Tänapäeva toidutootmine ja -tarbimine on ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jätkuks maailmas kõigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Umbes 1/3 maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse jääkidena minema. Euroopa Liidus raisatakse aastas ligi 90 miljonit tonni toitu, mis on umbes pool Euroopa toodetud toidust. Kõige suurem osa raisatud toidust (42%) tuleb kodumajapidamisest.
Vaata lisaks
- Häälestuseks sobiks vaadata saatelõiku prügisukeldumisest ning arutada õpilastega, milliseid mõtteid see neis tekitas.
Kui toiduturvalisus (food security) on tagatud, saab inimene piisaval hulgal toitu, mis on talle vajalik aktiivseks ja tervislikuks eluks. Inimesel, kes ei saa regulaarselt piisaval määral tervislikku toitu, on oht haigestuda ning noorelt surra. Alatoitumine ei tähenda ainult kalorites mõõdetavat toidupuudust, oluline on ka toitainete puudus: raua, joodi, A-vitamiini ja tsingi puudus on WHO sõnul arengumaades põhilisi surma ja haiguste põhjustajaid. Üle poole maailma elanikest elab väikese sissetulekuga ja toidupuuduses. Nende elukohariikidel pole võimalik toota ega importida piisavas koguses toitu, et oma elanikkonda toita. Vaesed inimesed kulutavad oma sissetulekust 80% toidu peale. Neid ohustab toiduhindade tõusu korral näljahäda. Samuti takistab vaesus toidu tootmist. Vaestel talunikel on väga väikesed talumajapidamised, nad kasutavad vähemefektiivseid põlluharimistehnikaid või pole neil piisavalt raha, hankimaks väetisi ja töövaeva säästvaid masinaid. Kui talumeestel pole majanduslikke ressursse ega poliitilist hääleõigust, võidakse neid sundida veelgi kehvematele põllumaadele, mis võib kaasa tuua olukorra halvenemise.
Kliimamuutuste ja üleilmse toiduhindade tõusu tõttu ähvardab miljoneid inimesi iga päev näljahäda. Kliima soojenemise tagajärjel on sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, mis ohustavad eriti arengumaade väiketalunikke, kelle ellujäämine sõltub otseselt ilmastikust. Paar kehva saagiaastat võib põhjustada tõsise kriisi. Põud ja krooniline veenappus, muldade vaesumine, valed põllumajanduslikud võtted, üleujutused, relvakonfliktid ja haigused tekitavad kohalikku toidunappust, mis ilma valitsuse või abiorganisatsioonide toeta võib süveneda ja muutuda toidukriisiks.
Rahvusvahelise Toidupoliitika Uurimisinstituudi andmeil kasvab toidu tootmine iga aasta ca 1–2%, samal ajal kasvab rahvastik ca 4%. Rahvastiku kasvuga suureneb nõudlus toidu järele. Aasia majanduskasvu tingimustes on märgatavalt suurenenud keskklassi kuuluvate inimeste hulk. Majandusliku järje paranedes muutuvad ka inimeste elamis- ja toitumisharjumused. Kasvanud toidunõudluse taga võib osalt näha ka biokütuste kasutuselevõttu ning sellest tulenevat nõudlust loomasööda järele. Põllumaa vähenemist võib põhjustada ka biokütuste, kohvi, kakao või suhkru kasvatamine. Nende eksport toob riigile küll lisaraha, ent võib kohalikule vaesele elanikkonnale lisaraskusi tekitada, sest väheneb põllumaa peamiste toidukultuuride harimiseks. Järelikult ei ole toidukriis põhjustatud pelgalt maailma rahvastiku kasvust, vaid on seotud pigem inimeste majandusliku heaolu kasvu ja tarbimisvalikutega.
Info
16. oktoober on ülemaailmne toidupäev, mil rõhutatakse vajadust kindlustada kõigile inimestele ligipääs turvalisele ja toitaineterikkale toidule, mis aitaks elada tervislikult ja aktiivselt.
Uurimiseks
- Uuri, mis on linnaaianduse ehk linnakeskkonnas oma toidu kasvatamise positiivsed mõjud. Kuula ka Rod Finley loengut linnaaiandusest Los Angelese eeslinnas TED Conferencese veebilehelt. Näiteid toidu kasvatamisest rõdul, aknalaual, kogukonnana ühismaal või hoone katusel leiad internetist, näiteks Tartu Maheaia veebileht, artikkel „Londonis kogub järjest enam populaarsust linnaaiandus” Õhtulehe veebilehel, „Foto: New Yorgi kõrghoone katusel rohetab aed” Maakodu veebilehel.
- Uuri, kui palju toodavad ja tarbivad toitu Eesti elanikud. Kui suure protsendi moodustab toidutoodangust mahetoit? Mis on mahetoidu eelised ning tingimused? Kas leiad ametlikke uuringuid, mis kinnitavad mahetoidu toitainerikkust võrreldes tavalise toiduga?
Ülemaailmne lihatööstus on enda alla võtnud 1/3 maailma põllumajandusmaast ja tarbib suurel hulgal fossiilkütuse varusid. FAO raporti kohaselt läks vahemikus 2012–2013 kariloomade toiduks 801 miljonit tonni teravilja, mis on natuke üle kolmandiku üleilmsest viljasaagist. Lisaks on lihatootmisel ka oluliselt suurem veejalajälg võrreldes taimekasvatusega. Muu hulgas pärineb loomapidamisest 14,5% kliima soojenemist põhjustavaist kasvuhoonegaasidest, mis on peaaegu sama mis transpordisektori kasvuhoonegaaside heide (14%). Probleem on selles, et üha suurem hulk maailma põllumaast toodab söödavilja. Veel enam, FAO hinnangul kahekordistub maailma lihatoodang aastaks 2030 – seega veel suurem osa allesjäänud põllumaast hakkab inimtoidu asemel loomasööta tootma.
Videoloeng
Samuti mõjutab toiduturgu naftahindade tõus, kuna viimane tõstab väetiste hindu ja transpordikulusid, mis omakorda suurendab toidu hindu. Hinnatõusu põhjusteks on põuad teravilja tootvates riikides, maailma rahvastiku pidev kasv, naftahinna tõus jne.
Tean nüüd:
- Igal aastal läheb raisku 1,3 miljardit tonni toitu, samas kui miljard inimest on alatoitunud ja veel miljard näljas.
- Toidu ületarbimine on meie tervisele ja keskkonnale otsustava tähtsusega.
- Üle maailma on 2 miljardit inimest ülekaalulised või rasvunud.
- Pinnasekahjustused, mullaviljakuse vähenemine, mittesäästlik veekasutus, ülekalastamine ja merede reostamine vähendavad loodusvarade võimet varustada inimesi toiduga.
- Toidusektor võtab enda alla ligikaudu 30% maailma energiatarbest ja vastutab 22% kasvuhoonegaaside heite eest.
