Ajalugu on põnev ja kasulik

Tunni ülesehitus

  1. Mis on ajalugu? 15 min
  2. Ajalooteadlased, 15 min
  3. Ajalooõpetus, 10 min
  4. Ajalugu ja mina, 5 min

Ettevalmistus

  • Tunnis on vaja õpikut ja töövihikut.

Eelteadmised

Õpilane teeb vahet minevikul, olevikul ja tulevikul.

Eesmärgid

Õpilane 

  • teab, millega tegeleb ajalooteadus;
  • eristab fakti hinnangust;
  • eristab eelajaloolist ja ajaloolist aega.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • ajalugu, ajaloolane, fakt
  • eelajalooline aeg, ajalooline aeg
  • arutelu, iseseisev töö

Lõiming

Loodus- ja inimeseõpetus 3. kl. Mineviku pärand

Inimeseõpetus algklassidele, III osa. Eestimaa. Aeg ja asjad

Kirjandus 5. kl. Kodulugu ja sugupuu

Läbivad teemad

Kultuuriline identiteet

Еще на эту тему
Другие действия

1. Mis on ajalugu?

15

  • Arutelu
  • TV lk 5, ül 4–6
  • Eelajalooline ja ajalooline aeg

Arutelu: mis on ajalugu?

Õpilased pakuvad, mida tähendab ajalugu. Kirjutage või laske õpilastel kirjutada tahvlile vastused. Vaadake koos üle, kas tahvlile on saanud ainult minevikusündmused. 

Visandage tahvlile ajajoon, milles eristatakse minevikku, olevikku ja tulevikku. Ajalugu tegeleb just minevikusündmustega. Ka loodusel ja loomadel on oma minevik, mida uurivad teised teadlased, kuid ajaloolased uurivad inimkonna ajalugu. 

Arutelu: miks on vaja uurida minevikusündmusi?

Mineviku uurimine aitab meil paremini mõista, miks on mõned riigid pidevalt vaenujalal, miks on rahvaste kombed nii erinevad, milliseid keeli maailmas räägitakse, miks on mõnes linnas vanalinnad, aga teistes pole.

Ajalooteaduses jagatakse aeg eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks. Ajaloolise aja alguseks peetakse kirja leiutamist u 5500 aastat tagasi. Eelajaloolise aja kohta puuduvad kirjalikud allikad, mistõttu on ajaloolastel seda keerulisem uurida. 

Õpilased lahendavad lk 5 ül 4–6. Vastused leiab kõrvalt galeriist. Ülesande 6 võib lasta mõnel õpilasel tahvlile joonistada.

MIS ON AJALUGU?

Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikku.

Ajalooteadus tegeleb ainult minevikus toimunud sündmustega. 

Miks on vaja uurida minevikusündmusi?

Kus me minevikku kohtame?

Mõnikord võib tänavapildis kohata lähestikku väga erineva vanusega rajatisi. Tartus seisab mitmesaja aasta eest püstitatud Jaani kirik kõrvuti mõnikümmend aastat tagasi ehitatud korterelamuga. Kahe hoone vanusevahe on umbes 650 aastat.
Oleviste kirik Tallinnas. Eestimaal on sadu kirikuid. Miks see nii on?
Vanalinnade tänavad on sillutatud munakiviteega ka sajandeid hiljem. 
Ka meie praegused tegevused võivad tuleneda aastatuhandete pikkusest traditsioonist ja ajaloost.​Igal aastal kogunevad eestlased jaanilaupäeval jaanitule ümber.
Rahvas on laulupeol külg-külje kõrval. Esiplaanil lehvib sinimustvalge lipp.
Eestlased kutsuvad end uhkusega laulurahvaks. Selle tunnistuseks korraldatakse iga nelja aasta tagant üldlaulu- ja tantsupidu.
Elmar Kitse 1948. aasta maail „I Üldlaulupidu“
Eestlaste esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. I Üldlaulupidu. (Elmar Kits, 1948).
Kirja leiutamisega algab ajalooline aeg.​

Eelajalooline aeg – inimkonna kaugem minevik enne kirja leiutamist

Ajalooline aeg – inimkonna ajalugu alates kirja leiutamisest

Egiptuse hieroglüüfid. Üks vanimaid kirjasüsteeme oli piltkiri, kus iga sümbol tähistas mingit eset, olukorda või tegevust.

Lahenda TV lk 5 ül 4–6.

Vastused järgmistel slaididel.

TV lk 5 ül 4 vastused.
TV lk 5 ül 5 vastused.

Piltkirjas on võimalik ka teistsuguse sõnastusega vastused.

