Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 7 min
- Eesti on mitmekesine, 15 min
- Eesti kaardi peal, 22 min
- Kokkuvõte, 1 min
Eelteadmised
Õpilane oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta.
Eesmärgid
Õpilane
- oskab mõne lausega Eestit kirjeldada (kõrgustikud, madalikud, rannik, saared, naaberriigid);
- harjutab looduskaardi põhjal kontuurkaardi täitmist.
Seotud materjal
- ptk 1.1. Sissejuhatus, 1.2. Missugune on Eesti?
- lk 4–7
- lk 4–5
Märksõnad ja meetodid
- kõrgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, kaart
- piltide järgi arvamine, liikumismäng, kontuurkaardi täitmine, laul
Lõiming
1. kl loodusõpetus. Eestimaa tundmise peatükid (Järvselja metsas, Põhjarannikul, Haanjas, Matsalus, Setomaal)
Inimeseõpetus algklassidele. Me elame Eestis. Ilus Eestimaa
2. kl loodusõpetus. Eestimaa tundmise peatükid (Eesti kaart, Soomaal, Vooremaal, Tallinnas, Rõuges, Hiiumaal)
4. kl loodusõpetus. Eesti geograafiline asend
5. kl loodusõpetus. Läänemere rannajoon on liigestatud
Läbivad teemad
Keskkond ja jätkusuutlik areng (Eesti maastike väärtustamine)
Kultuuriline identiteet (Eesti kaardi tundmine)
1. Sissejuhatus
7
- Mida me õppima hakkame? Pildid
- Kaardiõpetuse vahelehtede uurimine
Mida me sellel aastal loodusõpetuses õpime?
Alustuseks võiks lastele tutvustada, mis algaval õppeaastal loodusõpetuse tundides ees ootab. Selleks vaadake fotogaleriid ja laske õpilastel arvata, mis pildil olla võiks.
Võib tutvuda õpiku sisukorraga ja lasta õpilastel arutleda, millest peatükkides juttu võiks tulla. Mis neile kõige huvitavam tundub? Aga kõige keerulisem?
Õpilastele võib selgitada, et selle aasta loodusõpetuse tund on justkui sissejuhatus ainetesse, mis tulevad neil alles vanemates klassides: bioloogia, geograafia ja füüsika. Kas nad teavad, mida nendes ainetes õpitakse?
Kaardiõpetuse vaheleht
Uurige lk 5–6 kaardiõpetust sissejuhatavaid lehti. Kas keegi õpilastest on ka orienteerumas käinud või geopeitust mänginud?
Selleks, et orienteeruda või tegeleda geopeitusega, on vaja tunda kaarti. Järgmistel tundidel hakkamegi põhjalikumalt kaartidega tegelema.
Taustainfo. Eestimaa kaardid Mari komplekti õpikutes
Mari komplekti kasutavad õpilased tutvuvad kaardiõpetusega juba 1. klassis. Spiraalselt minnakse kaartidega läbi I kooliastme aina keerukamaks. Siinkohal selgitame kaardiõpetuse ülesehitust läbi kolme klassi ja toome ka mõned varasemates klassides olnud kaardid, juhuks kui tahate tunnis lihtsamate kaartidega alustada.
1. klassi õpikus on piltkaardid, millele on märgitud mõned linnad, Mari kodu ja kohad, kus Mari aasta jooksul käib. Õpikus on nimelt viis Eestimaa tundmise peatükki Mari käidud kohtade kohta. Ka tutvutakse põgusalt põhiilmakaartega, et tekiks arusaam, mida tähendab, kui räägitakse Lõuna-, Põhja-, Lääne- ja Ida-Eestist. Esmaseid teadmisi Eesti kaardist aitavad kinnistada Eestimaa lauluga animatsioonid (ühe animatsiooni leiate konspekti järgmisest osast). 1. klassi lõpetaja tunneb kaardil Eesti ära ja oskab näidata oma kodukohta.
