Параграф 2.1 (Murdekeel)

Saarte murre

„Köikse suuremad kadakad oo meitel, köikse kövemad töömehed oo meitel ... möni loll vahel eksib ära kah.“Filmist „Siin me oleme“

Ülevaade

Saarte murre hõlmab Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja nende lähedastel väikesaartel räägitavaid murrakuid. Saarte murde erinevus teistest murrakutest väljendub eelkõige häälduses. Ammused tihedad Skandinaavia-sidemed eriti rootslaste ja rootsi keelega on kaasa toonud saarte murde erilise intonatsiooni ja vokaalisüsteemi. Sellist erilist intonatsiooni nimetatakse ka laulvaks kõneviisiks. Saarte murret peetakse paremini säilinuks kui mandri omi, sellele aitab kindlasti kaasa saarte isoleeritus ja tugev saare identiteet.

Iseloomulikud murdejooned:

  • omapärane laulev intonatsioon;
  • õ-vokaal üldiselt puudub, selle asemel ö-häälik
    ​(mönus ’mõnus’, söber ’sõber’). Erandiks on Muhu, Pöide ja Jaani kihelkonnad ning Kihnu saar; 
  • sõna algul ei hääldata konsonantühendit
    ​(ruut ’pruut’, repp ’trepp’); 
  • astmevahelduslike sõnade puhul kasutatakse seesütlevas käändes tugevat astet
    ​(nurkas ’nurgas’, nälgas ’näljas’); 
  • eripärane käskiv kõneviis
    ​(saaga ’saagu’, olga ’olgu’; ää tulg ’ära tule’, istug mette ’ära istu’); 
  • eitussõna on olevikus ep ja lihtminevikus es.
  • näljaking
  • kabe, kiitsuk, kiutsis
  • laisutlema, luuderbunti laskma, löölutama
  • uike ajama
  • pläästigene, päästlik, päästline, pääsune
  • ihnuskoi
  • kõhn
  • laisklema
  • laulma
  • pääsuke

Uhke sõit

Suiti olid meite kaks siga oueloutas, misse ümber oli aid. Lout oli isi aida otsakamber. Oomigu tehti loudauks lahti ning sead tulid välja sööma. Söömamold oli aja all kinni, sönna kalleti väljastpoolt ämbrist keedet tuhli- ning pudrurokk ede.

Lastel oli sealauda pisine elube kenaks mängakohaks. Aja peelt sai kenasti sönna ronida. Suve löpu poole olid sead mõnusad prisked ning lossutasid päikse käe ühtejooni. Siit oli nendele kena kaksiti selga istuda ning körust kinni krahmata. Muidugid karksid sead siis üles ning tegid meitel uhked sõitu. Kesikud perutasid ning ruigasid kut arust ära. Pitka sõitu es saa mette, aga lusti oli küll! Äga sedist ratsutamist sageli äi sündind ning kes teeb, mis suured inimesed oleks itelnd. Kennel sii aiga oli meid passida!

Jutustas Luule Uustlu (Jämaja kihelkond)

Joodud

Kuidas kutsutakse saarte murdes ristimist?

  • ristsed
  • joodud
  • langud

Kes on vaderid?

  • ristijad
  • vanavanemad
  • ristivanemad

Mis toitu ristimiseks tehti?

  • tavalist toitu
  • pulmatoitu
  • putru
Perekond Muhu saarel. Foto: Johannes Pääsuke, 1913
Vene usu all peab jutustaja silmas õigeusu kirikut. 19. sajandi usuvahetusliikumise käigus liitusid paljud eestlased õigeusu kirikuga protestiks saksa mõisnike vastu, kes olid seotud luteri kirikuga. Talupojad lootsid seeläbi oma majanduslikku olukorda parandada.

1a. Arutle kuuldu põhjal.

  • Millal eelistati kodus ristimist?
  • Mida ristimisel kirikus tehti? Mida tehti pärast kodus?
  • Kes viis lapse kirikusse? Miks ema ei viinud?

Sölugid ja palgega rublad

2. Loe.

Rahvariietest

Lapsed aeti vara maast üles, kui akkast kiriku menema, siis neid vana öbe sölugid puhastama riidi tuhaga. Lapsed pidid nee keik aljaks ööruma. 

Siis nee pandi köik siia rinna ede. Ja kahed kolme-rahaga elmed. Kes vaesem oli, sellel olid ühed kolme-rahaga elmed kaelas. Kolm raha olid sihes, ont siis mis nägu tahab, kas kolm tükki köik palgega rublad vöi olid. Mu emal oli üks ristiga rubel ja kaks olid palgega rubla.

Jutustas Anna Kaju (Mustjala kihelkond, 1966)

1. Mis põhjusel lapsed vara üles äratati?2. Mis on sölug? Kuhu see pannakse?3. Mis materjalist on sölugid tehtud? Kuidas neid puhastatakse?4. Millised helmed kaela pandi? Mis pildid olid rahadel?5. Mille järgi sai aru, et inimene on vaesem? 

Utelind tiitsatab

Ülesannete lahendamisel on abiks Murdekiiker: saarte murre (kaardil) → Mustjala → sõnavara
      • töötu
      • haigla
      • pitkaline
      • koivalge
      • nöuke
      • bukett
      • rõõmus
      • aruline
      • utelind
      • vahvel
      • pisine
      • transport
      • kiirguma
      • telkama
      • äkistama
      • oiguma
      • ruumima
      • kiljuma
      • sulgema
      • vihastama
      • ujuma
      • mahtuma
      • imeldama
      • tiitsatama
      • uhjutama
      • kibulema
      • tohlama
      • imestama
      • kiirustama
      • vehkima
      • kipitama
      • suitsetama

      Söuke Sörvemaa

      Vali sõnad siit: midad, edevötmisteks, näitemängu, söpradega, ede, uuvitavatest, kümugond, inime, souksteks, isigid, pensiunäärid, sels.

      Mis see  söukse läkuse ilmaga ikke muud tiha tahabked kut  juttu ajada ning ähk ka  uut juure öppeda. Vöimalussi on  kogusaamisteks on Sörves ko. Varsti juba  aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on  inimissi killel teisekorra  keske pääva müdud sorte  aega on.

      Äi pole nee  keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti  asjadest, loevad üheteise luuletussi , keivad ekskursioonidel, tegad  ning mis keik veel.

      Timmi Helle „Keskpäevaklubi“
      Sõrve sääre tipp ja majakas Saaremaal

      5a. Arutle loetu põhjal.

      • Mida tehakse Keskpäevaklubis?
      • Kes seal kokku saavad?
      • Miks on oluline, et sellised seltsid tegutseksid?

      Korda ja kinnista

      • See kütnud ahju palavaks ja siis tahtnud meest, raudrataste pääl ahju ajada.
      • Teised olnd keik kodunt ära, vanamoor olnd üksi kodu.
      • Mees ütlend, et ta ei oska rataste pääle istuda ja ütlend, et vanamoor peab ise enne näitama, kuida öieti istuma peab.
      • Vanamoor istund esite ka vähe rataste ääre pääle näituseks, aga mees ütlend, et see pole öige mitte ja käskind uuest paremine näidata.
      • Siis vanamoor istund kenaste rattale, mees lükand rattad vanamooriga ahju ja pand ahjuukse eest kinni.

      6a. Arutle.

      • Miks küttis vanamoor ahju soojaks? 
      • Kes kelle üle kavaldas? 
      • Mis on selle loo õpetuslik iva?
      Будь ласка, зачекайте