Kirjandus kontekstis

Historia

Herodotos, 5. sajand e.m.a (katkendid IV raamatust)

81. Kui palju sküüte üldse olemas on, seda ei õnnestunud mul täpselt teada saada, kuna nende arvu kohta kuulsin väga lahkuminevaid teateid. Sest ühtede arvates on neid väga palju, kuid [tegelikult] on tõelisi sküüte üsna vähe. Igatahes oma silmaga nägin järgmist: Borysthenese ja Hypanise jõgede vahel on paikkond, mis kannab Exampaiose nime; sellest kõnelesin ka veidi eespool, kui ütlesin, et seal asub kibeda veega allikas, mis voolab Hypanisesse ja muudab sealse vee joogikõlbmatuks. Selles paikkonnas asub vasknõu, mis on kuus korda nii suur kui too krateer, mille Pausanias Kleombrotose poeg jumalaile pühendas ja Pontose sissepääsu juurde asetada käskis. Kes seda iial näinud pole, sellele kirjeldan: lahedalt mahutab too nõu kuussada amforat ja tolle sküüdi nõu paksus on kuus sõrme. Kohalike elanike jutu järgi on see valmistatud odaotstest. Sest üks nende kuningaist, kelle nimi oli Ariantes, tahtis teada, kui palju on sküüte, ja andis käsu, et iga sküüt peab tooma ühe nooleotsa. Toomatajätmise korral ähvardas ta surmanuhtlusega. Siis toodigi kokku säärane hulk nooleotsi, et kuningas otsustas neist püstitada mälestusmärgi, mis jääks teda meenutama. Nendest odaotstest käskis ta teha vasknõu ja asetada see Exampaiosesse. Niisiis seesugused on teated, mis ma sküütide arvu kohta kuulsin.

82. Peale arvukate väga suurte jõgede sellel maal midagi imepärast ei leidu. Nende jõgede ja tohutu tasandiku kõrval on seal imekspandav veel järgmine asjaolu, millest kohe jutustan. Kohalikud elanikud näitavad ühel Tyrase jõe ääres asuval kaljul Heraklese jalajälge; see sarnaneb inimese jäljega ja on kaks küünart pikk. Niisiis seesugune see jälg on, nüüd aga jätkan jutustust, mida ennist alustasin.

83. Dareios tegi ettevalmistusi sõjakäiguks sküütide vastu ja saatis käskjalad alistatud rahvaste juurde, kes ühtedele tegid teatavaks käsu saata jalaväge, teistele, et tuleb muretseda laevu, kolmandatele – ehitada sild üle Traakia Bosporose. Artabanos Hystapese poeg ja Dareiose vend soovitas tungivalt, et sõjakäiku ei alustataks, põhjendades seda teede puudumisega Sküütias. Et aga hea nõuanne Dareiost ei veennud, loobus Artabanos teda keelitamast. Dareios aga, lõpetanud kõik ettevalmistused, asus oma sõjaväega Susast teele.

[‑‑‑]

129. Jutustan teile nüüd täiesti imetabasest nähtusest, mis pärslasi abistas ja sküütidele takistuseks osutus nende rünnakutel Dareiose laagrile, nimelt eeslite häälitsustest ja muulade välimusest. Nagu juba varem märkisin, pole Sküütias ei eesleid ega muulasid. Külmade ilmade tõttu neid üldse ei kasvatatagi seal. Sellepärast hirmutas eeslite kisa sküütide hobused ära. Korduvalt juhtus, et hobused keset rünnakut pärslaste laagrile ära kohkusid, niipea kui nad eeslite häälitsusi kuulsid, tagasi keerasid ja hämmelduses kõrvad kikki ajasid, sest seesuguseid hääli polnud nad iial varem kuulnud ega säärase välimusega loomi näinud. Muide, see aitas pärslasi sõjas ainult lühikest aega. 

130. Kui sküüdid nägid, et pärslased olid segaduses, talitasid nad, selleks et pärslased pikemaks ajaks Sküütiasse jääksid ja seeläbi võimalikult suurt kahju kannataksid, järgmiselt. Nad jätsid osa oma karjast koos karjastega maha, ise aga liikusid edasi teise kohta. Kui pärslased pärale jõudsid, võtsid nad kariloomad oma valdusse, ja iga kord tundsid nad seejuures uhkust edukast tegutsemisest.

