Tere!

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 7 min
  2. Tutvumine Mariga, 28 min
  3. Looduseriiuli tutvustamine, 5 min
  4. Kokkuvõte, 5 min

Ettevalmistus

Õpetaja

  • seab klassi üles looduseriiuli, kus on juba üht-teist (käbisid, teokarpe, kive, sulgi, kuivatatud taimi, seemneid vms) ning nn aardeid võiks olla seal piisavalt, et igale õpilasele jaguks (selgitus);
  • võiks printida ja klassi üles panna looduskalendri (selgitus, failid).

Eelteadmised

Õpilane on lasteaias või eelkoolis saanud teadmisi teemal „Mina ja keskkond“ (vt koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava).

Eesmärgid

Õpilane saab

  • teada, mida loodusõpetuse tunnis õppima hakatakse;
  • tuttavaks õpiku peategelastega;
  • teada, mis on looduseriiul ja milleks see mõeldud on.

Seotud materjal

Opiq: ptk „Tere!
​Paberõpik: lk 4–7

Integratsioon

Kunstiõpetus (klassi looduseuurijate klubi logo joonistamine)

Läbivad teemad

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Teadmiseks õpetajale

Käesolevasse komplekti kuuluvad paberõpik, töövihik ning digimaterjalid (digiõpik ja e‑tund) Opiqu platvormil. 2020/2021. õppeaastal katsetatakse õppekomplekti koolides, komplekt ilmub 2021. aastal. Digiõpiku nimetus Opiqus on katseaastal „Katseõpik. Loodusõpetus 1. klassile (2020)“. Uue komplektiga sobib koos kasutada ka 2011. a loodusõpetuse komplektiga seotud Mall Värva „Looduse leksikoni“, mida saab õppekäikudele kaasa võtta või kasutada õpiku illustratsioonidel toodud liikide määramiseks. Õpilasi võiks julgustada leksikoni oma märkmeid tegema, nt kirjutama taime või looma juurde, kus ja millal ta seda nägi.

Esimeses klassis on eesmärk eelkõige õppida märkama loodust kõikjal meie ümber. See, kes loodust tunneb, oskab sellega ka hoolivalt ümber käia. Võimalikult palju võiks tunde teha õues. Õpilasi võiks innustada ka väljaspool koolitundi taimi ja loomi märkama ja tähele panema, milline on ilm. Oleme pannud rõhku uudishimu tekitamisele, vaatlemisele, uurimisele ja arutlemisele. Igati võiks soosida arukate küsimuste küsimist ning õpetaja ei peagi oskama neile kõigile kohe vastata. Mõne vastuse võib saada üheskoos vaadeldes või lihtsat katset tehes, mõne leiab raamatust või internetist. Looduse kohta võib aga tekkida ka palju selliseid küsimusi, millele ei oska veel vastata isegi maailma parimad teadlased.

Ehkki e‑tund on koostatud õppekava järgi nii, et nädalas on üks loodusõpetuse tund, soovitame võimaluse korral saada nädalasse veel ühe lisatunni. 

Mõned tunnid nõuavad pisut pikemat ettevalmistamist või selliste asjade hankimist, mida ei pruugi õpetajal kohe klassis või kodus olla. Need tunnid on eraldi dokumendis välja toodud. Hea oleks selle dokumendiga kohe tutvuda, et jõuaks kõik vajamineva aegsasti varuda.

Sissejuhatus

7

Kavapunktid

  • Millest tuleb loodusõpetuses juttu?

Alustuseks võiks koos arutada, mida loodusõpetuse tunnis õppima hakatakse. Õpilastel võib lasta ise arvamust avaldada, aga mõtete suunamiseks võib neile näidata pildikollaaži.

