Ajateenistus on paljude noorte elus oluline etapp: nad astuvad teenistusse eesmärgiga omandada vajalikke oskusi ja teadmisi, mis aitavad kaasa nii isiklikule arengule, karjäärile kui ka riigi kaitsevõimele. Siinne peatükk on teejuhiks, et mõista paremini ajateenistuse ja teiste teenistuste kulgu ning kasvatada tahet, et ajateenistust vabatahtlikult läbida ja pärast seda riigikaitses aktiivselt osaleda.
Ajateenistus
Ajateenistus seisneb Eesti kaitseks vajalike reservüksuste loomises, tänu ajateenistusele on rünnaku korral Eestit kaitsmas tugev ja vastupidav reservväelane. Just seetõttu on iga väljaõpetatud ajateenija Eesti kaitsevõimekuse parandamiseks ja hoidmiseks vajalik.
Küsimused
- Miks on oluline õppekogunemisi korraldada?
- Kuidas saaks Sinu arvates suurendada Eesti rahva kaitsetahet?
- Kuidas saaks riik senisest enam toetada reservväelaste õppekogunemisel osalemist?
Mis on kaitseväekohustus ja kes on kutsealune?
Kui Eesti kodanikust noormees saab 17-aastaseks, määratakse talle kutsealuse staatus: tal tekib kaitseväekohustus ja kohustus osaleda riigikaitses. Kutsealustele saadetakse vastav kiri. Noormees on kutsealune seni, kuni ta asub aja- või asendusteenistusse või kui ta sellest vabastatakse. Ajateenistusse kutsutakse 18–27-aasta vanuseid. Kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel. Naised saavad kaitseväekohustust võtta selleks ise soovi avaldades.
Kutsealusena kaasnevad esimesed vastutusrikkad ja õpetlikud kohustused. Näiteks tuleb veenduda, et kõik enda kohta käivad kontakt- ja terviseandmed on tõesed ja korrektsed. Samuti tuleb enne ajateenistust läbida terviseseisundi hindamine, et nii riik kui ka kutsealune saaksid kindlad olla, et kutsealune peab ajateenistuses füüsiliselt ja vaimselt vastu ning läbib selle edukalt. Kui aeg on küps, ilmub kutsealune kindlaksmääratud ajal kindlasse kohta, näiteks terviseseisundi hindamisele, aja- või asendusteenistusse või teistele toimingutele.
Kas teadsid, et ...?
Kaitseväeteenistuse veeb on kaitseväekohustuslastele suunatud iseteeninduskeskkond. Veebis:
- kaitseväekohustuslane näeb enda andmeid,
- saab esitada taotlusi,
- saab dokumente vastu võtta.
Kui kaua ajateenistus kestab?
Ajateenistus kestab üldjuhul kaheksa või üksteist kuud, kuid mitte kauem kui kaksteist kuud. 11-kuuline ajateenistus on neil, kes omandavad ajateenistuse kestel eriala, mis eeldab mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat, näiteks jaoülema või autojuhi eriala.
Ajateenistusse asutakse kolmel korral aastas: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis alustanud ajateenijatel kestab teenistus 11 kuud, oktoobris teenistusse asunutel 8 kuud. 11- ja 8-kuulises ajateenistuses väljaõpet omandavad ajateenijad moodustavad lõpuks ühtse üksuse.
11 kuud kestab ajateenistus siis, kui:
- ajateenistus toimub mereväes,
- ajateenija läbib allohvitseri, sõjaväepolitseialase või side- või infotehnoloogiaalase väljaõppe,
- ajateenija omandab ajateenistuses mootorsõiduki juhtimise õiguse.
8-kuulises ajateenistuses õpetatakse välja üksuse reakoosseis.
Naised ja ajateenistus
Ehkki naistele on ajateenistus vabatahtlik, on ajateenistuse läbimine arendav ja edasist karjääri toetav valik. Naisi võetakse ajateenistusse samadel tingimustel mis mehi, kuid erinevalt meestest saavad nad teenistusest 90 päeva jooksul loobuda.
