Muusika 20. sajandi kultuuriloos

Üks olulisemaid õppetunde, mida 20. sajand on andnud, pole mitte niivõrd teadmine erinevate reaalsuste olemasolust, kuivõrd erinevate läätsede olemasolust, mille läbi vaadata sedasama reaalsust.
Michael Arlen

Muutlik sajand

Kindlaks määratud vaatenurk

20. sajand jättis maailma helikunsti mitmes mõttes erandliku jälje. Euroopa muusika ajaloos on kõigil varasemate sajandite muusikal olnud kindlad stiiliraamid, mis seonduvad ühiskonnaelu traditsioonide, domineeriva maailmavaate ning vaimukultuuriga tervikuna.

Renessanss-, barokk- ja klassitsistliku muusika traditsioonid hõlmasid terveid kultuuriajaloolisi epohhe, millest igaühel on oma iseloomulikud kompositsioonitehnikad, muusikavormid ja žanrid.

Kontsert 17. sajandil ...
... ja tänapäeval
Berliini filharmoonia on koduks kuulsale Berliini filharmoonikute orkestrile ja asub tänaval, mis sai nime orkestri kauaaegseima dirigendi Herbert von Karajani järgi. Hoone avati aastal 1963 ja see mahutab kokku üle 3000 kuulaja
Pilk tulevikku
Elbphilharmonie, hüüdnimega Elphi, on kontserdisaal Saksamaal Hamburgis ning see on üks suuremaid ja parimate akustiliste omadustega kontserdisaale maailmas. Hoone on 108 meetri kõrgune ja selle välisilme klaasjas konstruktsioon sarnaneb nii tõstetud purjele, lainele, jäämäele kui ka kvartskristallile. Elbphilharmonie avati ametlikult NDR Elbphilharmonie orkestri kontserdi ja suurejoonelise valgusetendusega aastal 2017.
Elbphilharmonie hoone välisilme

Raamidest välja

20. sajandi muusika on aga kõike muud kui terviklik nähtus. Võrreldes sajandi algus- ja lõpukümnenditel loodud heliteoseid, leiame ühisjooni ilmselt vähem kui näiteks 18. ja 19. sajandil loodud muusikat kõrvutades.

20. sajandi esimesel poolel domineeris korraga vaid kolm-neli muusikavoolu, pärast teist maailmasõda hakkas muusika aga arenema väga mitmes suunas ja eri tendentsid põimusid omavahel. Stiilide paljusus ongi 20. sajandi üks olulisi märksõnu.

Omaette probleemiks 20. sajandi muusika käsitlemisel on uurimisobjekti rahvuslik-geograafiline määratlemine.

Kokkusulanud helimaailmad

Kuna kultuurikuuluvuse puhul on tegutsemisareaal ilmselt olulisem kui rahvus, siis näiteks Igor Stravinski loomingut oleks raske liigitada Vene muusika hulka, kuna ta elas ja tegutses pikalt ka Lääne-Euroopas ja Ameerikas. Samuti pole ka Arthur Honeggeri mõtet lugeda Šveitsi heliloojaks, sest tegelikult elas ta terve elu Prantsusmaal.

20. sajandil loodud muusikat vaadeldes on võimalik märgata aastakümnetepikkuseid sulandumisprotsesse erinevate kultuuride vahel: näiteks Jaapani helilooja Tōru Takemitsu loomingut on nimetatud euroopalikumakski kui mõne tema Euroopa kolleegi oma.

  • Eri suundade põimumisest
  • Kindlatest stiilinormidest
  • Rahvuskultuurilisest kuuluvusest
  • Fantaasiamaailmast

Stiilid ja võtted

Romantismi teisenemine

Mis puutub ajalistesse piiridesse, siis 20. sajandi muusika ei alanud mõistagi 1899. aasta viimase kalendrilehe ärarebimisega. Igal ajastul on olnud omad suured teenäitajad ning 20. sajandi muusikale olid nendeks 19. sajandi kõrgromantikud, eelkõige Richard Wagner oma ooperireformi ning uudse orkestrikäsitluse ja harmooniaga.

