Pühad paigad hiied

Vaata lõiku lühi­dokumentaal­filmist „Eesti looduslikud pühapaigad“, milles Kristiina Ehin tutvustatab Paluküla hiiemäge. Kirjuta ja arutle suuliselt, millised mõtted jäävad videost kõlama.

Filmi režissöör Hints Anna, ETV esmaeeter 18.04.2015

Eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik.

Matthias Johann Eisen

Hiiepaigad

Meie esivanematelt on meieni jõudnud palju lugusid ja muistendeid hiite kohta. Hiis on püha koht, enamasti metsatukk või puudesalu, kus asuvat jumalused – nende kohalolust annab märku okste ja lehtede sahin. Mõnes hiies on olnud ka surnute matmispaik – kadunute hinged on üheks hiite pühaduse allikaks. Hiiemetsade ja -salude puudumisel võisid nende aset täita ka üksikud puud. Peale tammede austati pühade puudena veel mände, saari, pihlakaid, jalakaid, vahtraid, pärni.

Hiiemetsas ja hiiepuude all käisid inimesed neljapäevaõhtuti palumas ja ohverdamas, ent ohverdati ka muul ajal. Hiiepuid peeti nii pühaks, et keegi ei julgenud neilt oksagi murda. Oksi võis tarvitada ainult haiguste raviks, muidu ei tohtinud hiiepuid puudutada ega nende alt marjugi korjata. Puude alla toodi toiduaineid, ka raha. Raha maeti tüve lähedale maa sisse.

Hiies oli ka pühakujusid. Mingi osa pühast alast võis olla ümbritsetud taraga: see aitas selgemini eraldada püha ja puutumatut piirkonda tavalisest, argisest. Hiie juurde kuulusid sageli kivid, veekogud, kalmed, kiige- või tantsuplatsid.

Võnnu Suitsumäe hiiepärn
Hiiekoht Nissis
Tammealuse hiietamm Lääne-Virumaal (1913)
Tammealuse hiiepuude külge seotakse linte ja paelu ka tänapäeval. „Paela sidudes loome või uuendame sideme enese ja püha paiga vahel. Pael nagu abielusõrmuski ühendab kahe elusa olendi väed. Nõnda võime toetuda hiiele ja esivanematele, kes seal enne meid käinud. Järeltulevad põlved võivad omakorda toetuda meile, teades, et me oleme hiisi hoides mõelnud neile.“ (Ahto Kaasik, Maavalla Koja vanem)
Paelad ohvritammel

Võta kokku

  • Miks on hiis eriline koht?
  • Millistes kohtades tavaliselt hiis on?
  • Mida hiies tehti?
  • Milliseid näiteid hiie kujutamise kohta pärimuses tõi nähtud filmikatkendis Kristiina Ehin?
  • Märgi looduslike püha­paikadega seotud nimetusi ja nimesid, mida sa varem ei tundnud: Hiietammik, hiiesalu, hiiemägi, hiiepuu, Hiiemännik, Hiieallikas, Hiiekivi, Iiejõgi, Iiejärv, ohvripuu, pühapuu, Ohvritamm, Andepuu, Kalmu männid, Pühamänd, Pühalepa, Püha Uku tamm

Hiis rahvapärimuses

Alljärgnevad katkendid on kogutud erinevatest paikadest ja erinevatel aegadel. Selliseid mälestuskilde vanadest uskumustest ja kommetest on Eesti Rahvaluule Arhiivis tuhandeid, kokku moodustub neist üsna terviklik pilt. Nendel ülestähendustel on kulla hind, nad on oluline osa eesti rahva kollektiivsest mälust.

Lugemise ajal

Vali igale tekstile sobiv pealkiri.

Hiie ase: hiis eesti rahvapärimuses

Mari-Ann Remmel

Vaida küla all kopeldes asunud endistel aegadel suur kõrge metsasalk ehk hiis. Hiie ääres olnud suur pärn ja all allikas, mida inimesed nimetanud ohvri- ja terviseallikaks. Rahvas käinud sel allikal ohverdamas, visanud raha allikasse, siis kui hiis hakanud hirmsasti mühisema ja kohisema. See mühisemine ja kohisemine ei ole mitte tulnud tuultest, vaid hakanud iseenesest mühisema ja kohisema. Kui rahvas visanud rahasid allikasse, siis jäänud see hirmus kohisemine ja mühisemine ära. (Jüri, 1939)

