Klahvpillid

Mustvalged muusikategijad

Klahvpilli ehitus ja heli tekitamine

Pille, millel heli tekitatakse sõrmega klahvile vajutades, nimetatakse klahvpillideks.

Klaviatuur

Helisev rida

Kõikidel klahvpillidel on klaviatuur, mille moodustavad üksteise kõrval asetsevad klahvid. Igale klahvile vastab kindel helikõrgus.

Varajastel klahvpillidel olid kõik klahvid valged, see võimaldas mängida diatoonilist helirida, klaviatuuri ulatus oli umbes kaks oktaavi.

Tänapäeva pillide klaviatuur ulatub üle seitsme oktaavi ning üks oktaav koosneb seitsmest valgest ja viiest mustast klahvist, see võimaldab mängida ka kromaatilist helirida.

Valged klahvid valmistatakse elevandiluust või valgest plastist, mustad klahvid eebenipuust või mustast plastist.

Heli tekitamine

Klahvide kaudu pannakse tööle helitekitamise mehhanismid. Vastavalt tööpõhimõtetele ja tämbrile jagunevad klahvpillid kahte gruppi:

  • heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin)
  • heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion)
Tiibklaveri helitekitamise mehhanismi makett
Tiibklaveri ehitus

Klaveri valmistamine

Paljude meistrite ühistöö

Estonia klaverivabrikus valmib kuus 28–30 tiibklaverit. Pill valmib umbes kolm kuud, kuna koosneb tuhandetest osadest ja pannakse kokku väga täpse käsitööna.

Klavereid valmistatakse okas- ja lehtpuust: kasest, vahtrast ja pöögist. Korpusele liimitakse peale roosipuust, mahagonist, pähkli- või bubingapuust spoon ehk lehtvineer või on pill lihtsalt musta värvi. Klaveri koostisosad tulevad Saksamaalt ja Tšehhist, jalad valmivad aga Lõuna-Eestis.

Klaveri valmistamist alustatakse korpuse painutamisest. Seejärel pannakse korpusele põhi alla ja sisse raam, mis hakkab toetama keeli. Seejärel korpus lakitakse ja lihvitakse.

Pärast lakkimist pannakse korpusele külge kõlalaud ja metallraam, mis hoiab keeli pinges. Pärast raami paigaldamist saab klaver keeled. Edasi pannakse mehhanism eri osadest kokku ja seatakse korda ning klaver saab klaviatuuri.

Seejärel vajab pill uuesti reguleerimist ja sissemängimist, mida teeb spetsiaalne masin. Siis klaver häälestatakse ja intoneeritakse, misjärel pannakse paika noodipult, klaviatuuriklapp ja kaaned.

Järgneb viimane lihvimine. Seejärel läheb klaver lõppkontrolli, mille käigus vaadatakse piinliku täpsusega üle ja ja kuulatakse läbi kõik, mis pilliga seostub.

                                                                                  Postimees, 7.12.2006
Estonia klaver Kadrioru kunstimuuseumis
Palun oota