2. klassi õpikus on kaardid veidi keerulisemad. Jätkuvad Eestimaa tundmise peatükid ja neist igaühe juures on jällegi kaart ja lauluga animatsioon. Peale selle koha, kus Mari käis, on kaartidel veel mingi muu teema. Näiteks Hiiumaa tunnis on teemaks ka lahed, poolsaared ja saared, Vooremaa kaardile on kantud ka mõni rahvapärimusega seotud koht jmt. Ühtlasi harjutatakse illustratsiooni/foto ja sama koha kohta tehtud kaardi võrdlemist ja Eesti kontuurkaardi täitmist. 2. klassi lõpuks võiks selgeks saada põhiilmakaared ja tähtsamad objektid (suuremad järved, mõni saar ja jõgi, oma kodukoht jmt). Samuti joonistavad õpilased oma kooliümbruse kaardi.
3. klassis korratakse varem õpitut ja räägitakse kaartidest veidi lähemalt. Tutvustatakse lihtsas keeles kaardi osi ja õpetatakse kaardi järgi liikuma. Õpilased saavad jälle täita kontuurkaarti ja harjutada ilmakaari. 3. klassi lõpetaja oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke-madalikke, tähtsamaid veekogusid ja suuremaid saari ning asulaid. Samuti oskab ta lugeda kaardi legendi ja tunneb põhi- ning vaheilmakaari.
Ka need õpilased, kes ei ole 1. ja 2. klassis Mari komplekti kasutanud, saavad 3. kl materjali põhjal kõik vajalikud teadmised.
2. Eesti on mitmekesine
15
- Kus keegi suvel käis? Näidake kaardil
- Eestimaa laul
- Eesti on väike, aga mitmekesine
- Meie rannajoon on pikk ja kurviline
- Meil on umbes 2300 meresaart
- Suuremad kõrgustikud on Haanja, Otepää, Pandivere ja Sakala kõrgustik
- Suuremad madalikud on Lääne-Eesti, Pärnu, Alutaguse ja Võrtsjärve madalik
- Eesti on vesine maa (Läänemeri, Peipsi, väiksemad järved, jõed, ojad, sood)
Suvemuljed
Täna räägime pisut Eestimaast. Võiks lastelt uurida, millistes Eesti kohtades nad suvel käisid, ja lasta neid kaardil näidata. (Kui keegi käis välismaal ja klassis on maailmakaart, võib ka neid kohti kaardil näidata.) Tuletage meelde, kus asub teie kool Eesti kaardil.
Võite ka vaadata Eestimaa lauluga animatsiooni, mis oli Eestimaa tundmise peatükkides 1. ja 2. klassis. Laulu viimane salm oli iga kord erinev, olenevalt sellest, kuhu Mari reisis. Selle laulu viimane salm käib Haanja kohta.
Ülevaade Eestist
Eesti on maailma mõttes pisike riik, aga loodus on siin mitmekesine. Kõigest mõne tunniga jõuab autoga künklikust Lõuna-Eestist Lääne-Eesti tasastele ranna-aladele või Põhja-Eesti pankrannikule.
Eesti rannajoon on väga pikk ja kurviline, käändudes lahtedeks ja poolsaarteks. (Seda, mis on laht ja mis on poolsaar, räägiti 2. klassis Hiiumaa peatükis. Kordamiseks: kui maismaa ulatub kaugele merre, on see poolsaar. Kui aga meri sopistub maismaa sisse, on tegu lahega.) Meie suuremad lahed on Narva laht ja Pärnu laht, suuremad poolsaared on Sõrve poolsaar Saaremaal ja Kõpu poolsaar Hiiumaal. Ka põhjarannikul on palju poolsaari.
Tähelepanelikumad äkki märkasid, et kaardil on kirjas ka Soome laht, ometi ei paista, et see kuidagi maismaa sisse ulatuv mere osa oleks. Lahed võivadki olla väga erineva suurusega. Soome laht on Läänemere üks osa (vaadake Läänemere kaarti allpool), aga Narva laht on väiksem osa Soome lahest.
