Mis on bioloogia?

Väga ammustel aegadel kujutlesid inimesed elu üleloomuliku, isegi mingi jumaliku jõuna. Küsimusele „Mis on elu?“ on paljude sajandite jooksul püüdnud vastust leida filosoofid, luuletajad, teadlased … Elu olemust on püütud seletada ja uurida, leida alg­allikat, millest elu tekib, ja lõpphetke, millal taim või loom lakkab olemast elus. Elu saladusi püüab lahendada ka bioloogia.

  • Mis on bioloogia?
  • Milline on bioloogia koht loodusteaduste hulgas?

Bioloogia on teadus elusloodusest ja elust kõigis selle avaldumisvormides.

Bioloogia

Mõiste bioloogia koosneb kahest kreekakeelsetest sõnast: bios ’elu’ ja logos ’mõiste, käsitlus’. Bioloogia on teadus elus­loo­du­sest ja elust selle kõigis avaldumisvormides. Bioloogia on keemia, füüsika ja geograafia kõrval üks loodusteadustest. Loodustea­du­sed uurivad teaduslike meetoditega nii elusa kui ka eluta looduse toimimist ja võimaldavad tundma õppida loodusseadusi. Loodus­seaduste tundmine võimaldab neid omakorda kasutada rakendus­teadustes: tehnikas, põllumajanduses, meditsiinis ja mujal. Bio­loo­gia­teadmisi kasutavad looma- ja taimekasvatajad, floristid, kokad, arstid, aednikud ja paljude teiste elukutsete esindajad.

Bioloogia uurimisobjektid on kõik Maal elavad organismid ehk elusolendid (bakterid ja teised mikroorganismid, loomad, taimed, seened) ning nende kooslused. Uuritakse organismide päritolu, evolutsiooni ehk ajaloolist arengut, ehitust, kasvu, paljunemist, levikut, ainevahetust ja paljut muud. Bioloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Teadlast, kes tegeleb bioloogiliste probleemide uuri­misega, nimetatakse bioloogiks. Bioloogi täpsemaks uurimis­alaks võib olla mõni kindel organismide rühm (näiteks seened, samblikud, taimed, roomajad, linnud, imetajad), mitmesugused kooslused (näiteks järv, mets), aga ka globaalprobleemid või loomade käitumine.

Seen.
Samblik.
Taim.
Roomaja.
Lind.
Imetaja.

Mõiste „bioloogia“ võeti kasutusele 19. sajandi alguses. Enne seda tegelesid eluslooduse probleemidega teised teadusharud, näiteks meditsiin ja filosoofia. Eluprotsesse uurisid ja neid püüdsid sele­tada juba antiikteadlased (Hippokrates, Aristoteles jt). Bioloogia arengus toimus oluline pööre 1590. aastal, kui vennad Hans ja Zacharias Janssen konstrueerisid tänapäevase mikroskoobi eel­käija: toru mõlemasse otsa kinnitati kaks suurendavat läätse. Seadeldis võimaldas näha imepisikesi organisme või nende osi, mis siiani olid jäänud inimsilmale märkamatuks. Suure panuse on teaduse arengusse andnud kuulsad loodusteadlased – Rootsi botaanik Carl von Linné (1707–1778), Inglise teadlane, evolut­siooni uurija Charles Darwin (1809–1882), inimese munaraku esmakirjeldaja, Eestis sündinud ja Tartu ülikoolis töötanud loo­dusuurija Karl Ernst von Baer (1792–1876), mitmete vaktsiinide looja, Prantsuse keemik Louis Pasteur (1822–1895), Saksa arsti­teadlane, tuberkuloositekitaja avastaja Robert Koch (1843–1910), inimese DNA struktuuri kindlakstegijad, ameeriklane James Watson (s 1928) ja inglane Francis Crick (1916–2004) ning paljud teised.

Carl von Linné
Charles Darwin
Karl Ernst von Baer
Louis Pasteur

Pean meeles

  • Bioloogia on teadus elusloodusest ja elust selle kõigis avaldumisvormides.
  • Bioloogia uurimisobjektid on kõik Maal elavad organismid (bakterid ja teised mikroorganismid, loomad, taimed, seened) ja nende kooslused.

Küsimused

  1. Mis on bioloogia? Mida bioloogia uurib?
  2. Leia teatmeteostest või internetist andmeid järgmiste kuul­sate teadlaste kohta: Karl Ernst von Baer, Carl von Linné, Charles Darwin. Millise panuse andis neist igaüks loodus­tea­duste arengusse?
  3. Millistes ametites ja elukutsetes saab rakendada bioloogia­teadmisi? Too näiteid ja põhjenda oma valikut.
Palun oota