Kõrgromantism andis tõuke ka sajandivahetuse rahvusromantiliste koolkondade sünniks. Saksamaal ja Austrias arenes kõrgromantismist hilisromantism, Prantsusmaal aga hoopis vastukaaluks hilisromantismi äärmuslikele meeleoludele impressionism. Mõlemad kandusid edasi 20. sajandi alguskümnendite muusikasse. Hilisromantism sai omakorda taimelavaks ekspressionismile ja uue Viini koolkonna loomingule.

Omamoodi protestina impressionistlikule vormi- ja kõlavabadusele tekkis 1920. aastatel aga märksa konkreetsemate harjumuspärasemate kõlakoosseisude ja selgemate vormitaotlustega neoklassitsism.

Tavatud võtted ja kõlad

Espressionistliku uue Viini koolkonna looming valmistas ette soodsa pinnase pärast teist maailmasõda esile kerkinud avangardistlikele heliloojatele, kujunesid välja uued kompositsioonitehnikad: aleatoorika ja serialism. Tööd alustasid esimesed elektronmuusika stuudiod.

Hiljem, 1960. aastatel, said USA-st alguse juba põhimõtteliselt uued, avangardismijärgsed suunad, näiteks minimalism, mis veidi hiljem ka Euroopa helikunsti mõjutama hakkasid.

Sajandi põhivooludel on muidugi mitmeid all- ja kõrvalharusid, paljusid väljapaistvaid heliloojaid ei saa aga üldse paigutada ühegi konkreetse -ismi alla.

Levik uuele mandrile

Heliloojad eksperimenteerisid tavaliselt mitme uuendusliku kompositsiooni­tehnikaga, nende suurfoorumiks ning uue muusika vaimseks taimelavaks kujunesid Donaueschingeni festival ja Darmstadti uue muusika suvekursused Saksamaal. Just seal ilmusid Euroopa avangardistide kõrvale esimest korda ka Ameerika eksperimenteerivad heliloojad.

  • Vincenzo Bellini
  • Modest Mussorgski
  • Richard Wagner
  • Bedřich Smetana
  • Dresden
  • Düsseldorf
  • Darmstadt
  • Dannenberg
  • Donauwörth
  • Donaueschingen

Muusikamaastiku -ismid 20. sajandil

20. sajandi muusikamaastiku kõige üldisem topograafia ning suurimate muusikahoovuste teekond

20. sajandi kunstivoolude näiteid

Kubism. Pablo Picasso „Arlekiin pilli mängimas“
Ekspressionism. August Macke „Torm“
Impressionism. Claude Monet' „Vesiroosid“

Mõttekoht

  1. Milline on muusikas 20. sajandi ja eelnenud stiiliperioodide suurim põhimõtteline erinevus?
  2. Nimeta kuulus barokkhelilooja, keda nii sakslased kui ka inglased peavad omaks, sest ta sündis Saksamaal, kuid veetis suurema osa oma elust Inglismaal.
  3. Kes Viini klassikalise koolkonna heliloojatest polnud päritolult austerlane?
  4. Nimeta Eesti väljapaistev sümfonist, keda peavad omaks nii eestlased kui ka rootslased.
  5. Nimeta 20. sajandi esimese poole neli olulisemat muusikastiili.
  6. Enne muusikaloo käsitlemist tee lisamaterjali põhjal ajastust suuline ülevaade (eraldi 20. sajandi I ja II poole kohta). Selleks vali enda jaoks huvitav valdkond (tähtsamad ajaloolised sündmused ja/või ajaloolised isikud, teaduse ja tehnika areng, olulised leiutised/avastused, mood, kombed jm). Tutvusta klassis oma tööd. Arutlege, kuidas sinu valitud valdkond võis mõjutada kirjandust, kujutavat kunsti, muusikat. Kui võimalik, too näiteid erinevate kunstiliikide kohta.
Palun oota