Peatükk 2.2 (Loodusõpetus 8. kl, 3. osa)

Maailmamere osad

Maailma looduskaart

Maailma looduskaart

Maailmameri koosneb ookeanidest

Maailmameri koosneb neljast ookeanist: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.
​Vahel nimetatakse neljale ookeanile lisaks ka viiendat ookeani – Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Lõuna-Jäämeri hõlmab Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise lähedal asuvaid osi.

Leia

ookeanid gloobuselt ja maailmakaardilt.

Ookean on mandrite vahel asuv suur maailmamere osa.

Vaikne ookean

Vaikne ookean on kõige suurem ookean. See ulatub Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika läänerannikust kuni Aasia ja Austraalia idarannikuni.

Vaikne ookean on suurem kui maakera maismaa kokku.
​Vaikse ookeani keskmine sügavus on peaaegu neli kilomeetrit.
​Aasia kaguranniku lähedal asub Mariaani süvikus maailmamere sügavaim koht. Süvik on üle 6000 meetri sügav piklik maailmamere nõgu. Mariaani süviku sügavus on 11 022 meetrit.

Teisenda

11 022 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.

Vaikne ookean on ka kõige tormisem ookean.

Leia

internetist, kuidas Vaikne ookean nime sai.

Mandrite ääres olevad ookeani osad on mered. Vaikne ookean koosneb paljudest meredest. Vaikse ookeani mered on näiteks Beringi meri, Jaapani meri, Lõuna-Hiina meri, Korallimeri.

Leia

  • ja näita need mered gloobuselt.
  • ja näita need mered kaardilt.​
  1. Korallimeri asub (mis?)  ookeani (mis?)  osas.
  2. Korallimeri asub (mis?)  ja  poolkeradel.
  3. Korallimeri asub (mis?)  mandri (mis?)  servas.
  4. Korallimere suurim sügavus on kuni  meetrit.
  5. Vaiksest ookeanist eraldavad Korallimerd järgmised saared:  ja .
  6. Korallimeri on oma nime saanud väikeste loomade –  järgi.
  7. Peale korallide elavad Korallimeres veel  ja .

Vaikse ookeani lahed ja poolsaared

Osa ookeanist või merest ulatub maismaa sisse. See on laht.
Laht on veekogu, mis on kolmest küljest maismaaga ümbritsetud. Vaikse ookeani suuremad lahed on Põhja-Ameerika mandri läänerannikul asuvad Alaska laht ja California laht.

Leia

ja näita need lahed kaardilt.

Osa maismaast tungib kaugele ookeani või merre. Kolmest küljest veekoguga ümbritsetud maismaa osa on poolsaar.
​Vaikse ookeani suuremad poolsaared on Põhja-Ameerika mandri läänerannikul asuv California poolsaar, Aasia idarannikul Korea poolsaar ja Kamtšatka poolsaar.

Meri, laht, poolsaar, saar
  1. California poolsaar asub Vaikse ookeani  rannikul.
  2. Korea ja Kamtšatka poolsaar asuvad Vaikse ookeani  rannikul.

Vaikse ookeani saared

Vaikses ookeanis on palju saari. Tuntud on Aasias Jaapani, Malai ja Filipiini saared ning Ameerikas asuvad Havai saared.
​Eriti palju on saari ookeani lõunaosas. Vaikse ookeani lõunaosa saari nimetatakse Okeaaniaks.

Huvitav nähtus on tekkinud Vaikse ookeani keskossa (Jaapanist umbes 300 kilomeetrit idas ja Havai saartest umbes 1000 kilomeetrit põhja pool). Seal liigub umbes kahe Saksamaa suurune peamiselt plastjäätmetest koosnev prügisaar.
​Väiksemaid prügisaari on tekkinud ka mujale. Selline nähtus kujutab suurt ohtu keskkonnale.

Vulkaani-kraater Havai saarestikus asuval Oahu saarel
Prügisaar ookeanis

Atlandi ookean

Atlandi ookean on suuruselt teine ookean. Atlandi ookean hõlmab umbes ühe viiendiku maakera pinnast.

Atlandi ookean

Arutle

Kui suur osa on üks viiendik tervest.

Atlandi ookean ulatub Ameerika idarannikust kuni Euroopa ja Aafrika läänerannikuni. Atlandi ookeani põhjapiiriks on Põhja-Jäämeri, lõunapiiriks Antarktise manner.

Atlandi ookeani keskmine sügavus on peaaegu 3,5 kilomeetrit.
​Suurim sügavus 8742 meetrit on mõõdetud Puerto Rico süvikus.

Teisenda

8742 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.

Mõtle

Kuidas leiad Puerto Rico süviku kaardilt?
​Selleks

  1. leia Atlandi ookeani kõige tumedam koht;
  2. leia kaardilt sügavuste skaala;
  3. määra sügavuste skaala järgi Puerto Rico süviku keskmine sügavus;
  4. loe kaardilt Puerto Rico süviku sügavus (see on kaardile kirjutatud).

Atlandi ookeani keskosas kulgeb ookeani põhjas S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Mäestiku kohal on vesi madalam, mis on kaardil tähistatud heledama sinise värviga.

Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas on palju väiksemaid meresid. Nendeks on Vahemeri, Must meri, Kariibi meri, Läänemeri, Põhjameri, Norra meri ja Iiri meri.

Leia

  • ja näita need mered gloobuselt.
  • ja näita need mered kaardilt.

Atlandi ookeani suuremad lahed on Mehhiko laht, Hudsoni laht, Guinea laht. Läänemere suuremad lahed on Põhjalaht ja Soome laht.

