Mõiste bioloogia koosneb kahest kreekakeelsetest sõnast: bios ’elu’ ja logos ’mõiste, käsitlus’. Bioloogia on teadus elusloodusest ja elust selle kõigis avaldumisvormides. Bioloogia on keemia, füüsika ja geograafia kõrval üks loodusteadustest. Loodusteadused uurivad teaduslike meetoditega nii elusa kui ka eluta looduse toimimist ja võimaldavad tundma õppida loodusseadusi. Loodusseaduste tundmine võimaldab neid omakorda kasutada rakendusteadustes: tehnikas, põllumajanduses, meditsiinis ja mujal. Bioloogiateadmisi kasutavad looma- ja taimekasvatajad, floristid, kokad, arstid, aednikud ja paljude teiste elukutsete esindajad.
Bioloogia uurimisobjektid on kõik Maal elavad organismid ehk elusolendid (bakterid ja teised mikroorganismid, loomad, taimed, seened) ning nende kooslused. Uuritakse organismide päritolu, evolutsiooni ehk ajaloolist arengut, ehitust, kasvu, paljunemist, levikut, ainevahetust ja paljut muud. Bioloogia jaguneb paljudeks eri harudeks. Teadlast, kes tegeleb bioloogiliste probleemide uurimisega, nimetatakse bioloogiks. Bioloogi täpsemaks uurimisalaks võib olla mõni kindel organismide rühm (näiteks seened, samblikud, taimed, roomajad, linnud, imetajad), mitmesugused kooslused (näiteks järv, mets), aga ka globaalprobleemid või loomade käitumine.
Mõiste „bioloogia“ võeti kasutusele 19. sajandi alguses. Enne seda tegelesid eluslooduse probleemidega teised teadusharud, näiteks meditsiin ja filosoofia. Eluprotsesse uurisid ja neid püüdsid seletada juba antiikteadlased (Hippokrates, Aristoteles jt). Bioloogia arengus toimus oluline pööre 1590. aastal, kui vennad Hans ja Zacharias Janssen konstrueerisid tänapäevase mikroskoobi eelkäija: toru mõlemasse otsa kinnitati kaks suurendavat läätse. Seadeldis võimaldas näha imepisikesi organisme või nende osi, mis siiani olid jäänud inimsilmale märkamatuks. Suure panuse on teaduse arengusse andnud kuulsad loodusteadlased – Rootsi botaanik Carl von Linné (1707–1778), Inglise teadlane, evolutsiooni uurija Charles Darwin (1809–1882), inimese munaraku esmakirjeldaja, Eestis sündinud ja Tartu ülikoolis töötanud loodusuurija Karl Ernst von Baer (1792–1876), mitmete vaktsiinide looja, Prantsuse keemik Louis Pasteur (1822–1895), Saksa arstiteadlane, tuberkuloositekitaja avastaja Robert Koch (1843–1910), inimese DNA struktuuri kindlakstegijad, ameeriklane James Watson (s 1928) ja inglane Francis Crick (1916–2004) ning paljud teised.
