Mõtle ja arutle!
Pane käsi oma kõrile ja tee mingit häält.
Mida tunned sõrmede all?
Pane käsi oma kõrile ja tee mingit häält.
Mida tunned sõrmede all?
Kõris asuvad häälekurrud ehk häälepaelad.
Välja-hingamisel paneb õhk häälepaelad võnkuma ja tekib hääl. Häälepaelu saab inimene ise pingutada ja lõdvaks lasta.

Mida suurem on häälepaeltes pinge, seda kõrgem hääl tekib.
Meeste häälepaelad on pikemad kui naistel. Seetõttu on meeste hääl naiste omast madalam.
Häälepaelad on vajalikud hääle tekitamiseks.
Kõne tekitamisel osalevad lisaks häälepaeltele keel, suuõõne pehmed osad ja ka hambad.
Suuõõnes hääl peegeldub ja saab erilise kõla.
Seda erilist kõla nimetatakse hääle-tämbriks.
Hääle tekitame siis, kui me seda soovime. Hingamisel häält ei teki, sest sel ajal on häälepaelte vaheline pilu avatud. Õhk liigub vabalt häälepaelte vahelt läbi.
Häälepaelad ei hakka võnkuma.
Kui soovime teha häält, surume häälepaelad kokku.
Häälepaelte vahelt läbi liikuv õhk paneb need võnkuma.

Pea meeles, et häälepaelad on õrnad.
Pidev ülepinge võib neid kahjustada.
Helide vastu-võtmiseks on inimesel kuulmis-elund ehk kõrv.
Kõrva jõudnud õhuosakeste võnkumine paneb võnkuma kuulme-käigu lõpus oleva trummikile. Kuulme-kile võnkumine paneb omakorda liikuma kuulme-luukesed. Need annavad võnkumise edasi sisekõrvas asuvale teole.
Tigu tekitab võnkumisest närvi-signaali, mis kandub mööda närvi peaaju kõne-keskusesse.

Lennukis või liftis lähevad kõrvad lukku. See juhtub nii seetõttu, et rõhk kummalgi pool trummikilet on erinev.
Kuulmetõri ühendab keskkõrva ja neelu. Kui kõrv on lukus, tuleb neelatada. Neelamise ajal muutuvad rõhud mõlemal pool trummikilet võrdseks ja ebameeldiv tunne kaob.
Kõrv on väga tundlik elund, mis tajub õhuosakeste erinevat liikumist. Seetõttu tuleb vältida tegureid, mis võivad kuulmist kahjustada.
1. Liiguta kõrva juures aeglaselt kätt.
2. Liiguta peopesasid võimalikult kõrvade lähedal kiiresti kõrvade poole ja eemale.
Mida soovid tekstiga teha? Teksti töötleb tehisintellekt, see ei ole kontrollitud ega toimetatud! Tekstis võib esineda vigu. Kontrolli teksti õigsust õpiku originaaltekstist.
Vali failid, mida soovid lisada. Toetatud formaadid on txt, html, htm, pdf, odt, odp, ods, xls, xlsx, ppt, pptx, pps, doc, docx, rtf, png, jpg, jpeg ja gif.
| Nimi | |
|---|---|
| eemalda |
NB! Lingi alguses peab olema „http://”!
Opiq kasutab küpsiseid, mis on vajalikud veebisaidi töötamiseks, turvalise kasutamise tagamiseks, kasutamise analüüsimiseks ning parima kasutusmugavuse pakkumiseks.
Küpsis on kasutaja arvutist veebisaidi serverisse saadetav väike fail, mis sisaldab veebisaidi tööks vajalikke andmeid kasutaja ja tema eelistuste kohta.
Enamus küpsiseid on Opiqu tööks tingimata vajalikud. Analüütilistest küpsistest on võimalik loobuda ning sellisel juhul ei kasutata sinu kasutusandmeid Opiqu arendamiseks. Loe lähemalt