja vastu“
I versioon: arutelu „Poolt ja vastu“
- Jagage õpilased 4–6-liikmelisteks rühmadeks ja rühmas moodustage paarid: „pooldajad“ ja „vastased“. Seejärel jagage igale rühmale üks väide töölehelt „Poolt ja vastu“ ja „pooldajatele“ paber, millele on kirjutatud „Olen selle väitega nõus, sest …“ ja „vastastele“ „Ma ei ole selle väitega nõus, sest …“. Paluge õpilastel väitega tutvuda ja mõelda endamisi paari minuti jooksul selle väite üle. „Pooldajad“ peavad välja mõtlema argumente, mis toetaks antud väidet, ning „vastased“ argumente, mis vaidlustaks antud väidet.
- Tuletage õpilastele meelde, et nad ei esitaks argumente, mis peegeldavad nende isiklikke tundeid ja mõtteid, vaid lähtuksid neile etteantud rollist („poolt“ või „vastu“). Seejärel vahetage rühmas rollid ja paluge täiendada olemasolevaid argumente.
- Järgnevalt andke kõigile rühmadele võimalus esitada järjestikku teistele paari minuti jooksul oma väide ning selle kohta esitatud peamised poolt- ja vastuargumendid. Võimalusel kuvage/kirjutage väited ka tahvlile. Iga esitatud väite järel arutage klassis ühiselt, milliste esitatud argumentidega nõustuvad teised õpilased. Osalege ise arutelus, et kõlama ei jääks argumendid, mis ei ole eetiliselt aktsepteeritavad või on seadusevastased.
- Iga väite arutelu järgselt võtke õpilaste arutelu kokku, soovi korral kasutage esitlusslaide või õpetaja töölehte.
- Veebitunnis jagage õpilased veebikeskkonnas rühmadesse. Arutelu toimub eraldi ruumides ja paluge rühmadel tutvustada peamisi arutelu tulemusi suures rühmas. Väited on ülesannete kogus, kust need saab õpilastele saata.
II versioon: toolimäng „Poolt ja vastu“
Õpilased istuvad ringis toolide peal ja õpetaja loeb ette väiteid töölehelt „Poolt ja vastu“. Õpilased, kes väitega nõustuvad, tõusevad püsti ja vahetavad kohad. Iga väite korral andke võimalus ka põhjenduseks ja aruteluks.
Videote analüüs
Vaadake suures rühmas näiteid Sotsiaalministeeriumi kampaania „Sooline stereotüüp“ videomaterjalist.
Arutage õpilastega, kuidas võivad mõjutada soostereotüübid inimeste hoiakuid ja käitumist ning heaolu, kasutades soovi korral arutelu juhtimiseks alljärgnevaid küsimusi.
- Kas oled kokku puutunud selliste soostereotüüpidega Eestis? Kus?
- Kuidas võivad mõjutada soostereotüübid inimeste hoiakuid ja käitumist ning heaolu?
- Kas oled tajunud teiste soostereotüüpseid ootusi sinu käitumisele või valikutele? Milliseid?
- Kas pead õigeks ühiskonna ootustele vastavat käitumist? Põhjenda.
Tunni kokkuvõte
Rõhutage õpilastele, et soostereotüübid ümbritsevad meid kõikjal meedias ja ka meie igapäevaelus (kodus, koolis, tänaval jm) ning meile võib tunduda, et stereotüüpsed soorollid kuuluvadki poisiks ja tüdrukuks või meheks ja naiseks olemise juurde. Tegelikult võivad nii poisid kui tüdrukud, mehed kui naised vaidlustada soostereotüüpe ja käituda viisil, mis on kooskõlas nende endi soovide ja valikutega, toetades võrdseid õigusi ja austust mõlema soo vastu erinevates rollides ja suhetes.
Lisategevus
- Paluge õpilastel enne järgmist tundi pöörata tähelepanu meedias (muusikavideod, reklaamid, filmid vms) esinevatele soolistele stereotüüpidele ja järgmises tunnis kirjeldada vähemalt ühte näidet. Õpilased võivad teha fotosid, võimalusel näidata videolõike, ajakirjade reklaame vms.
- Paluge õpilastel arutleda kodus vanematega mõne tunnis arutatud soorolli üle. Mõelda ja arutada koos vanematega: kuidas on põlvkondade lõikes muutunud poiste ja tüdrukute kasvatamine ja neile pandud ootused?