Еще на эту тему
Другие действия

2. Ajalooteadlased

15

  • Ajaloolased
  • Fakt ja hinnang
  • Liikumispaus
  • TV lk 5, ül 7

Esimesed ajaloolased tegutsesid juba mitu tuhat aastat tagasi. Nad kirjutasid üles valitsejate tegusid, ülistasid nende päritolu ja õigustasid nende võite ja vallutusretki. Ajaloolased tundsid huvi ka võõraste maade ja rahvaste vastu, panid kirja meresõitjate ja rändurite lugusid. Nad püüdsid eristada tõde ja väljamõeldist, olulist ja ebaolulist. Kogutud teadmiste põhjal kirjutasid nad raamatuid, tänu millele said ka teised inimesed ajaloost osa.

Faktide eristamine ongi suur osa ajaloolase tööst. Kindlaks tehtud fakte püütakse omavahel seostada ja mõista, et saada toimunust võimalikult täpne ettekujutus. Sageli põhjustab see suuri arutelusid ja isegi vaidlusi, kuid see on normaalne osa ajaloolase igapäevasest tööst. Vaba mõttevahetuse käigus testitakse erinevaid oletusi, neid kas tõendades või ümber lükates. Nii tekivad uued ideed ja arusaamad, mis avardavad meie teadmisi minevikus toimunust ja aitavad kaasa ajaloo paremale mõistmisele.

Kes uurib ajalugu?

Ajaloo uurimisega tegelevaid teadlasi nimetatakse ajaloolasteks. 

Ajaloolane ja kirikuõpetaja Villem Reiman (1861–1917) pani aluse eestikeelsele ajalooteadusele.
Milvi Martina Piir on Eesti ajaloolane ja kasvatusteadlane. Piir on paljude ajalooõpikute, sh „Eesti inimesed ajas“ õpiku autor.
Heiki Valk on Eesti arheoloog, kes on uurinud muinaslinnuseid, Eesti kesk- ja varauusaega. 
Marika Mägi on Eesti arheoloog, kes on eelkõige tuntud Eesti viikingiaja uurijana.
Anti Selart on Eesti keskaja professor Tartu Ülikoolis. 
Kersti Markus on Eesti kunstiajaloolane. 
Kaarel Vanamölder on Eesti kommunikatsiooniajaloolane. See tähendab, et ta uurib, kuidas informatsioon on tekkinud, kellele ja kuidas on seda minevikus levitatud.
Tiiu Kreegipuu on Eesti ajaloolane ja muuseumipedagoog. Ta on uurinud Nõukogude Eesti kultuuripoliitikat.
Ago Pajur on Eesti ajaloolane, kelle peamine uurimisvaldkond on Eesti poliitline ja sõjaajalugu 20. sajandi esimesel poolel.
Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti lähiajaloolane, kelle peamine uurimisvaldkond on ENSV poliitiline ajalugu. 
Aigi Rahi-Tamme uurimisvaldkonnaks on poliitiline vägivald ja sõjalised konfliktid 20. sajandil, Eesti ajaloo allikad, allikaõpetus ja arhiivindus.

Ajaloolase töös on kõige olulisem faktide kindlakstegemine. 

Fakt – tõik, tõsiasi.

Hinnang – hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlusel või statistikal põhinev otsus millegi või kellegi kohta.

Eesti on vabariik → fakt

Eestis on hea elada → hinnang

Liikumispaus

Tahvlil näidatakse lauseid. Õpilased peavad kindlaks tegema, kas tegemist on fakti või hinnanguga. Fakti puhul lähevad õpilased kükkasendisse, hinnangu puhul hüppavad õhku.

Liikumispaus!

Tõuse püsti ja siruta ennast. Vaata tahvlilt lauseid ning otsusta, kas tegemist on fakti või hinnanguga. Fakti puhul mine kükkasendisse, hinnangu puhul hüppa õhku!

Fakti kindlakstegemisel mõtle, kas sa saad seda kontrollida usaldusväärse allikaga.

Eesti rahaühik on euro. 

Eesti rahaühik on euro.

Fakt.

Eesti võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2001. aastal. 

Eesti võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2001. aastal.

Fakt.

Eestis on väga head lauljad.

Eestis on väga head lauljad.

Hinnang.

Aasta algab 1. jaanuaril.

Aasta algab 1. jaanuaril.

Fakt.

Vanasti oli elu palju igavam, sest polnud nutitelefone.

Vanasti oli elu palju igavam, sest polnud nutitelefone.

Hinnang.

Ajalugu on lahe õppeaine!

Ajalugu on lahe õppeaine!

Hinnang.