Üleüldse peeti kõiki hiiepuid austamisega pühaks. Arvati, et üksnes hiiepuudelt abi võib saada. Kes puu juurest paha paisede ja muu väljaspidiste haiguste vastu abi käis otsimas, see võtnud puu alt mulda, õerunud sellega haiget kohta, ära minnes pistnud abiotsija ohvrianniks enamiste raha maa sisse; ka hõbesõlgesid ja mõnda muud väärt asja. (Käina, 1895)

Vanal aal old Oru mõisa Kämla küla all suur sanglepamets, mida hiieks saand nimetud ja kangeste pühaks peetud, nii et keegi ei ole julgend sealt võsukest võtta. Kord on sealt üks mees ühe võsu lõegand, ja kohe jäänd mees sellest haigeks. Põle muidu terveks saand, kui viind selle lepavõsu hiide tagasi, siis saand mees jälle terveks. (Kose, 1896)

Põltsamaalt Adavere teed välja sõita, üsna Põltsamaa lossi lähedal paremat kätt tee ääres kasvavad praegugi alles veel mõningad harvad suured vanad kased. Sääl olla vanal ajal püha hiis olnud, kus ohverdatud ja palutud. Keegi ei ole säält tohtinud ühtegi puud maha raiuda ega mitte raasukestki puude küljest ära lõigata. Kes seda teinud, see kohe haigeks jäenud ja peagi surnud, kui osava targa abi ei ole varsti käepärast olnud. Kuid need raad, mis puude otsast maha kukkunud, pidanud rahvavanemad kokku koguma ja hiie all ära põletama, sest hiiealune muru pidanud alati täieste puhas ja korrapäraline olema, kuhu mitte midagi roojastust ega mustust ei ole tohtinud jätta. (Viljandi, 1896)

Paluküla Hiiemäel oli ennem ohvrikivi. Ümberkaudne rahvas käis kõik seal ohverdamas. Ohverdamiseks viidi ikka alati midagi värsket ehk uudisvilja. Kord oli keegi mees õlut teinud ja saatnud ka õlut ohverdamiseks. Ta pole seda ise viima läinud, vaid saatnud kellegi teisega. Läinud juba tükk aega mööda. Mees arvanud, et eks nüüd ole juba õlut küll kohal ja hakanud õlut jooma. Nii kui ta saanud õlut mekkida, kohe löönud vaadi vits pealt ära ja õlut kõik põrandale. See tähendas, et õlut ei olnud veel kohal. Teine juhus oli nii, et Hiiemäelt oli palju leppi maha raiutud. See tähendas halba, sest ennemalt olid ohvrikivi ümbruses asuvad puud pühad. Ja see ennustus läkski täide. Sel aastal suri külas palju loomi ära. (Rapla)

Lugemise järel

  • Võta juttude ja filmi põhjal kokku:
    • mis tundeid hiis inimestes tekitas,
    • mida hiies tehti ja kuidas seal käituti,
    • mida ei tohtinud hiies teha.
  • Miks erineb nende hiiepärimuse kohta kogutud tekstide keelekasutus kirjakeele omast?

Ohvripuu põlemine

Ave Alavainu

1.

...ja äkki kesk uinuvat linna
vastu poolikut kaduvat kuud
ulgus koer
nagu tahaks ta minna
appi sellele kes ei saa minna
ära tapja eest
kusagil kaugel

...ulgus koer
vastu poolikut kuud

Miks on loomad nii targad?
Kuid muud?

Muud magavad
pitslinad laugel
ega teagi kuis
põlevad puud

Analüüsi luuletuse 1. osa

  • Kuidas käitub ohvripuu põlemise ajal koer, kuidas inimene? Miks küsitakse loomade tarkuse kohta?

2.

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mu kõrval on pilgeni kaev

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Ka ämber on kaevulael

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Mul on meeletu meeletu janu

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Juba südames tuli teeb valu

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Tahaks hüüda kuid mul pole suud

Ma põlen
ma põlen
ma põlen
Kes aitaks küll põlevat puud!

Analüüsi 2. osa

  • Kelle vaatevinklist siin kõneldakse?
  • Mida rõhutavad kordused? Milline kontrast tekib 2. osa 5. salmis?

3.

Üksainus usk, üks pühadus mul oli. Üks armastus. Üks tugi vanaks eaks. Üks paigalseisja, kelle juurde tulin kui paha laps, kes tahab saada heaks.

Mu eluiga – kümnendik ta elust – ta juures olles tundus tühine. Mu suurim valu – tuhandik ta valust – see ometi meil oli ühine.

Ta tõrkumata võttis kõik mu vaevad ja andis nõu mul oma tummal moel. Ta seisis, mullas juur ja peaga taevas: meist igaüks tal oli kadund poeg.

