Energia
Igapäevaelus kasutame sõna „energia“ väga erinevas tähenduses. Energiat kulub näiteks käimiseks, jooksmiseks ja mõtlemiseks. Energiat saame me toiduga, positiivsete emotsioonidega.
Kui kehal on energiat, siis on ta võimeline tööd tegema.
Tööd tehakse siis, kui liigutatakse keha jõuga.
Energia on ka füüsikaline suurus.
Energiat mõõdetakse töö kaudu. Energia on sama suur kui suurim töö, mida keha või kehad on võimelised tegema.
Kuna tööd tehakse energia arvel, siis on ka energia ühik džaul (J). Kui me teeme kapi paigast liigutamiseks mehaanilist tööd 10 džauli, siis me kulutame selleks energiat ka 10 džauli.
Kõikidel liikuvatel kehadel on energiat. Energiat saab salvestada. Selleks tuleb keha panna liikuma.
Näiteks pogo (vedruga hüppemasin) vedru venitamisel ja kokku surumisel koguneb energia vedrusse.
Teivashüppes salvestub teiba paindumisel sellesse energia.
Benji-hüppes salvestub energia nööri edasi-tagasi venimisel ja kokkutõmbel.
Sama toimub ka ragulka kummi venitamisel.
1. Uuri, kuidas sõltub pendli võnke-periood nööri pikkusest. Märgi õige vastus.
Pendel liigub kiiremini nööri puhul.
2. Uuri, kuidas sõltub pendli võnkeperiood metall-keha massist. Märgi õige vastus.
Pendel liigub kiiremini keha puhul.
Pendel liigub kauem keha puhul.
3. Uuri, kas pendli võnkumise sagedus sõltub sellest, kui kaugele pendel tasakaalu-asendist viia.
Kui pendel on tasakaalu-asendist kaugemale viidud, liigub pendel .
Kokkuvõte katsest
1. Pendel liigub kiiremini nööri puhul.
2. Pendel liigub kiiremini keha puhul.
3. Pendel liigub kauem keha puhul.
4. Kui pendel on tasakaalu-asendist kaugemale viidud, siis liigub pendel .
Arutage tulemusi klassikaaslastega.
Miks jääb võnkuma pandud pendel mõne aja pärast siiski seisma?
Pendli liikumist takistab õhk.
Osa pendli liikumise energiast kulub õhutakistuse ületamisele. Sellega seoses mehaaniline energia väheneb.
Järelikult väheneb ka võnkumise ulatus ehk amplituud ja mõne aja pärast jääb pendel seisma.
Energia liigid
Energia mõistet kasutatakse igasuguse nähtuse seletamiseks ja iseloomustamiseks. Energiaga seletatakse loodusnähtusi, taimede kasvamist, toa valgustamist elektriga, masinate töötamist, toidu soojendamist jm.
Masinad teevad tööd, kui nad muudavad energiat ühest liigist teise. Näiteks elektri-ventilaator teeb tööd, ta muudab elektri-energia õhu liikumise mehaaniliseks energiaks.
Energia võib meie ümber esineda mitmel kujul.
Mehaaniline energia – kehade liikumisest ja vastastikusest asendist põhjustatud energia.
Soojusenergia – väikeste aine-osakeste aatomite ja molekulide liikumise energia.
Mida kuumem on keha, seda kiiremini liiguvad selles aineosakesed. Seda rohkem on selles kehas ka soojusenergiat.
Valgusenergia – valguse edasikandumise energia.
Elektrienergia – elektri-laengut omavate aineosakeste vastastikuse mõjutamise energia.
Tuumaenergia – aatomi-tuumade ühinemine, mille tulemusena vabaneb soojus.
- Auto sõidab:
- Auto pidurdab:
- Pidurdamise tagajärjel auto piduriklotsid ja piduri-kettad soojenevad:
Energia jäävuse seadus
Energia võib ühelt objektilt teisele üle kanduda või ühest liigist teise üle minna.
Näiteks:
Energia muundumist mõõdetakse töö abil.
Alati kehtib põhimõte, et energiat ei teki juurde ega kao ka ära.
Energia ainult muundub ühest liigist teise. See on energia jäävuse seadus. See tähendab, et energia tervikuna jääb samaks. Kui energia ühes osas kasvab, siis teises osas peab see samal ajal kahanema.
1. Parandasid katkist tooli.
2. Meisterdasid lindudele pesakasti.
3. Lihvisid puulusikat.
4.
1.
2.
3.
Arutage klassikaaslastega.
- muundub
- energia
- jäävuse
- ühest
- ega
- teki
- seadus
- ei
- Energia
- kao
- vaid
- liigist
- teise
Loe saadud lause.