Pildikollaaž loodusõpetuse tundide teemade kohta

Ilmselt nimetavad õpilased loomi, taimi, seeni, vihma, kive, merd, lund jmt. See kõik on osa loodusest. Loodus on kõik see meie ümber, mida pole valmistanud inimene. Ka inimene ise on osa loodusest ega tule ilma looduseta toime. Aga kas õpilased leiavad piltidelt ka midagi sellist, mille on valmistanud inimene? Termomeeter, majad, tüdruku seljas särk – need kõik on inimese tehtud, seega pole osa loodusest. Loodusõpetuse tunnis õpitakse märkama ja tundma loodust enda ümber, saadakse teada, miks on maailm just selline, nagu see on, ja kuidas on kõik omavahel seotud.

Tutvumine Mariga

28

Kavapunktid

  • Õpiku sissejuhatav lugu ja arutelu
  • Liikumispaus
  • TV esilehele nime ja klassi kirjutamine
  • Oma klassi looduseuurijate klubi logo

Õpetaja võib lugeda ette õpiku sissejuhatava loo või mängida ette lindistuse. Kuulata lõikude haaval, vaadata kõrvale pilte (neid võiks suurelt seinale näidata) ja esitada õpilastele pärast lõikude kuulamist küsimusi. Soovi korral võib kuulata lugu ka terviktekstina (selleks on eraldi heliklipp allpool). Kui kogu lugu on kuulatud, võiks veidi arutleda.

Mari oma kodu juures
Mari jutustab endast ja oma kodust
  • Kui vana on Mari? Mitmendas klassis ta käib?
  • Mida Marile teha meeldib?
  • Milline on Mari kodu? Kes seal veel elavad?
Mari kool
Mari jutustab oma koolist
  • Kuidas Mari kooli jõuab?
  • Milline on Mari koolimaja?
Mari klass
Mari jutustab oma klassist ja õpetajast
  • Kui palju lapsi käib Mari klassis?
  • Mis on Mari õpetaja nimi?
Mari emaga
Mari isaga
Mari jutustab oma perest
  • Mis tööd teevad Mari vanemad?
  • Mida Marile isa ja emaga koos teha meeldib?
Mari ja Tormi
Mari jutustab oma naabrist Tormist
  • Kes on Mari sõber? Kus ta elab?
  • Mitmendas klassis Tormi käib?
  • Mida Mari ja Tormi suvel tegema õppisid?
Mari ja Tormi uurivad Looduseuurijate Klubi peakorteri juures loomi
Mari jutustab Looduseuurijate Klubist
  • Mida teevad Mari ja Tormi pildil? Mis loomi pildil näha võib?
  • Mari joonistas ise Looduseuurijate Klubi märgi, mis ripub onni küljes. Mis selle märgi peal on?

Terviktekst

Soovi korral võib lugu kuulata ka terviktekstina.

Mari jutustab oma perest, kodust, koolist ja parimast sõbrast

Valik küsimusi

  • Mille poolest erineb teie kool ja klass Mari omadest? Kas midagi on neis ka ühist?
  • Kas keegi teie klassi õpilastest on ka püüdnud võrguga liblikaid? Vaadanud binokliga linde? Ehitanud onni? Uurinud limaseid seeni? Korraldanud tigude võiduajamist? Proovinud mõnda putukat pildistada? Kas kellelegi meeldivad dinosaurused?
  • Mida õpilased looduses uurida tahaksid? (Seda võib lasta neil öelda ka oma pinginaabrile.)

Liikumispaus

Õpilased tõusevad püsti ja kõnnivad klassis ringi. Õpetaja nimetab loomi. Kui õpetaja nimetab looma, keda Mari jutus mainiti, kükitavad õpilased korraks ja jätkavad siis kõndimist. Tekstis mainiti järgmisi loomi: kass, kana, lammas, rebane, liblikas.

Sissejuhatava teksti lõpus kutsus Mari õpilasi liituma Looduseuurijate Klubiga. Nüüd võiksid õpilased välja võtta oma töövihikud ja koos võiks lugeda, mis on töövihiku esilehel kirjas. Tegu on looduseuurija päevaraamatuga, sest nüüd saavad ka õpilastest looduseuurijad. Õpilased kirjutavad oma nime ja klassi TV esilehele. Hiljem võivad nad esilehele joonistada ka pildi selle kohta, mida nemad looduses uurida tahavad.