Eesti on ka väga saarterikas maa: meil on umbes 2300 meresaart. Suuremad neist on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.
Saarte arvu erinevus paberõpikus ja digimaterjalides
Võite märgata, et Eesti saarte arv paberõpiku esimestes versioonides (sh 2024. a trükk) lk 6 ja digimaterjalides (digiõpikus ning e‑tunnis) erineb. Paberõpikus on kirjas, et Eestis on 2222 meresaart. See aga erineb kõige uuematest mõõtmistulemustest. 2024. a veebruari seisuga on Eestil 2317 saart (uudis ERR‑i portaalis) ja nii on see kirjas ka digimaterjalides. Paberõpikus uuendame saarte arvu järgmises kordustrükis.
Võtke muutunud andmeid arvesse lk 4 ül 3 lahendamisel. Seal on vaja lünka kirjutada, mitu meresaart Eestil on. Õpilaste vastused võivad erineda olenevalt sellest, mis õpikut nad kasutavad. Võite kasutada seda võimalust, et selgitada õpilastele, miks sellised arvandmed võivad ajas muutuda.
Eestis on kõrgemaid künklikke alasid ja madalaid tasaseid alasid. Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvaid piirkondi nimetatakse kõrgustikeks. Eestis on neli suuremat kõrgustikku: Haanja, Otepää, Pandivere ja Sakala kõrgustik. Tuntud on ka pisem Karula kõrgustik. Haanja kõrgustikul paikneb Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi (317 m).
Ümbritsevast alast madalamaid tasaseid piirkondi nimetatakse madalikeks. Meie suuremad madalikud on Lääne-Eesti, Pärnu, Alutaguse ja Võrtsjärve madalik.
Eesti on vesine maa. Meie põhja- ja läänerannikut uhub Läänemeri, suur osa idapiirist kulgeb aga mööda Peipsi järve. Eestis voolab sadu jõgesid ja siin on tuhandeid järvi ja soid.
3. Eesti kaardi peal
22
- Liikumispaus. Läänemere-äärsed riigid
- TV lk 4 ül 1–3 (Opiqu ptk 1.2 ÜK „Paigad Eestis“ ja „Lünkade täitmine“)
- TV lk 4 ül 4 (Opiqu ptk 1.2 ÜK „Kõrgustikud Eesti kaardil“, „Madalikud Eesti kaardil“, „Saared ja lahed Eesti kaardil“ ning „Järved ja jõed Eesti kaardil“)
Liikumispaus. Läänemere-äärsed riigid
Andke õpilastele üks minut aega, et uurida Läänemere-äärsete riikide kaarti lk 6. Kaardi võib ka tahvlil kuvada. Seejärel tõusevad kõik püsti. Õpetaja loeb ette väiteid, millele saab kaardilt vastuse. Kui väide on tõene, siis õpilased astuvad sammu ettepoole või hüppavad edasi (kui ruumi on). Kui väide on vale, siis astuvad õpilased sammu tagasi ja kükitavad. (Kaardilt spikerdamine on lubatud, aga ärge selleks palju aega andke.)
Väited
- Eesti paikneb Läänemere ääres. (Õige)
- Eesti naaberriigid on sellel kaardil tähistatud punasega. (Vale, hoopis rohelisega)
- Soome paikneb Läänemere ääres. (Õige)
- Rootsi ei ole Läänemere-äärne riik. (Vale)
- Eesti ja Läti on naabrid. (Õige)
- Leedul ja Eestil on ühine piir. (Vale. Leedu asub Eestist üldse mitte kaugel lõuna pool, aga meil ei ole ühist piiri.)
- Läti ja Leedu on naabrid. (Õige)
- Eestist ida pool on Venemaa. (Õige)
- Rootsi jääb Eestist läände. (Õige)
- Soome ja Eesti vahel on Soome laht. (Õige)
Vastused
Ül 2 vastus: kõik pildid on tehtud Eestis. Nendel on Karula kõrgustik, Rummu karjäär ja Panga pank Saaremaal.
