Ühiskonna peamised koostisosad
Kahekümne aastaga on Eesti üles ehitanud hästitoimiva riigi ja tegusa ühiskonna, globaalsetes võrdlustes saame selle eest põhjendatult kiita. Samas tundub, et uuenenud keskkonda pole märgatav osa eesti inimestest oma ressursside, elulaadi ega ka mõtteviisi poolest veel sisse elanud. Eduka Eesti jõudmine iga eestimaalase tuppa ja hinge võiks olla meie järgmise arenguperioodi oluline väljakutse.
Mati Heidmets,Eesti Inimarengu Aruanne 2012/2013
Vana-Kreeka filosoof Aristoteles on öelnud, et inimene on ühiskondlik olend ehk n-ö ühiskondlik loom. Sellega ta mõtles, et inimesel on hea elada ainult üheskoos teiste omataolistega, ta vajab suhtlemist ning koostööd. Lühidalt öeldes – inimene vajab ühiskonda.
Ühiskonna sajanditepikkune areng on muutnud elu keerulisemaks ning suurendanud indiviidide, inimgruppide, ühiskonna valdkondade ja asutuste vahelist sõltuvust.
Mõnikord võrreldakse ühiskonda inimorganismiga. Inimkeha koosneb mitmesugustest elunditest, nagu süda, kopsud, maks, neerud, aju. Kõiki elundeid seovad mitmesugused võrgud ja teed – närvisüsteem, veresoonkond, lihased. Muutus ühes elundis mõjutab kogu organismi talitlust. Samasugune vastastikune mõju on tajutav ka ühiskonnas. Seepärast räägitakse ühiskonnast kui süsteemist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse.
Mõiste ühiskond on siiski väga üldine. Et sellest paremini aru saada, jaotatakse ühiskond koostisosadeks ehk sektoriteks. Eri sektorid täidavad eri ülesandeid, mis on vajalikud üksikisiku ja kogu rahva eksistentsiks. Peamisteks sektoriteks on avalik sektor, erasektor ehk tulundussektor ja kolmas sektor ehk mittetulundussektor. Üks eesti vanasõna ütleb, et heal lapsel on mitu nime. See kehtib ka ühiskonna sektorite kohta. Avalik sektor tähendab peaaegu sedasama mis riik ja valitsemine, erasektorit võib nimetada ka majandussektoriks ning kolmandat sektorit kodanikuühiskonnaks.
Õpiku esimene osa ongi üles ehitatud niimoodi, et iga alajaotus tutvustab ühte ühiskonna sektorit. Viimane, neljas peatükk räägib aga ühiskonna närvisüsteemist ja veresoontest ehk sotsiaalsetest suhetest ühiskonnaliikmete vahel. Lisaks neile ühiskonna sektoritele on olemas veel ka pereelu ehk eraelu, mida see õpik ei käsitle.
Niisiis on kõik ühiskonna üksiknähtused, asutused ja suhted omavahel seotud. Need on justkui killud kaleidoskoobis, mis kokku annavad ühiskonna. Nii nagu kaleidoskoobis saab kildudest kokku panna mitmesuguseid mustreid, annavad ka asutuste, nähtuste ja suhete eri kombinatsioonid erinevaid ühiskondi. See õpik räägib peamiselt Eesti ühiskonnast.