Õpilased võiksid mõelda välja ka oma klassi looduseuurijate klubi logo. Selleks võiks nad kõigepealt pakkuda välja taime või looma, mille kujutis võiks logol olla. Õpetaja saab valimisel aidata, nimetades just nende kandi levinumaid taimi-loomi. Tegevust jätkatakse kunstiõpetuse tunnis, kus võiks korraldada logo joonistamise võistluse. Võitnud logo võiks sisse skännida, kõigile õpilastele printida ja TV tiitellehele kleepida.

Looduseriiuli tutvustamine

5

Kavapunktid

  • Riiuli idee
  • Riiulis olevate asjade kasutamisreeglid

Selleks et julgustada õpilasi loodust Mari ja Tormi kombel uurima, võiks üheskoos teha klassi looduseriiuli. Sinna saab koguda loodusest leitud varandust (käbid, teokarbid, kivid, suled, kuivatatud taimed, seemned jm), mille võib panna nt klaaspurkidesse. Riiulisse saab varandust koguda õuetundide käigus, aga kõik võivad sinna ka ise täiendust tuua. Looduseriiulisse võib panna ka töövahendeid, mida õpilased saavad iseseisvalt või tunni käigus looduse uurimiseks kasutada (luubid, kaalud, mõõdulindid, joonlauad, mõõdunõud, stopperid, magnetid, kompassid, binoklid jm).

Riiulit tähistava sildi võib kunstitunnis ühiselt valmistada. Looduseriiuli aardeid saab kasutada mitmekesises õppetöös, aga see on mõeldud ka vabaks uurimiseks ja mänguks. Õpetaja peaks rõhutama, et kes riiulist midagi võtab, paneb selle pärast sinna tagasi.

Hea oleks, kui õpetaja oleks looduseriiuli esimeseks tunniks üles seadnud ja sinna üht-teist seemneks pannud (nn aardeid võiks riiulis olla nii palju, et igale õpilasele jaguks vähemalt üks). Nüüd on paras aeg õpilastele riiulit, selle eesmärki ja kasutamisreegleid tutvustada ning lasta õpilastel paar minutit uurida asju, mis seal juba on.

Kokkuvõte

5

Kavapunktid

  • Looduseriiulist asja valimine ja pinginaabrile näitamine

Tunni lõpetuseks võiks iga õpilane valida looduseriiulist ühe asja, mis talle meeldib või huvitav tundub. Seejärel võiks asja näidata pinginaabrile ja rääkida talle, miks see asi tore on ja kust sellist asja leida võib.

Looduskalender

Kuna esimeses klassis on oluline, et õpilased õpiksid märkama loodust ja tegema lihtsamaid loodusvaatlusi, siis võiks terve aasta jooksul ühiselt klassis täita looduskalendrit. Kalendrisse on märgitud osa looduses toimuvaid muutusi teemade kaupa. Kalendrit täites on õpilastel lihtsam mõista, miks aastaajad nii väga üksteisest erinevad, ja jälgida muutusi looduses. Tabeleid võiks täita iga nädal. Seda võib teha loodusõpetuse tunni alguses, vahetunnis või üldse mõnes muus tunnis (kuidas aega on).

Looduskalender on paigutatud kahele A4‑lehele, mis tuleks omavahel kokku kleepida. Leppemärgid võib võtta prinditavalt lehelt, kuid võib ka ise välja mõelda. 

Tähelepanekuid kalendri kohta

  • Nummerdatud sektorid tähistavad õppenädalaid. Kriipsudega on eristatud ka kuud.
  • Kindlasti võib märke ise juurde joonistada (miks mitte märkida ära nt õpilaste sünnipäevi, kase- ja vahtramahla jooksmise algust vms).
  • Kui võimalik, printida kalender ja märgid värviliselt, kuid märgid võib ka ise ära värvida.

