Sissejuhatus geograafiasse

Mis on geograafia? Laske alustuseks õpilastel jagada mõtteid ja varasemaid teadmisi sellest, mis ainega on tegu ja millega geograafias tegeletakse.

Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Vanasti tegelesidki geograafid vaid Maa ja selle eri piirkondade kirjeldamisega. Geograafiateadmised olid olulised teiste piirkondadega kauplemisel ning riigivalitsemisel. Näiteks kogu kreeklastele teada olnud maailm oli kokku võetud Klaudios Ptolemaiose raamatus „Geograafia”, kus olid kirjas kõikide kohtade koordinaadid. Raamatu juurde kuulusid ka kaardid, mida kasutati kuni hilise keskajani välja.

Tänapäevaks on maadeavastuste aeg möödas ning tundmatuid piirkondi enam ei ole. Geograafiateadmisi on aga ikka vaja. Neid kasutame näiteks siis, kui tahame leida kõige kiirema tee Tallinnast Amsterdami ja peame otsustama, kas tasub minna mööda maismaad või meritsi. Kliimaoludega peame arvestama näiteks majale küttesüsteemi valides. Geograafiateadmisi rakendame ka siis, kui tahame teada, kuhu ja kui kiiresti levib Jaapani idarannikult prügi, mille 2011. a tsunami tekitas ja merre uhus.

Geograafid vaatlevad keskkonda ja õpivad seda tundma. Neid huvitavad looduses toimivad jõud ja liikumised, mis on tekitanud just niisugused maastikud, nagu me neid tänapäeval näeme. Näiteks pakub geograafidele huvi, kuidas on tekkinud mäed. Geograafid uurivad, kuidas eluta looduse protsessid mõjutavad elusloodust ja vastupidi: kuidas vulkaaniline pinnas mõjutab taimede kasvu või kuidas taimed purustavad kivimeid; kuidas loodus mõjutab inimeste elulaadi, kultuuri ja majandust; miks eskimod tegelevad põhiliselt kalapüügi ja hülgejahiga, aga austraallased kasvatavad ja müüvad puuvilju. Kõige tähtsam geograafias ongi mõista objektide ja nähtuste olulisust ning omavahelisi seoseid.

Geograafia huviobjektiks on kogu maakera: mandrid, maailmajaod, riigid, maakonnad, linnad, vallad, külad. Uuritakse, kuidas ja miks üks piirkond teisest erineb, kuidas on erinevad piirkonnad omavahel seotud ning mis põhjustab muutusi eri piirkondade looduses ja inimtegevuses.

Geograafiat on pikalt jagatud kaheks suuremaks allharuks: loodusgeograafiaks ja inimgeograafiaks.

• Loodusgeograafia kirjeldab ja seletab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Loodusgeograafid uurivad näiteks mägesid, jõgesid, pinnamoodi, taimkatet ja kliimat.
• Inimgeograafia uurib inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates piirkondades, näiteks tegeletakse rahvastiku, majanduse, kultuuri ja transpordi küsimustega, uuritakse linnu ja maapiirkondi.
• Tänapäeval on üha olulisem ka geograafia kolmas haru: kartograafia ja geoinformaatika. See tegeleb geograafiliste andmete haldamiseks vajalike andmebaaside ja programmide väljatöötamise ja arendamisega. Luuakse süsteeme, mille abil saab kiiresti ruumilisi päringuid teha (näiteks „Mitu kooli asub raudteele lähemal kui 1 km?”) ja kaarte koostada. Kaartide koostamisega tegeleb kartograafia ning kaarte ja geoinfosüsteeme kasutab oma töös iga geograaf. Geograafias on väga oluline see, et kõik asjad ja nähtused paiknevad ruumis ning kõike ruumis paiknevat on võimalik kaardile kanda.

