Rahvusvaheliste korporatsioonide ehk hargmaiste ettevõtete tegevus toob arengumaade elanikele nii head kui ka halba. Rahvusvaheliste firmade positiivse mõjuna saab näha näiteks järgmisi punkte.
- Oma tegevust arengumaadesse laiendades, näiteks rajades tehaseid, aitavad ettevõtted kaasa sealse tööpuuduse vähendamisele ja loovad uusi töökohti. Positiivne mõju arengumaade elanikele on eelkõige neil firmadel, kes järgivad tööliste õigusi ja tööstandardeid.
- Rahvusvahelised firmad viivad arengumaadesse välisinvesteeringuid. Lisaks töökohtade loomisele ja tulu tekitamisele ruumide üürimise või maa rentimise kaudu võivad ettevõtted oma tegevuse hõlbustamiseks ehitada näiteks teid ja infrastruktuuri, millest on kasu kohalikule kogukonnale. Peale selle aitavad välisinvesteeringud kaasa tehnoloogia ning uue tootmis- ja juhtimispraktika arengule.
- Arenguriigis tegutsedes suurendavad ettevõtted riigi maksutulusid, mõjutades tööhõivet ja tarbimist. Kokkuvõttes aitab see riigil katta näiteks infrastruktuuri-, tervishoiu- ja hariduskulusid.
- Rahvusvahelised firmad on arengu rahastamise lisaallikas. Soovides oma mainet parandada ja mõistes, et arengumaade heaolu teenib ka ettevõtete huve, kasutavad paljud rahvusvahelised korporatsioonid oma ressursse arengukoostööprogrammideks. Paljud suurettevõtted rahastavad kodanikuühenduste ja teiste seesuguste organisatsioonide tegevust. Peale raha on oluline jagada muid ressursse, nagu firma tegevusest tulenevaid teadmisi ja kogemusi (nt arendab Unilever Indias väikeettevõtlust) või oma tooteid ja teenuseid (nt pakub FedEx tasuta logistika- ja veoteenuseid Punasele Ristile).
+
Rahvusvaheliste firmade juures on aga täheldatud ka vastutustundetut käitumist ja sellega kaasnevat negatiivset mõju arengumaadele, näiteks
- Rahvusvahelised korporatsioonid, otsides odavamaid tootmisvõimalusi, võivad kasutada ära olukorda, kus mõni riik ei suuda või ei soovi jõustada töökaitseseadust. Seetõttu on firmad suurendanud oma kasumeid laps- ja orjatööjõu kaudu, makstes madalaid palkasid, sundides töölisi tegema ületunde, eirates tervise- ja turvalisusnõudeid, ähvardades ja karistades töölisi, kes püüavad organiseeruda ning oma õigusi nõuda. Kirjeldamaks tehaseid, kus toimub tööliste äärmuslik ekspluateerimine, kasutatakse terminit „orjatöövabrikud” (ingl sweatshops). Probleemseim on rõiva- ja jalatsitööstus. Näiteks on aastakümneid kriitikatule all olnud Nike allhanketehased eri arengumaades. Samuti on palju ebainimlikku kohtlemist põllumajandustootmises (nt lapsorjad Elevandiluuranniku kakaoistandustes).
- Arengumaade kehvi keskkonnakaitsenõudeid ära kasutades saavad ettevõtted tekitada laastavat mõju looduskeskkonnale. Suured gaasi- ja naftaettevõtted on hävitanud hiigelalasid Amazonase vihmametsas, maavarade ammendamise järel on endast maha jäetud saastatud kuumaastik, Kagu-Aasias tehakse vihmametsades lageraiet õlipalmi kasvatamiseks (õli kasutatakse nt seepides, kosmeetikas ja margariinis), samuti ladestatakse arengumaadesse oma toksilisi jäätmeid. Samuti on maavarade kaevandamise või suurte tehaste ehitamise eesmärgil valitsuste kaasabil kodust minema aetud kohalikke kogukondi.
- Rahvusvahelised korporatsioonid on olnud altid mõjutama poliitikat, saavutamaks endale sobivaid tingimusi teiste kulul. Selleks tehakse lobitööd rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, näiteks mõjutas suurte saastajate lobitöö Kyōto protsessi tulemusi. Mõjutatakse ka üksikute riikide poliitikat, nt ähvardades riigist lahkuda, kui ei täideta neile sobivaid (maksu)tingimusi. Samuti on probleemiks altkäemaksud arengumaade valitsustele, saamaks tulusaid lepinguid.
-
Vaata lisaks
Foto: iStock