Õpilased tutvuvad erinevate hinnangutega lk 5 ül 7. Õhku võib visata küsimuse, kellel on õigus ja miks. Miks tõlgendavad ajaloolased fakte nii erinevalt? Ajaloolased võivad vaadelda üht sündmust ühe ühiskonnagrupi vaatenurgast või on neil ligipääs ainult osale faktidele. Ajaloolased, kes uurivad mingit sündmust talupoegade vaatenurgast, jõuavad oma järeldusteni. Ajaloolased, kes uurivad ülikute või valitsejate vaatenurgast, jõuavad teistsuguste järeldusteni. Koos uurides ja oma avastusi jagades tulebki kokku terviklik pilt ajaloost.

Võrrelge erinevaid hinnangud TV lk 5 ül 7.

Vastus järgmisel slaidil.

TV lk 5 ül 7 vastused.

Kuidas minevikku hinnata?

Me ei tohi hinnata minevikusündmusi tänapäeva arusaamade kohaselt.

Mineviku inimeste ettekujutus maailmast erines meie omast.

Paljud sündmused või tavad, mis on meie jaoks veidrad, võisid omas ajas olla väga vajalikud ja mõistlikud.

Koera peaga inimesed. Mõnikord segunes muistsete ajaloolaste töödes tegelikkus väljamõeldisega ning legende esitati kui tõeliselt toimunud sündmusi. 
Еще на эту тему
Другие действия

3. Ajalooõpetus

5

  • Arutelu

Arutelu: miks on vaja koolis ajalugu õppida?

Küsige õpilastelt, mida nemad arvavad, miks on vaja koolis ajalugu õppida. Märksõnad võib tahvlile kirja panna. 

Me ei õpi koolis ajalugu pelgalt sellepärast, et teada peast minevikusündmusi. Ühelt poolt aitab ajalooga tegelemine meil paremini mõista meie olevikku. Teisalt sunnib ajaloo õppimine meid mineviku kohta küsimusi esitama. Küsimuste küsimine õpetab meid sündmuste vahel seoseid looma ja järeldusi tegema. 

Ajaloosündmuste mõistmiseks tuleb meil ennast asetada tol ajal elanud inimeste olukorda ning püüda nende muresid ja rõõme näha nende endi silmade läbi. Ajalugu näitab, et arusaamad, tavad ja mõtteviisid on pidevalt muutunud ja muutuvad ka edaspidi. Nende üle arutledes ja neile hinnanguid andes mõtleme sügavamalt järele ka oma seisukohtade üle ja õpime neid paremini põhjendama.

Klassituba Peningi vallakoolis 1898. aastal.
Emma Asson (1889–1965) kirjutas esimesed Eesti koolilastele mõeldud ajalooõpikud.

Miks on vaja koolis ajalugu õppida?

Ajalooõpe aitab meil:

luua seoseid,

põhjendada,

teha järeldusi,

mõista paremini nüüdisaega.

Еще на эту тему
Другие действия

4. Ajalugu ja mina

5

  • Arutelu

Lisaks sellele, et ajalugu ümbritseb meid tänavapildis, arhitektuuris, tavades ja kommetes, on igal inimesel oma eriline lugu. Seda lugu tõendavad ülesvõetud fotod või filmilõigud, dokumendid, koolitunnistused või sõpradega loodud ühised mälestused. 

Arhiivis on võimalik uurida andmeid oma kaugemate esivanemate kohta ja selle põhjal koostada sugupuu, mis näitab inimese põlvnemist ja sugulussuhteid. Sugupuid vormistatakse nii puu- kui ka lehvikukujuliselt. 

Arutelu: kuidas perekonna ajalugu uurida?

Lõpetage tund aruteluga, kuidas saab õpilane oma perekonna ajalugu  uurida. 

Mis on sinu perekonna ajalugu?

Kuidas uurida perekonna ajalugu? 

Kuidas uurida perekonna ajalugu?

  • mälestused
  • fotod ja filmid
  • esemed
  • dokumendid
  • arhiiviallikad
  • sugupuu
Esivanemate põlvkondi saab esitada kahel viisil. Puukujulisel joonisel tähistab tüvi ühist eellast, oksad aga tema lapsi, lapselapsi ja kõiki hilisemaid järglasi.
Lehvikukujuline joonis lähtub praegu elavast inimesest, kel on kaks vanemat, neli vanavanemat, kaheksa vanavanavanemat jne. Osal inimestel on õnnestunud oma sugupuu juuri leida mitme sajandi tagant.
Еще на эту тему
Другие действия

Lisamaterjal

Lasteekraan – Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu

Еще на эту тему
Другие действия

Tunni kirjeldus

Tunni kirjeldus

Mis on ajalugu, kes uurib ajalugu? Mis vahe on faktil ja hinnangul? Kuidas minevikku hinnata?

Õ ptk 1
​Opiqu ptk 1.1
​TV lk 4–5, ül 3–7

Еще на эту тему
Другие действия