Järgmisena täitke lk 4 ül 4 (kontuurkaardi harjutus). Olenevalt sellest, kui suured on teie klassi kogemused kaartidega, saavad õpilased sellega kas peaaegu iseseisvalt hakkama või vajavad omajagu juhendamist. Kaarti ei pea täitma peast, vaid seina- või õpikukaardi eeskujul. Seda kaarti on lihtsam täita kui mustvalget, sest värvid annavad juba palju infot edasi.
Kaardi täitmise ajal võiks õpilaste tähelepanu juhtida järgmisele.
- Eesti on sellel kaardil tähistatud erksamates toonides kui meie naaberriigid. Seda pole küll TV ülesandes öeldud, aga õpilased võiksid ka riigipiirid punase pliiatsiga üle tõmmata ning kirjutada kaardile naaberriikide nimetused (Läti ja Venemaa).
- Panna tähele, kuidas madalike ja kõrgustike nimed looduskaardil paigutatud on. Kaardile ei kirjutata nimetusi alati ilusti sirgelt vasakult paremale, nagu muidu kirjutama harjunud oleme. Madalikud paiknevad sageli mere või järve ääres, seepärast on ka nimetused kirjutatud sellise nurga all, nagu parajasti vaja, vahel lausa kaarega, et paremini õigele piirkonnale ära mahuks (nt Pärnu madalik). Kõrgustike puhul on näha, et pikliku Sakala kõrgustiku nimetus on samamoodi nurga all välja venitatud. Teised kõrgustikud on laiemal alal ja neil on looduskaardil näiteks kirjutatud nimi kahele reale. Seega on kaardile nimetuste paigutamisel eesmärk paigutada nimi nii, et saaks hästi aru, kuhu see käib, ja et seda oleks lihtne lugeda.
- Kui teil aega jääb, võite kaardile kanda ka mõne linna. Täpid nende jaoks on kaardil olemas.
Asukohtade kinnistamiseks võib õpilastele mõnes tunnis või kodutööks saata ka ülesandeid peatüki ülesannete kogust (ptk 1.2 ÜK „Kõrgustikud Eesti kaardil“, „Madalikud Eesti kaardil“, „Saared ja lahed Eesti kaardil“ ning „Järved ja jõed Eesti kaardil“).
Taustainfo. Opiqu kasutamine algklassides
Loodusõpetuse õppekomplekti kuulub ka digiõpik Opiq.ee keskkonnas. Selleks, et seda õppetöös selles ja järgmistes klassides otstarbekalt kasutada, võiks õpilastele juba esimeste nädalate jooksul Opiqut tasapisi tutvustama hakata. Osa ülesandeid on kiirem ja mõistlikum lahendada digiõpikus, osa jällegi paberil. Samuti on Opiqus multimeedia materjale, mida paberõpikusse pole võimalik lisada. Kui lapsed Opiqu kasutamisel juba osavamad on, saab digiõpiku abil kaasata õppetöösse ka neid lapsi, kes on mingil põhjusel distantsõppel (nt tõbised, reisil, spordilaagris). E‑tunnis on soovitused, milliseid ülesandeid võiks lahendada klassis ja milliseid suunata distantsõppel olevale lapsele.
Opiqut saab klassis kasutada nt arvutis, tahvelarvutis või nutitelefonis. Kui teil ei ole võimalik nutiseadmeid kasutada, saate ülesandeid lahendada koos suurel ekraanil. Kui õpilased on koos õpetajaga digiõpikuga tutvunud ja ülesandeid lahendanud, on neil lihtsam sellega ka iseseisvalt töötada, kui selline võimalus või vajadus peaks tekkima.
