Millised teadusharud uurivad inimest?

Inimese ja tema päritolu, identiteedi ja inimkonna arengu uurimisega tegeleb mitu teadusharu.

Bioloogia (kr k bios – elu, logia – uurimus) uurib kõiki elusorganisme, nende ehitust, talitlust ning suhteid keskkonnaga. Bioloogia kui teadusharu on arenenud sajandeid. Inimorganismi ehituse kohta hakati rohkem informatsiooni saama vana- ja antiikajal (umbes 5500–1500 aastat tagasi), kui arenes kirurgia. Inimese anatoomiat hakati põhjalikumalt uurima renessansiajastul (14.–17. saj).

Antropoloogia (kr k anthrōpos – inimolend) uurib erinevusi inimese välimuses, kujus ja käitumises. Kultuuriantropoloogid (etnoloogid) uurivad inimeste kombeid ja tavasid eri kultuurides. Üheks antropoloogide põnevaks uurimisobjektiks on hõimud, kes on elanud muust maailmast eraldatuna ja olnud seni avastamata.

Psühholoogia (kr k psykhē – hing) uurib tunnetusprotsesse (taju, mõtlemist, mälu, tähelepanu), emotsioone, käitumise motivatsiooni, isiksust, psüühika arengut lapsel, inimestevahelisi erinevusi, käitumist inimrühmades, suhtlemist ja palju muud.

Inimeseõpetus on kõigi nimetatud teadusharudega seotud ning otsib vastust sellistele olulistele küsimustele, nagu näiteks mille poolest erineb inimene loomast, kas inimvõimetel on piir, kas on olemas mõni asi, mida inimene teab ilma seda õppimata, kas inimlaps oskaks kõnelda ka siis, kui teda oleksid kasvatanud vaid loomad.

Leonardo da Vinci (1452–1519) anatoomiline joonistus
Antiikaja kirurgilised instrumendid
Arvatakse, et maailmas on umbes 100 avastamata hõimu, enamik neist elab Amazonase džunglis. 2011. aastal leidsid antropoloogid ühe seni avastamata hõimu Brasiiliast. 2008. aastal Amazonase džunglist avastatud hõim (aerofoto)
On usutud, et kolju kuju põhjal võib saada aimu inimese vaimsetest võimetest ja omadustest. Tänapäeval teatakse, et sellel ideel tõepõhja all ei ole
Mitmed loomaliigid on väga arukad. Inimahvidele on õpetatud viipekeelt ja nad oskavad seda loovalt kasutada. Näiteks suudab gorilla Koko uute nähtustega kokku puutudes liita juba õpitud käemärke: esimest korda sebrat kohates viiples ta kokku märgid „valge“ ja „tiiger“. Mõningad loomade õiguste eest seisjad leiavad, et väga intelligentseid loomi, näiteks šimpanseid, gorillasid või delfiine, ei tohiks hoida vangistuses ega kasutada teaduslikes eksperimentides
        • Millised on erinevate rahvaste kombed?
        • Kuidas toimib aine­vahetus?
        • Kuidas inimesed grupis käituvad?
        • Millistest luudest koosneb luustik?
        • Kuidas areneb lapse psüühika?
        • Kuidas elavad kauged põlis­elanikud?
        • Kuidas on toimunud inimese evolutsioon?
        • Kuidas toimib mälu?
        • Miks on mõned inimesed kurva­meelsemad kui teised?

        Mille poolest on kõik inimesed ühesugused?

        Kõik inimesed on oma peamistelt vaimsetelt omadustelt ühetaolised. Seega on kõik inimesed võimelised mõtlema, tundma, omandama teadmisi ja oskusi.

        Karavan Sahara kõrbes
        Ärikohtumine
        Talupidaja lapselastega
        Budistlik munk
        Prantsusmaa kuningas Louis XIV (1643–1715)
        Perekonna kokkutulek (Frédéric Bazille, 1867)

        Arutlemiseks

        • Vaata pilte. Mis on neil inimestel ühist?

        Inimesed 17 000 aastat tagasi ja tänapäeval

        Kas inimene, kes 17 000 aastat tagasi joonistas Prantsusmaal Lascaux´ koopa seinale, tunduks praegu meile samasugune nagu meie? Teadlased arvavad, et koopa seinale joonised teinud inimene nägi maailma samamoodi nagu meie. Ta kasutas keelt suhtlemiseks ja asjade kirjeldamiseks; tundis hirmu, kui miski tema elu ohustas; oskas tuld teha ja valmistas endale loomanahast kehakatteid. Kui sellel ajal elanud inimeste lapsed kasvaksid üles tänapäeva perekonnas, ei erineks nad millegi olulise poolest ei sinust ega sinu klassikaaslastest.

        Lascaux´ koobas

        Arutlemiseks

        • Mille poolest on kõik inimesed sarnased?

        Ma tean, et...

        Inimest uurivad mitmesugused teadlased ja teadusharud.

        Minevikus elanud ja tänapäeva inimesed sarnanevad vaimsete omaduste poolest.

        Küsimused

        1. Mida uurivad bioloogia, antropoloogia ja psühholoogia?
        2. Milline valdkond tundub sulle kõige põnevam? Miks?
        3. Millised teadusharud uurivad veel inimest?
        Palun oota