Ajateenistusse saavad astuda 18–27-aastased Eesti kodanikud, kellel on vähemalt põhiharidus. Siinkohal tasub silmas pidada, et ajateenistusse asudes võetakse endale kaitseväekohustus, millega kaasneb suur vastutus ja mis kestab kuni 61. eluaastani.
Huvi ajateenistuse vastu võib tekkida erinevate põhjustel: tänu sõpradele, riigikaitseõpetuse tunnile, kampaaniatele või töövarjupäevadele. Ilmselt mõtleb nii mõnigi, milline näeb päriselt välja üks päev ajateenistuses või hoopis tegevväelasena.
Võimaluse ajateenija elu üheks päevaks katsetada annab neidudele just töövarjupäev, mis aitab neil ka veenduda, et see on nende jaoks ikka õige valik. Töövarjupäevad toimuvad aasta ringi erinevates väeosades.
Kas teadsid, et ...?
Kui sulle pakub huvi ajateenistus, saad osaled huvipakkuvas väeosas töövarjuna.
Kui paljud naised käivad ajateenistuses?
Uuri lähemalt naisedvormi.ee kodulehelt.
Mida ajateenistuses õpitakse?
Sõduri baaskursus
Sõduri baaskursus (SBK) on ajateenijate esimene võimalus tõestada end nii iseendale kui ka üksusekaaslastele. Kõik ajateenijad läbivad ühtsetel alustel 8-nädalase baaskursuse, mille käigus omandavad nad üksikvõitleja põhioskused:
- õpivad orienteeruma,
- õpivad maastikul liikuma ja varjuma,
- õpivad kasutama automaatrelva,
- omandavad esmaabivõtteid,
- omandavad teadmisi kaitseväelisest käitumisest.
SBK lõpeb üldjuhul lõpurännakuga.
Lõpurännak
Vaadat videot ja vasta küsimustele:
- Millistest osadest koosneb lõpurännak?
- Milliseid tegevusi hinnatakse lõpurännakul?
Milliseid oskuseid harjutatakse?
Kõik ajateenijad läbivad sõduri baaskursuse. Milline on aga ajateenija teekond edasi sõltub sellest, kas läbitakse 8 või 11-kuune teenistus.
Erialakursus
Erialakursus (EK) läbitakse pärast sõduri baaskursust. Erialakursusel spetsialiseerutakse (nt kuulipildur, tankitõrjegranaadiheitur, parameedik, sõidukijuht, tulejuht) ning omandatakse tulevasel ametikohal vajalikud teadmised ja põhioskused, et jätkata õpinguid allüksuse koosseisus. Erialakursused on erineva pikkusega: keerukamate erialade õppijad teenivad 11 ja lihtsamate erialade õppijad 8 kuud.
Milline eriala on ajateenistuses Sinu jaoks sobivaim?
Tee läbi Raju test ja saa teada!
Nooremallohvitseri kursus
Nooremallohvitseri kursus (NAK) jaguneb baas- ja erialakursuseks. Nooremallohvitseri baaskursus on kõigile Kaitseväe nooremallohvitseridele ühine ja selle jooksul omandatakse nooremallohvitseri põhiteadmised ja -oskused. NAK-i on võimalik sooritada vaid 11-kuulise teenistusega ajateenijatel.
Osa juuli- ja jaanuarikuus teenistust alustavatest ajateenijatest suunatakse pärast sõduri baaskursust nooremallohvitseride kursusele, kus nad läbivad põhjalikuma juhtimis- ja erialaväljaõppe.
Sõltuvalt erialast võib kursus mõnikord toimuda väljaspool senist üksust või linnakut. Parimate NAK-i lõpetajate hulgast valitakse reservohvitseri kandidaadid.
Autojuhi erialakursus
Autojuhi erialakursusele (AJEK) valitakse 11 kuud teenivaid ajateenijaid, kes on omandanud enne ajateenistust mõne mootorsõiduki juhtimisõiguse (tavaliselt B-kategooria).
Kursusel omandatakse kaitseväeliste ülesannete täitmiseks vajalik mootorsõidukijuhi (tavaliselt C- või CE-, harvem D- või A-kategooria) juhtimisõigus.
Lisaks omandatakse AJEK-i käigus Kaitseväe sõiduki kasutamise ja esmase hooldamise oskused ning sageli ka sõjaaja allüksuse põhised esmased erialased teadmised ja oskused.
