- Rändlinnud lendavad talveks ära
- Rändlinnud on näiteks suitsupääsuke, kuldnokk, sookurg, metsvint, luiged ja toonekured (Opiqu ptk 2.7 ül 3)
- Jutustamisülesanne
- Lindude häälitsused
- TV lk 16–17 ül 1 ja 2 (Opiqu ptk 2.7 ÜK „Mis lind on pildil?“ ja „Miks linnud lõunamaale lendavad?“)
Peale sookurgede lendavad veel paljud teised linnud talveks soojale maale. Neid kõiki nimetatakse rändlindudeks. Rändlinnud on näiteks suitsupääsuke, kuldnokk, sookurg, metsvint, luiged ja toonekured.
Rändlinnud lendavad ära, sest talvel pole nende jaoks siin piisavalt toitu. Ka päevad jäävad üha lühemaks ja lühikese päeva jooksul ei jõua nad piisavalt süüa ja energiat varuda, et külm öö üle elada. Arvatakse, et päeva pikkuse muutumine ongi see, mille järgi linnud teavad, millal on õige aeg teele asuda. Enne rännet peavad linnud korralikult sööma, sest rändetee on pikk ja ohtlik. Paljud linnud teevad rändel ka peatusi, et puhata ja toituda.
Üheskoos võib lahendada ptk 2.7 ül 3.
Rändlindudest jutustamine
Nüüd võiksid õpilased rändlindudest jutustada. Selleks jagada õpilased gruppidesse (4–5 õpilast) ning jagada neile töölehed, kus on ühe rändlinnu nimetus, pildid ja märksõnad. Väljamõeldud lood võivad olla ka muinasjutulised.
Enne või pärast jutustamist kuulata ka nende nelja linnu (kuldnokk, suitsupääsuke, sookurg, metsvint) häälitsusi. Õpetaja võib ka omalt poolt nende lindude kohta juurde rääkida ning näidata tahvlile nende pilte.
Kuldnokk
Kuldnokal on kollane nokk ja must metalselt läikiv sulestik. Kuldnokad rändavad suurtes parvedes, milles võib olla tuhandeid linde. Võite vaadata ka kuldnokaparve lennu videot Youtube’is.
Et kuldnokk on tuntud imiteerija, siis võib tema laul olla alati erinev. Siinses salvestises teeb ta järele näiteks musträstast, sookurge ja veel teisigi linde. Tegelikult oskavad kuldnokad teha järele kõiksugu hääli, nt autoalarmi, ukse kriiksumist või kassi näugumist. Sageli näeb kuldnokka laulmas kuskil kõrgel hästi väljapaistval kohal, nt puuladvas või antenni otsas.
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on läbi aegade olnud taluhoovides väga tavaline, sest teeb oma pesa hea meelega nii maja räästa alla kui ka hoonetesse (nt lauta, aita). Tänapäevalgi näeb teda pigem maa-asulates, linna suitsupääsuke ei kipu. Suitsupääsukese sulestik on pealt sinakasmust, alt valge ja nägu on punakaspruun. Tal on pikk ja iseloomulikult harkis saba.
Suitsupääsukese laul on kiire ja pikk ja meenutab vidinat („vidiit-vidiit“).
Suitsupääsukese laulu kohta on ka üks tore luuletus. Selle võib õpilastele ette lugeda ja lasta neil korrata mitu korda ja üha kiiremini.
Midli-madli, kudli-kadli!
Kudusin kangast, tegin riiet,
õmblesin poisile püksid.
Poiss läks metsa
kännu otsa,
tõmbas lõhki – kärr!
Sookurg
Sookurg on suur hallikirju lind. Tal on iseloomulik kohev sabatutt. Et sookure suurusest aimu saada, võiks lasta kahel õpilasel kõrvuti seista ja sirutada käed kahele poole välja nii, et sõrmeotsad puutuvad. Koos väljasirutatud käte pikkus on umbes sama nagu sookure tiibade siruulatus.
Nagu nimigi ütleb, teeb sookurg oma pesa tavaliselt sohu. Ta on üsna pelglik lind ja hoiab inimestest eemale. Sookured lendavad tavaliselt tõesti kolmnurkses parves, nagu nad Mari pildil näha on.
Sookurg laulab justkui „kruu-kruu“.
Metsvint
Metsvint on üks tavalisemaid linde Eestis. Teda võib kohata nii metsas, maa-asulas kui ka linnapargis. Silma hakkab tavaliselt metsvindi isaslind, kelle sulestik on kirju: selg on pruun, pea sinakashall, põsed ja kõhualune punakad. Emaslindu märkab harva, sest ta on tagasihoidlikult pruuni-hallikirju.
Sageli ei tea inimesed, milline metsvint välja näeb, aga tunnevad tema laulu. Metsvindi kohta on öeldud, et ta laulab justkui nii: „Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk!“ Metsvindil on aga ka teisi, vähem tuntud laule. Näiteks arvati vanasti, et kui metsvint teeb „Ürt-ürt!“, läheb vihmale.