Geograafia eesmärk on pöörata inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja leevendada juba tekkinud kahju. Keskkonnaprobleemid on seotud nii inim- kui ka loodusgeograafiaga. Näiteks veekogude reostamist põhjustab tavaliselt inimene, kuid reostus avaldab olulist mõju looduskeskkonnale, reostuse ulatust analüüsitakse aga geoinformaatika vahenditega. Veel üks näide: Ida-Aafrikas valitsenud põua tõttu tekkinud näljahäda sundis sajad tuhanded inimesed oma kodudest lahkuma. Inimeste rännet uurib inimgeograafia, põua tekkepõhjusi ja ulatust loodusgeograafia ning seda, kui palju inimesi jääb põuast mõjutatud aladele, saab uurida geoinfosüsteemide abil.

TV ülesanded

Lahendage lk 4 ül 1 ja 2 (ptk 1.1 ÜK „Loodus- ja inimgeograafia uurimisteemad“ ja „Looduslike ja inimtegurite vastasmõjud“). Kontrollige ül 1 vastuseid liikumispausiga (mõte allpool).

Millega geograafid tegelevad?

Teemad, millega geograafid maailmas tegelevad, on näiteks sellised.

• Kui kiiresti inimeste arv maailmas kasvab ja milliseid probleeme see kaasa toob?
• Kuidas muuta ohtlikud, räpased ja lagunenud linnapiirkonnad ohutuks ja elamisväärseks?
• Kuidas sai säilida elu ajal, mil kogu Maa oli jää ja lumega kaetud? (Arvatakse, et sadu miljoneid aastaid tagasi oli Maa ajaloos selline periood.)
• Kuidas ja mil määral reostab pudelivee tarbimine keskkonda (näiteks Nepalis pole ametlikke prügimägesid, kuid puuduliku hügieeni tõttu soovitatakse turistidel juua ainult pudelivett)?
• Kuidas on omavahel seotud lennujaamade suurus ja rahvaarvu kasv (Aasia lennujaamad üha kasvavad, Ameerika omad muutuvad aga väiksemaks)?
• Millises piirkonnas on kõige kasulikum tegeleda põllumajandusega, millises tööstuse või turismiga?
• Kuidas kujutada kerakujulist Maad tasapinnalisel kaardil?
• Internetikaartide (Google Maps, Google Earth, Delfi kaart) koostamine.

Geograafia õppimine ja geograafide ametid Eestis

Eestis saab geograafiat õppida Tartu Ülikoolis juba üle saja aasta. Seal geograafiat õppides saab valida ühe kolmest suunast: loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia, inimgeograafia ja regionaalplaneerimine, geoinformaatika ja kartograafia.

Koolis on geograafiatunni osa ka geoloogia (teadus, mis uurib Maa ehitust, kivimilist koostist ja arengut). Ülikoolis on see aga eraldi eriala. Geoloogiat saab õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tartu Ülikooli lõpetanud ja teadlased tegelevad näiteks järgmiste teemadega (tegelikult on teemasid palju rohkem).

• Uurivad äikest, selle esinemise tihedust ja seaduspärasusi.
• Uurivad mobiilpositsioneerimise abil inimeste liikumist.
• Koostavad igasuguse otstarbega kaarte.
• Uurivad, kuidas mandrijää umbes 10 000 aastat tagasi Eesti aladelt taandus ja millised pinnavormid maha jättis.
• Aitavad linna planeerida.
• Uurivad, kuidas satelliitidelt pärit andmete põhjal jälgida looduslikke protsesse ja linnade laienemist.
• Uurivad, millised kohad sobivad tuuleparkide rajamiseks.
• Uurivad eestlaste rännet välismaale (miks ja kuhu kolitakse).
• Uurivad, millised tegurid mõjutavad kliimamuutusi Eestis.

Geograafid töötavad sageli maakasutuse planeerijatena kohalikes omavalitsustes, ministeeriumides ja planeerimisfirmades. Lisaks leiavad nad tööd ka keskkonnaspetsialistidena või riigikaitse, merenduse ja transpordi valdkonnas. Geoinformaatikast huvitatud töötavad tarkvara- ja kaardifirmades. Geoloogide teadmisi läheb vaja nii maapõuest maavarade kaevandamisel kui ka hoonete ehitamisel. Nemad leiavad tööd nii põhjavee ja maavaradega tegelevates ettevõtetes kui ka kõrgkoolides ja riiklikes asutustes.