Reservohvitseri kursus
Reservohvitseri kursus (ROK) koosneb baas- ja erialakursusest. ROK-i käigus omandatakse teadmised rühmasuuruse sõjaaja üksuse juhtimisest. Reservohvitseri kandidaati nimetatakse aspirandiks. Kursuse lõppedes omistatakse ajateenijale lipniku auaste.
Allüksuse kursus
Allüksuse kursus (AÜK) on kuni 22-nädalane kursus, mille eesmärk on harjutada koostööd oma üksuse koosseisus ühtse meeskonnana, koostööd teiste relvaliikide ja allüksustega ning rakendada ajateenistuses õpitut. Proovilepanek toimub igakevadisel suurõppusel Kevadtorm.
Kus ajateenistust läbitakse?
Parim aeg ajateenistuse läbimiseks on kohe pärast gümnaasiumi lõppu. Nii sobitub see kõige sujuvamalt teiste eluplaanidega.
Läbitud ajateenistust on võimalik tulevikus enda jaoks tööturule sisenedes maksimaalselt ära kasutada. Selleks, et suurendada oma karjäärivõimalusi mistahes valdkonnas, tasub oma CV-s välja tuua see, et oled ajateenistuse läbinud koos Sinu jaoks olulisimate õpimomentide, oskuste ja arengukohtadega.
Hiljem taipad, et tööandjate silmis on läbitud ajateenistus suur väärtus, sest näitab ühtepidi kohusetunnet ja tahet panustada riigi turvalisusesse, teistpidi ka märkimisväärset eelist näiteks ajateenistust mitteläbinud konkureerivate kandideerijate ees.
Uuri ajateenistse kohta: "Järgmine peatus: AJATEENISTUS!" ja vasta küsimustele:
- Mida peab ajateenistusse kaasa võtma?
- Millises pataljonis tuleb kasuks (vähem levinumate) võõrkeelte oskus?
- Kas ma saan koos sõbraga minna ajateenistusse? Kui jah, siis mida peame selleks tegema?
- Millise eriala võid saada kaitseväes, kui oled meditsiinivaldkonna haridusega kutsealune?
Arutle!
Miks on oluline, et Eestis on ajateenistus kõigile noormeestele kohustuslik?
Kas ajateenistus peaks naistele olema kohustuslik?
Ajateenistuse kasulikkus
Ajateenistus on üks esimesi enesearenguvõimalusi ja ettevalmistusi nii edaspidiseks eluks kui ka reserv- ja tegevteenistuseks.
Ajateenistuse läbimine on hea algus, et luua endale tugev baas riigikaitse valdkonda sisenemiseks ning põneva karjääritee kujundamiseks.
Ajateenistus pole vaid täitmist vajav kohustus riigi ees, nagu tihtipeale arvatakse. Palju vähem pööratakse tähelepanu sellele, mis väärtusi on ajateenistusest võimalik omandada.
Sõjaliste teadmiste ja oskuste omandamine on riigi kaitsel kahtlemata olulised, kuid vähem tähtsad pole ka ajateenistuse käigus arendatavad individuaalsed ja isikupõhised võimed.
Uuri lähemalt ka peatükki "Juhtimispõhimõtted riigikaitses" kuidas militaarmaailma võtted niisamuti tsiviilelus toimivad.
Arutle!
Kuidas tulevad kaitseväes kasuks erialased oskused? Ja ka vastupidi – kuidas ajateenistuses õpitu rakendub Sinu igapäevaelus?
Ajateenistuse jooksul pööratakse palju tähelepanu füüsilisele vastupidavusele. Uuri rakendusest "Spordivägi", kuidas valmistuda ajateenistuseks.
Ajateenistuse käigus on võimalik nihutada oma piire ning näha, millised on treenitud meele toel tõelised võimed. Nii saab öelda, et ajateenistuse läbimine võib olla justkui sissejuhatus ühte potentsiaalselt väga edukasse karjääri, kui seda vaid ise tahta.
Tegevteenistus
Tegevteenistus on elukutseline teenistus Kaitseväes ning sellega on võimalik alustada juba pärast ajateenistust.