TV ülesanded
Lahendage ka lk 16–17 ül 1 ja 2 (ptk 2.7 ÜK „Mis lind on pildil?“ ja „Miks linnud lõunamaale lendavad?“).
Ül 2 õiged vastused on, et neil pole siin piisavalt toitu ja neil hakkab siin külm.
Kuidas õppida linnulaule tundma?
Kuna linnud pakuvad huvi nii lastele kui ka täiskasvanutele, oleme lindudega seotud peatükkidesse lisanud ka linnulaulude klippe. Kes õpib mõningaid linnulaule tundma, selle jaoks on kohe looduses üks infokiht juures, kuna linde on sageli rohkem kuulda kui näha.
Siinkohal mõningad soovitused õpetajatele, kes tahavad ise õppida ja aidata oma õpilasi linnulaulumaailmas paremini orienteeruda.
- Alustage tuntud liikidest. Kui elate linnas, siis tõenäoliselt on teie ümber liikvel näiteks rasvatihane, varblased, hallvares, kodutuvi, kuldnokk, musträstas ja metsvint. Tehke endale kõigepealt selgeks, mis häält need linnud teevad ja kuidas nad välja näevad. Kui siis kodu lähedal pargis või oma hoovis ringi jalutate, hakkate märkama, et kuulete sageli ühtesid ja samu linnuliike.
- Linnulaulude õppimisega alustage võimaluse korral varakevadel. Ehkki ka talvel võib mõningaid linde kuulda, saabub peamine lauluaeg koos pesitsemishooaja algusega. Kevadel jõuavad rändlinnud tagasi järk-järgult ja seega on varakult alustades vähem hääli ning on võimalik neile paremini keskenduda. Abiks on ka see, et puud-põõsad on veel raagus, mistõttu leiab võib-olla laulja ka üles.
- Abiks on veebilehed „Loodusheli“ ja „Xeno-canto“. Esimesel saab otsida linde eestikeelse, teisel ladina- või ingliskeelse nimetuse järgi. Nutitelefonis võivad aidata järgmised äpid: „Eesti linnud“ (Androidile või iPhone'ile; sisaldab infot ja heliklippe kõigi Eesti linnuliikide kohta) ja „Siuts“ (Androidile või iPhone'ile; määrab linde hääle järgi, aga kõiki Eesti liike äpis ei ole). Abi on ka raamatust „Linnulaul. Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused“ (L. Svensson, J. Pedersen), millel on küljes kõlar, kust raamatus toodud lindude hääli kuulata. Kui lindu määrates hätta jääte, saab abi küsida teiste linnuhuviliste käest Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki grupist. Sel juhul tasub salvestada paarikümnesekundine heliklipp, et lindu oleks lihtsam määrata.
- Kõige kasulikum on minna koos mõne teadjaga linnuhäälte retkele. Neid korraldavad vahel kevadhommikuti loodusharidusega tegelevad asutused või pakutakse neid mõne festivali raames. Spetsialist oskab paremini tähelepanu juhtida linnulaulude erilistele tunnustele.
- Linnulaulu kuulates tasub tähelepanu pöörata nüanssidele: kas laul on vaikne või vali, melanhoolne või energiline, vulisev või nasaalne; kas laul muutub kõrgemaks või madalamaks, vaiksemaks või valjemaks, kiireneb või aeglustub; kas lind kordab ainult üht ja sama fraasi või laulab ta paar korda ühte fraasi, seejärel teist jne. Vahel aitavad laulu meelde jätta ka eestikeelsed fraasid, näiteks metsvindi „Siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk!“ või rasvatihase „Sitsikleit-sitsikleit!“.
- Linnud häälitsevad erineval põhjusel: nad meelitavad kaaslast, tähistavad territooriumi, peavad omavahel sidet, hoiatavad teisi ohu eest ja väljendavad ärevust. Seetõttu teevad nad ka erinevaid häälitsusi. Tasub alustada laulude õppimisest, lühikesi hüüde ja siutsatusi määrata on tunduvalt keerulisem.
- Kui õpilased küsivad teilt, mis lind laulab, ja te ei tea seda häält, ärge heituge. Eestis pesitseb umbes 200 linnuliiki ja koos läbirändajate ja eksikülalistega on siin kohatud peaaegu 400 linnuliiki. Seda on palju! Ka pärast talvist küllaltki vaikset aega võib olla, et peate kevadel jälle meelde tuletama linde, keda eelmisel aastal justkui juba tundsite. Andke endale aega. Vähehaaval liike juurde õppides õpite üha paremini linnulauludes orienteeruma. Ja õpilastelgi on hea mõista, et õpetajagi ei tea veel kõike, vaid õpib juurde, täpselt nagu nemad. Kui laulab mõni lind, kelle häält juba tunnete, tutvustage neile hoopis seda lindu.