Kalendri teemadest

Taimed

Juhtida õpilaste tähelepanu sellele, millal millise lehtpuu lehed värviliseks lähevad ja millal maha langevad. Kevadel jälgida, millal neil jälle uued lehed tekivad. Võib lasta välja selgitada, milline lehtpuu on kõige hilisem lehtede langetaja ja milline puu kõige varasem lehtija. Samuti juhtida tähelepanu sellele, et okaspuud on rohelised ka talvel.

Loomad

Suunata õpilasi kuulama loodushelisid ja juhtida tähelepanu sellele, et need on igal aastaajal erinevad. Niisamuti tegutsevad ka loomad aastaaegade rütmis. Ka seda teemat võib julgelt ise täiendada, näiteks märkida kohtumised siiliga, millal nähti esimesi sipelgaid liikumas või millal ilmus pardipere koos poegadega.

  • Linnud lahkuvad. Siin polegi niivõrd oluline jälgida linnuliike, kuivõrd lihtsalt märgata suuri parvi. Kui aga mõni õpilane teab, et nägi näiteks sookure- või haneparve, siis tasub see ka kirja panna.
  • Rasvatihane laulab. Rasvatihast võib tegelikult kuulda terve aasta jooksul, sest enamasti tihased meilt talveks ära ei lenda (vaid nooremad ja metsas elavad tihased lendavad Poola või Saksamaale). Kõige valjuhäälsem on rasvatihane siiski kevadel. Tema laulu variantidest on tuntuim „ti-ti-ta, ti-ti-ta, ti-ti-ta …“ („sitsikleit-sitsikleit“), aga ka „ti-ta, ti-ta, ti-ta …“. Neid laule võiks kuulata. Et talve oleks linnukestel kergem üle elada, võiks panna üles toidumajakesi. Tihasele maitsevad väga näiteks seemned ja rasv. Kuid toidumajaga tuleb hoolas olla, sest kui oled kord juba linde toitma hakanud, tuleb seda korralikult teha talv läbi kuni kevadeni, sest linnud jäävad toitmisest sõltuvusse.
  • Kuldnokk on kohal. Kuldnokka tuntakse kui kevadekuulutajat. Ta on rändlind ja saabub Eestisse juba märtsis või isegi veebruari lõpus, aga kõige valjemini laulab ta aprillis (pesa ehitamise ajal). Kuldnokk on imiteerija, ta jäljendab oma lauluga kõiki helisid, mida kuuleb (nii teisi linde kui ka muid loodushääli). Kuldnoka tunneb ära musta, kuid metalse läikega sulestiku ja kollase noka järgi. Kuldnokkadele võib kevadel seada üles pesakaste.

Temperatuur

Kuigi ilm võib muutuda väga tihti ja teinekord võib talve jooksul lumi viis korda maha tulla ja jälle ära sulada, on siiski mõned märgid, mida on huvitav jälgida ja üles märkida (millal maapind jääs on või veekogud jäätuvad, millal sajab esimest korda lund). See on huvitav ka sellepärast, et just ilm ja valgus mõjutavad ju kõiki teisi teemasid.

Valgus

Õigupoolest on see kõige olulisem teema kalendri juures, sest valgus mõjutab kõiki teisi teemasid ja nii on see igal aastal. Ei ole nii, et ühel aastal on jõuluhommikul kl 8 valge ja teisel pime. Ühtlasi on see kõige lihtsam asi, mida jälgida. Vaatlemise kellaaeg võiks kattuda õpilaste koolimineku ajaga ja tegelikult oleks hea jälgimiseks võtta ka üks õhtune kellaaeg (nt kell neli või viis), see aitaks paremini mõista, kui lühike on valge aeg talvel ja kui pikk on valge aeg kevadel-suvel.

Tunni kirjeldus

Tutvumine loodusõpetuse aine, õpiku tegelaste ja looduseriiuliga.

Lisamaterjalid

Palun oota