Esimesed sammud digiõpiku kasutamisel
Igal õpilasel peab Opiqus olema oma isiklik konto (mitte lapsevanema konto!). Kõige mugavam on õpilased üle tuua e‑päevikust ja Opiqus lisada sobiv õppematerjal vastava aine päeviku külge. Selliselt lisatud õppematerjal on kõigil õpilastel kohe esilehel. Kui liigutada sobivas rütmis edasi õppejärge, on õpilaste esilehel kohe ka õige peatükk. Opiqust saab ülesannete kogu ülesandeid eraldi tervele klassile või osale õpilastest saata, need ilmuvad siis õpilasele esilehele. Peatüki ülesanded on enamasti automaatkontrollitavad, et kasutaja saaks kohe tagasisidet. Ülesannete kogus on nii automaatkontrolliga kui ka vabavastusega ülesandeid, mida õpetaja eraldi hindama peab. Täpsemad juhendid Opiqu kasutamiseks leiab siit.
Aidake alguses õpilastel oma seadmes Opiq üles leida ja sinna sisse pääseda. Selleks on vaja avada brauser, minna lehele opiq.ee ja vastavalt oma autentimisviisile sisse logida. Kui õpilastel on oma seade, võiks linnutada ruudu „Jäta mind seadmes sisselogituks“. Pange tähele, et arvutis ja telefonis näeb Opiq veidi erinev välja, kuid sisu ja ülesanded on täpselt samad. (Nagu ikka, on suuremal ekraanil tegutsemine lihtsalt mugavam. Sageli on ülesandeid parem lahendada siis, kui telefon on keeratud maastikuvaatesse.) Telefonivaadet saab arvutis imiteerida, kui lohistada brauseri aken oluliselt kitsamaks. Selgitage, kuidas avada õige õpik ja peatükk ning mida erinevad nupud teevad. Seejärel asuge konkreetsete ülesannete kallale.
Hiljem võite ka lastelt küsida, kas keegi neist tahaks, et saadaksite talle lahendamiseks ülesande. Võib arvata, et paljud algklasside lapsed seda tõepoolest tahavad. Ka selle tegevuse võiks korra enne klassis läbi teha, et õpilased näeksid, kuhu neile saadetud ülesanne tekib, kuidas seda avada, lahendada ja tagasi saata.
Soovitus. Eesti kaart liitreaalsuses
Võite uurida ka Eesti kaarti liitreaalsuses. Enne tunnis näitamist peaks õpetaja järele proovima ja veenduma, et see tema telefonis kindlasti tööle hakkab. Kõigis seadmetes see ei tööta. Vahel on vaja mitu korda proovida. Õpetaja võiks selle oma telefonis avada ja lasta lastel kordamööda vaadata või aidata lastel seda nende telefonis teha.
Arvutis tuleb vajutada nupule „Vaatle liitreaalsuses“, mille peale avaneb QR‑kood, mis tuleb mobiiltelefoniga skannida (õpilased saavad koodi skannida õpetaja arvutiekraanilt). Seepeale saab objekti avada veebisirvijaga. Et objekt nähtavale ilmuks, tuleb mobiiltelefoni liigutada. Objektide ilmumiseks on vaja üsna palju valgust.
Mobiiltelefonis avaneb objekt, kui vajutada nupule „Vaatle liitreaalsuses“. NB! Kõik sirvijad ei suuda objekti avada. IPhone’ides soovitame Safarit, Androidides Chrome’i.
4. Kokkuvõte
1
- TV lk 5 eneseanalüüsi kast
- Peatükiülesanded Opiqus
Täitke lk 5 eneseanalüüsi kastike. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid õpilased saavad ise hinnata, kui hästi nad mingi teema selgeks said või kuidas see neile meeldis. Midagi õpetajale põhjendama ei pea, aga võib. Õpilastele võiks selgitada, et eneseanalüüsiülesannet õpetaja kunagi ei hinda.
Kui teil on aega, võiks lahendada ka ülesanded ptk 1.2.
Tunni kirjeldus
Õ ptk 1. Missugune on Eesti? |
Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–4 (faktid Eestimaa kohta ja Eesti kaart) |
Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.