131. See kordus mitu korda ja lõpuks oli Dareios kitsikuses. Kui sküütide kuningad sellest teada said, saatsid nad Dareiose juurde heeroldi kingitustega – linnu, hiire, konna ja viie noolega. Pärslased pärisid heeroldilt kingituste tähendust, kuid too vastas, et temale tehti ülesandeks vaid kingitused üle anda ja siis võimalikult kiiresti tagasi tulla. Heerold käskis pärslastel enestel kingituste tähendusest aru saada, kui neil taipu on.

132. Seda kuulnud, korraldasid pärslased nõupidamise. Dareios arvas, et sküüdid alistuvad nüüd talle koos mulla ja vee toomisega, ning seletas kingitusi nõnda: hiir elab mullapõues ja toitub mullast võrsunud viljadest nagu inimenegi; konn elutseb vees, lind sarnaneb kõige enam hobusega [kiiruse poolest], nooled aga tähendavad, et sküüdid loobuvad vastupanust. Seesugune oli Dareiose arvamus. Oma seisukoha seadis talle vastu Gobryas (üks neist seitsmest mehest, kes olid kukutanud maagi). Tema tõlgendas kingitusi nõnda: kui teie, pärslased, ei muutu lindudeks ega lenda taevasse, või ei ole nagu hiired ega poe maapõue, või ei kao soodesse nagu konnad, siis ei jõua te tagasi koju, vaid saate surma nende noolte läbi.

[‑‑‑]

134. Pärast kingituste üleandmist Dareiosele asus kohalejäänud sküütide jala- ja ratsavägi lahingurivistusse, et võidelda pärslastega. Kui sküüdid juba lahingurivistuses seisid, jooksis äkki jänes nende vahelt läbi. Niipea kui sküüdid jänest silmasid, tormasid nad talle järele. Sküütide read paiskusid segi ja puhkes lärm ning Dareios päris, mida see kisa vaenlase leeris tähendab. Saanud teada, et nad ajavad jänest taga, lausus Dareios oma lähikondlastele, kellega ta tavaliselt vestles, järgmised sõnad: „Need inimesed tunnevad meie vastu sügavat põlgust, ja nüüd on mulle selge, et Gobryas tõlgendas sküütide kingitusi õigesti. Et ma nüüd ka ise sellest aru saan, on meil vaja head nõu, kuidas saaksime puutumatult koju tagasi minna.“ [‑‑‑]

Tõlkinud Astrid Kurismaa

Loe ja uuri

1. Mida saame katkenditest teada?

2. Mida peame veel teadma, et loetust aru saada?

3. Mis mõttes on tegu kirjandusteosega?

4. Leia kaardilt paiku, mida katkendis on nimetatud. Kus need nüüdisaegsel kaardil asuksid?

Vana-Kreeka õpetlane Herodotos (u 485 – u 425 e.m.a) on lääne ajalooteaduse ning ka maa- ja kultuuriteaduse alusepanija. Oma teoses „Historia“ koondab ja korrastab ta teadmisi endale tuntud maailma paikadest, rahvastest ja kommetest ning annab ülevaate nende minevikust ja kujunemisloost.

Herodotos toetub mitmekesistele allikatele: pärimustele, suulistele teadetele, kirjalikele tekstidele, omaenese kogemustele ja tähelepanekutele. Ta ei esita allikatest saadud andmeid kriitikavabalt ja juhuslikult, vaid kaalub allikate usaldusväärsust ning mõtestab andmeid, näidates seoseid üksikute asjaolude ja sündmuste vahel.

5. Leia katkenditest näiteid selle kohta, kuidas Herodotos oma allikatele viitab ja neid kommenteerib.

6. Koosta seletused koha- ja isikunimedele, millele neid katkendites pole märkustena lisatud. Toetu

  • katkenditele,
  • olemasolevatele märkustele,
  • kaardile,
  • allikatele, mille ise lisaks otsid.