Populaarsed geograafiaalased küsimused

Kõige populaarsemad geograafiaalased küsimused, millele inimesed internetist vastust otsivad, on aga näiteks sellised.

• Kui palju poisse sünnib 100 tüdruku kohta? (105, kuid täpselt ei teata, miks see nii on.)
• Mis on kõige levinum perekonnanimi? (Wang)
• Milline religioon on kõige enam levinud? (Kõige rohkem on 2020. a seisuga maailmas kristlasi: 2,3 miljardit; moslemeid on 2 miljardit.)
• Kui palju ajavööndeid on Hiinas? (Hiina kuulub geograafiliselt 5 ajavööndisse, kuid alates 1949. a on ametlikult kasutuses ainult üks ajavöönd, Pekingi aeg.)
• Milline saar on kõige tihedamalt asustatud? (Ap Lei Chau saar, mis asub Hong Kongist edelas. 1,3 km² suurusel saarel elab 80 000 inimest.)
• Milline paik maismaal asub merest kõige kaugemal? (Ookeanist 2575 km kaugusel asuv paik Põhja-Hiinas)
• Kas Uus-Meremaal on rohkem inimesi või lambaid? (Iga inimese kohta on 4,5 lammast! 1980ndatel oli seal aga lausa 22 lammast iga inimese kohta.)

Kuidas tehakse geograafilisi uuringuid?

Iga uuringu jaoks on vaja oma meetodit. Tavalised uurimismeetodid on vaatlus ja loendus. Näiteks võivad geograafid teha ilmavaatlusi või loendada liiklejaid linnatänavatel, et teada saada, kus ja kuidas inimesed liiguvad. Loodusgeograafidel võib olla vaja teha ka mõõdistamisi ja võtta proove õhust, pinnasest, veest või taimedest. Inimgeograafidel võib olla vaja inimesi küsitleda (teha ankeetküsitlusi) või intervjueerida. Uurimistöös võib lisaks olla vaja töötada arhiivimaterjalidega: vanade kaartide või fotodega, mis annavad aimu sellest, kuidas paigad on muutunud.

Tänapäeval kasutatakse üha enam moodsat tehnikat. Tundlike ja keeruliste mõõteriistadega mõõdetakse eluta ja eluslooduse nähtusi, registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus. Näiteks soid uurides saab georadari abil tuvastada, kui paks on turbakiht, ning spetsiaalsete seadmete abil mõõta soost eralduvate gaaside hulka. Välitöödel kogutud proove analüüsitakse kõrgtehnoloogilistes laborites.

Satelliidifotod

Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda väga täpselt. Satelliidifotode abil uuritakse keskkonnamuutusi suurtel aladel, näiteks kui palju on Lõuna-Ameerikas raiutud vihmametsi, kui palju on laienenud Aafrika kõrbed või kasvanud maailma linnad. Tänapäeval seiratakse alasid õhust üha enam ka droonidega.

Võimsad arvutid võimaldavad suurt hulka andmeid kiiresti töödelda ja kogutud infost koostada kaarte. Kaart on üks olulisimaid geograafi töövahendeid, mis võimaldab tal geograafilisi nähtusi ilmestada, analüüsida ja selgitada. Uurimistulemused ja ka materjalid, mille põhjal uurimusi tehakse, levivad kiiresti internetis ja muutuvad inimestele üha lihtsamini kättesaadavaks.

Uurige pildislaideris satelliidifotosid ja vaadake, mis on ajas muutunud.

TV ülesanded

Lahendage lk 5 ül 3 ja 4 (ptk 1.1 ÜK „Geograafide uurimismeetodid“ ja „Geograafia allharud“).

Väike geograafiaviktoriin klassis.