Tegevväelase teenistussuhe Kaitseväega on paljuski samasugune nagu ametniku töösuhe riigiasutusega. See tähendab, et tegevväelane asub Kaitseväes tööle, nagu ta asuks tööle ükskõik millise teise tööandja juures.
Teisalt on tegevteenistuse puhul Kaitseväes tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, kuhu astujatele kehtivad rangemad nõudmised tervisele, füüsilisele võimekusele, hari- dusele ja väljaõppele.
Tegevväelasel on stabiilne sissetulek hüvedega ja mitmekülgne töö. Iga tegevväelase põhitöö on riigikaitset edendada vastavalt oma ametikohale. Edendamine võib tähendada ajateenijate, reservväelaste ja tegevväelaste väljaõppe planeerimist ja korraldamist, riigikaitseplaanide koostamist, rahvusvahelistel missioonidel osalemist või töötamist mõnes NATO või Euroopa Liidu staabis. Viimased on eriti olulised, et tugevdada suhteid liitlastega.
Uuri tegevteenistuse kohta:
- millised on nõuded tegevväelaseks kandideerijale?
- kuidas näeb välja kandideerimine?
- millised on vajalikud dokumendid?
Tegevväelasena on võimalik teenida:
- sõduri,
- allohvitseri,
- ohvitserina.
Selleks tuleb sõduril saada ettevalmistus eelkõige ajateenistuses, allohvitseril omandada kutseharidus ja ohvitseril rakenduskõrgharidus ning läbi teha sõjaväeline väljaõpe.
Õpingud Kaitseväe Akadeemias
Ohvitserikarjääri kasuks otsustanu peab läbi tegema ohvitseri sõjaväelise väljaõppe esimese astme. Selleks tuleb kandideerida Kaitseväe Akadeemia põhikursusele.
Kaitseväe Akadeemias on võimalus valida kolme väeliigi vahel: maa-, õhu- ja merevägi. Kõigi kolme puhul on õppeaeg kolm aastat ning õpingute lõpuks omandatakse bakalaureusekraad sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste.
Tutvu Kaitseväe akadeemia õppimisvõimalustega. Millistel erialadel saab õppida?
Vaata ringi Kaitseväe Akadeemias läbi virtuaaltuuri.
Kõigi kadettide õpinguid toetatakse:
- palgaga, tänu millele on Kaitseväe Akadeemia tudengid kõige paremini tasustatud üliõpilased Eestis,
- tasuta elukohaga,
- tasuta arstiabiga,
- vaimse tervise nõustamisega,
- laia valiku sportimisvõimaluste tagamisega.
Peale kõrgharidusõppe on Kaitseväe Akadeemias ka kutseõpe, mille eelduseks on juba aktiivne teenistussuhe Kaitseväega. See tähendab, et pärast ajateenistuse läbimist jäädakse tööle Kaitseväkke, ning kui Kaitsevägi suunab, on võimalus minna vanemallohvitseride põhikursusele Kaitseväe Akadeemiasse.
Nagu Kaitseväe Akadeemias omandatava rakendusliku kõrghariduse korral, saab ka vanemallohvitseride põhikursusel spetsialiseeruda maa-, mere- või õhuväe suunale. Õpe kestab ühe aasta ning selle tulemusena omandatakse kutseharidus ja nooremveebli auaste.
Lisamaterjal: ajateenistuse ajalugu
Kas oled mõelnud, miks ajateenistus maailmas välja kujunes? Milline on ajateenistuse ajalugu?
Vabadussõja järgselt kestis ajateenistuse 24 kuud, mida lühendatakse mõne aasta pärast 18 kuuni. Ajateenija esimene auaste on „noor“, mille järgi kutsutakse ajateenistuse esimest osa „nooreajaks“. Tublil ajateenijal on võimalik tõusta jaoülemaks ja ka reservohvitseri kandidaadiks ehk „portupei-aspirandiks“.
Uuri ajateenistuse ajatelge Kaitseväe kodulehelt.
Oled saanud ülevaate ajateenistusest. Millised on kõige suuremad erinevused 1930. aasta ja tänapäeva ajateenistuse vahel?