7. Tähista oma seletustes osa, mille said koostada ainult katkendite teksti põhjal. 

8. Selgita, kuidas lisaallikate ja taustaandmete kogumine mõjutas seda, kuidas katkenditest aru saad.

„Historia“ on eeskätt ajalookäsitlus. Teose pealkirjast, mis tähendab kreeka keeles uurimust, pärineb ka ajaloo ja ajalooteaduse nimetus mitmes Euroopa keeles. Kuid Herodotos ja tema teos on olulised ka kirjanduslooliselt, Euroopa sõnakunsti pärandi osana. 

Herodotos on andekas jutustaja. Paljud sündmused ja seigad, mida ta „Historias“ tutvustab, on üles ehitatud iseseisva kunstiliselt nauditava ja kaasahaarava lühiloona. 

9. Võrdle 129., 130., 131., 132. ja 134. lõiku varasemate lõikudega.

  • Millistes lõikudes jutustab Herodotos lugusid, millistes käsitleb ainest õpetlaslikus laadis?
  • Iseloomusta Herodotose kui jutuvestja ning Herodotose kui õpetlase poeetikat. 

Tekst, kontekst, tõlgendus

Sõnakunst koosneb tekstidest. Iga tekst on loodud keskkonnas, mis on omane just selle loomisajale ja päritolukultuurile. Teksti loovad inimesed, kes selles keskkonnas elavad, ning enamasti on tekstide algne publik võrsunud samast keskkonnast – tavaliselt jõuab tekst kõigepealt autori kaasaegsete ja kaasmaalasteni. Keskkond ja asjaolud, mis ümbritsevad teksti loomist ning selle vastuvõttu, moodustavad konteksti.  

Kontekstil on kaalukas roll tekstide tõlgendamise juures. Tõlgendamine tähendab loetu mõtestamist, teksti sisulise ja poeetilise omapära ja väärtuse mõistmist. See, mida lugeja teksti juures omapäraseks, väärtuslikuks ja tähendusrikkaks peab, sõltub kontekstist: olukorrast, kus ta viibib, tema elu- ja kunstikogemustest, tõekspidamistest, tema jaoks autoriteetsetest arvamustest jne. Samamoodi sõltuvad kontekstist teksti autori taotlused ja väljendusvahendid.  

Tekstid kanduvad nii ajas kui ka ruumis oma loomiskeskkonnast kaugemale, levides kas suust suhu või kirjalikel kandjatel, algupärases keeles või tõlkes. Seetõttu leiavad nad aja jooksul lugejaid, kelle elu- ja kultuurikogemused pärinevad teistsugustest tingimustest ning kes tunnevad teksti algset konteksti väga erineval määral või ei tunne üldse. 

Kontekst muutub, kuid varasemast kontekstist pärit tekstid jäävad kättesaadavaks ka edaspidi. Aja jooksul koguneb igale tekstile seega järjest uusi tõlgendusi. Nii varasemad tekstid kui ka nende ümber tekkinud tõlgendustraditsioonid mõjutavad uute tekstide loomist.

Tee katse

1. Tähista Herodotose katkendeid lugedes tekstis kõik kohad, mis aitavad sul hiljem meelde tuletada oma lugemiselamust (näiteks mille peale naersid, tundsid arusaamatust või hämmingut, oleksid tahtnud esitada küsimuse, meenutasid mõnda seika või vestlust oma elust vm).

2. Kirjuta märksõnade abil üles, mida tead Vana-Kreekast, Vahemere regiooni kaugemast ajaloost ning Herodotose elust ja loomingust. Ära kasuta selle ülesande juures mingeid allikaid, vaid ainult teadmisi, mis sul endal juhtumisi juba olemas on.  

3. Arutle omaette või koos kaaslasega.

  • Kui põhjalikud on sinu teadmised Herodotose teose loomisajast, autorist ning temaatikast?
  • Kuidas mõjutab taustateadmiste ulatus lugemiselamust?
  • Kas on võimalik, et tekst ei tekita lugejas üldse mingit elamust? Miks?
  • Kuidas teadmiste täiendamine võib lugemiselamust muuta? 

Inimene ei tõlgenda ainult tekste, vaid kõikvõimalikke nähtusi maailmas enese ümber. Kui konteksti kohta on seejuures vähe teada, on tõlgendamine keeruline. Tõlgendaja võib jääda kahtlema mitme võimaliku tõlgenduse vahel või kalduda mõnda eelistama meelevaldselt, ilma veenva põhjenduseta.