Ja igaüks, kes tema juurde tuli, sai usku, lootust, jõudu, hingerahu. See et ta südamesse tehti tuli me mõistusesse kuidagi ei mahu.

Eks terve mõistus keeldu uskumast, kui tapetakse puud või väetit last...

Analüüsi 3. osa

  • Kelle vaatevinklist siin kõneldakse?
  • Milline on luuletuse minakuju suhe ohvri­puuga?
  • Minakuju võrdleb ohvripuud iseendaga. Kuidas?
  • Minakuju võrdleb ohvripuud väeti lapsega? Miks?

4.

Süüdati mõisaid,
kõrtse ja muuseume.
Siis tuli kirkurüüste.
Nüüd siis põlevad
pühad puud.

Kuid meie
usume.

Kiuste.

5.

Meie usume
et nagunii
läheb halvasti sellel
kes süütas eestlaste
püha puu

Ta põeb pikalt ja piinarikkalt
ja keegi ei leevenda ta valu

Ta ei saa end ise aidata
ja keegi ei tule talle appi

Ta põleb ära seestpoolt
ja keegi ei tõtta kustutama ta tuld

Tal on vesi käeulatuses
aga ta ei suuda selleni jõuda

Me usume
et nagunii
saab iga kuritegu
karistatud

Ka Ülendi niinepuu
tapmine

Tahame et mõrtsukale
tema viimsel tunnil
aina viirastuksid
elusalt põlevad puud

Tahame et ta oleks
täie mõistuse juures
ja et ta teaks
mispärast ta piinleb

Teame
et ohvripuu tuhast
tõuseb uus
veel tugevam
taim

Analüüsi 5. osa

  • Milline salm 5. osas kinnitab seda, et luulemina usub hiiepuu väesse? Märgi see.
  • Kes võivad olla „meie“, kelle nimel 4. ja 5. osas räägitakse? Iseloomusta „meid“.
  • Kuidas luuakse paralleel põleva puu ja puu süütaja vahel? Märgi värsiread, mis seda ilmestavad.

Luuletuse autorist

Kirjanik Ave Alavainu (s 1942) elab juba aastakümneid Hiiumaal ning on korraldanud seal mitmeid kultuuri­üritusi. See saar on ka tema luuleloomingus tähtis olnud. Luuletus „Ohvripuu põlemine“ räägibki just Ülendi ohvripuu põlemisest ning ilmus Alavainu luulekogus „Hiiumaal“ (1992). See ja tema teised luuleraamatud ilmusid ühiste kaante vahel kogumikuna „Koondatud“ (2014).

Luuletuse taustast

Hiiumaal Ülendi külas asub Ülendi ohvripärn, mis on üks väheseid säilinud hiiepuid Hiiumaal. Pärna vanuseks peetakse 700 aastat. Puu tüve ümbermõõt on 6 meetrit ja kõrgus 4,5 meetrit. Ülendi pärn sai tervendava puu tuntuse 18. sajandil, kui Hiiumaad laastas katk. Usuti, et puu võib ravida haigusi, kui talle ohvreid tuua. Rahva uskumuste järgi peitub tema väga pahkliku koore põhjus just selles, et puu on võtnud inimeste haigused endale. 22. septembril 1989. aastal süütas keegi puu põlema, asetades tüve õõnsusse lõhkeainet. Kahjustuste kiuste hakkas puu noori võrseid välja ajama ning elab tänini.

Lugemise järel

  • Mis sõnadega iseloomustaksid Alavainu luuletust?
  • Milline osa luuletusest kõnetas sind kõige rohkem? Miks?

Küsimused ja ülesanded

  1. Mida tähendab sinu jaoks sõna „püha“? Arutlege selle üle rühmades, mida keegi pühaks peab.
  2. Milline hiis või muu looduslik pühapaik asub sinu kodukohale (koolile) kõige lähemal? Millises olukorras see on? Mida tead selle kohta?
  3. Koosta õpikus olevate pärimustekstide põhjal võimalikult põhjalik kirjakeelne ülevaade hiie kohta.
  4. Nimetage veel kohanimesid, mis on nime saanud muistsetest uskumustest.
  5. Leidke paaristööna Eesti kaardilt võimalikult palju selliseid kohanimesid ja koostage Eesti kaart, millel oleksid ainult loodususundile viitavad nimed.

Vaata lisaks

Vaata 5‑minutilisi dokumentaal­filme erinevatest pühapaikadest.


Arutle

Millised näevad välja hiied tänapäeval? Mis ohud neid varitsevad? Kuidas tänapäeva inimesed neid paiku mõtestavad?

Palun oota