Seleta näidet

1. Kuidas pärslased Herodotose jutustuses sküütide kingitusi tõlgendavad?

  • Miks on neil vähe andmeid saadetise konteksti kohta? 
  • Mis teadmistele ja seostele nad toetuvad, et kingitustele tähendus omistada?
  • Mille poolest erinevad Dareiose ja Gobryase tõlgendused?
  • Kas ühe andmed või argumendid on veenvamad kui teise omad? Põhjenda.
  • Arutle, mis paneb kumbagi just sellist tõlgendust eelistama.

2. Miks Dareios oma esialgsest tõlgendusest loobub?

  • Mis sündmust ta tõlgendab sküütide põlguseavaldusena? Mis mõttes võib sellest nii aru saada?
  • Kuidas see uus sündmus täiendab eelmise tõlgendusülesande konteksti, nii et Dareiose arusaam sküütidest muutub? 
  • Arutle, kuidas sküütide sõjaleeris toimunut veel võiks tõlgendada ning kuidas oleks Dareios edasi mõelnud ja toiminud, kui ta oleks sküütidest kuidagi teisiti aru saanud.

3. Kuidas konteksti tundmine sõja käiku mõjutab?

  • Mis annab pärslastele esialgu eeliseid sküütide ratsaväe ees? 
  • Arutle, miks need eelised püsisid ainult lühikest aega.
  • Arutle, miks oli sküütide huvides meelitada pärslasi võimalikult pikaks ajaks oma maadele.
  • Miks oli keeldumine kingituste seletamisest sküütide poolt kaval taktika?
  • Kuidas võimendas juhus lahinguväljal eeliseid, mille andis sküütidele see, kuidas pärslased nende kinke tõlgendasid?

Kirjandusloo ülesanded

Kirjanduslugu uurib kirjanduse arengut:

  • aegade jooksul loodud tekste;
  • tekstide vastuvõttu (levikut ja tõlgendusi);
  • tekstide loomise ja vastuvõtu konteksti.

Kirjandusloo tundmine ei ole vältimatu eeldus kirjanduse lugemiseks. Lugeja võib kirjandusteost nautida ning seda tõlgendada ka ainult iseenda vaatepunktist ja kontekstist lähtudes.

Kirjandusloo tundmine on vältimatu eeldus selleks, et lugedes tekiks dialoog inimestega teistsugusest kontekstist – ettekujutus sellest,

  • mida teos võis tähendada autorile ning tema kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele;
  • kuidas teose sünnikontekst on mõjutanud teose kunstilisi ja sisulisi omadusi;
  • kuidas teos on saanud osaks hilisemast kirjanduskontekstist, mis on mõjutanud uusi lugejaid ja autoreid. 

Kontekstiteadlik lugemine aitab

  • teadvustada erinevusi ajastute, kultuuride ja inimeste vahel ning nende erinevuste põhjusi;
  • mõista, kuidas meie kontekst on meid endid kujundanud;
  • kujutada ette, millised me võiksime olla, kui oleksime kujunenud mõnes teises kontekstis;
  • mõista, et inimesed, kes elasid kaugetel aegadel, kes on pärit teistest kultuuridest või kel on meie omast väga erinev elukogemus, ei saa meiega kõiges sarnaneda, kuid nendega on siiski võimalik suhelda. 

Mida teised mõtlevad?

1. Too näide mõnest kirjandusteosest, mis on sind sel moel segadusse ajanud, nagu sküütide kingitused ajasid segadusse pärslased.

2. Too näide mõnest elujuhtumist, kus kellegi tegu või käitumine on sind sel moel segadusse ajanud.

3. Arutle.

  • Kuidas saada arusaamatusest üle kirjandusteose, kuidas elulise segaduse puhul? Kummal juhul on see lihtsam? Põhjenda.
  • Kummal juhul on tagajärjed tõsisemad, kui arusaamatust ei õnnestugi lahendada? Miks? 
  • Kuidas võivad kirjanduse mõistmiseks tehtud pingutused aidata lahendada elulisi arusaamatusi?
Palun oota