Leia

ja näita need lahed kaardilt.

  1. Läänemeri on  ookeani osa.
  2. Läänemeri asub Atlandi ookeani osas.
  3. Soomlased ja rootslased kutsuvad Läänemerd hoopis (kuidas?) .
  4. (mitu?)  riiki ümbritseb Läänemerd.
  5. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad  väinad.
  6. Läänemere keskmine sügavus on  meetrit.
  7. Läänemere suurim sügavus on  meetrit  süvikus.
  8. Läänemere suuremad lahed on  ja .
  9. Läänemere suuremad saared on  ja .
  10. Läänemerest püütakse (mis kalu?)  ja .

Atlandi ookeani väinad

Tuntumad Atlandi ookeani väinad on:

  • La Manche'i väin ehk Inglise kanal Suurbritannia saarte ja Mandri-Euroopa vahel;
  • Gibraltari väin, mis ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga;
  • Taani väinad, mille kaudu saab Läänemerest Põhjamerre ja Atlandi ookeani.
  1. La Manche’i väin eraldab  ja -Euroopat.
    La Manche'i väin ühendab  ja  ookeani.
  2. Gibraltari väin eraldab  ja .
    Gibraltari väin ühendab  ja  ookeani.
  3. Taani väinad eraldavad  ja  poolsaart.
    Taani väinad ühendavad  ja .

Atlandi ookeani saared ja poolsaared

Atlandi ookeanis on palju saari. Tuntumad Atlandi ookeani saared on Euroopa ranniku lähedal Suurbritannia, Iiri ja Islandi saared.

Paljudes kohtades ulatub maismaa kaugele ookeani. Need on poolsaared. Tuntumad Atlandi ookeani poolsaared on Põhja-Ameerikas Labradori ja Florida poolsaar. Euroopas on suuremad poolsaared Skandinaavia ja Pürenee poolsaar.

Leia

ja näita need saared ja poolsaared kaardilt.

India ookean

India ookean moodustab umbes ühe viiendiku maailmamerest. India ookeanist enamik jääb lõunapoolkerale. Ta piirneb põhjast Aasia, läänest Aafrika, idast Austraalia ja lõunast Antarktisega.

India ookean

Leia

  • ja näita India ookean gloobuselt ja kaardilt.
  • ja näita India ookeaniga piirnevad mandrid gloobuselt ja kaardilt.

India ookeani keskmine sügavus on 3,8 kilomeetrit.
​Suurim sügavus 7729 meetrit on mõõdetud Sunda süvikus.

Teisenda

7729 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.

Leia

kaardilt Sunda sügavik.

India ookeani tuntumad mered on Araabia meri ja Punane meri. Suurim laht on Bengali laht.

Leia

  • ja näita need mered gloobuselt.
  • ja näita need mered kaardilt.

Kõige soolasema veega meri on Punane meri. Selle vees leidub ühes liitris umbes 41 osa soolasid. See tähendab, et merevee soolsus on  41 promilli (41%₀). (Läänemeres Soome lahes on merevee soolsus kaks promilli.)

  1. Punane meri on  ookeani osa.
  2. Punane meri asub India ookeani  osas.
  3. Punast merd ühendab Vahemerega  kanal.
    Uuri, mis on kanal.
  4. Vahemeri on  ookeani osa.
  5. Punane meri on (millise?)  kujuga.
  6. Punase mere pikkus on  kilomeetrit, laius  kilomeetrit.
  7. Punase mere keskmine sügavus on  meetrit.
  8. Punase mere suurim sügavus on  meetrit.
  9. Punase mere soolsus on  promilli.

India ookeani saared ja poolsaared

India ookeani põhjaosas asuvad suured poolsaared Araabia, Hindustani ja Indo-Hiina poolsaar. Tuntud puhkuse veetmise piirkond on Malaka poolsaar.

India ookeani suurimad saared on Madagaskari ja Sri Lanka saar ning Malai saarestik.

Leia

ja näita kaardilt India ookeani suurimad saared ja poolsaared.

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri on kõige väiksem ookean. Sellest ka nimi „meri“.
​Põhja-Jäämeri asub ümber põhjapooluse, kus on väga külm. Siit ka kogu ookeani nimi.
​Põhja-Jäämerd nimetatakse ka Arktika ookeaniks, sest ala ümber põhjapooluse on Arktika.

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämere lõunapiiriks on Euraasia (Euroopa ja Aasia) ja Põhja-Ameerika.
​See ookean paikneb külmvöös. Seetõttu on kuni pool ookeanist kogu aasta kaetud mõnemeetrise jääga. Talvel on jääs peaaegu kogu ookean.

Põhja-Jäämeri on madalam kui teised ookeanid. Tema keskmine sügavus on umbes üks kilomeeter. Põhja-Jäämere sügavaim koht asub põhjapooluse lähedal Amundseni nõos. Selle sügavus on 4346 m.

Teisenda

4346 meetrit kilomeetriteks ja meetriteks.

Leia

see koht kaardilt.

Põhjapooluse ümber peavad maa- ja veepinda enda omaks järgmised riigid:

Taani

Kanada

Ameerika Ühendriigid

Venemaa

Norra

Põhja-Jäämere suurimad mered on Barentsi meri ja Kara meri.

  • Leia kaardilt, millised riigid ei piirne Põhja-Jäämerega. Märgi need.
  • Leia ja näita kaardilt Barentsi ja Kara meri.
    Mis riigile kuuluvad Barentsi ja Kara meri? 

Põhja-Jäämere saared ja poolsaared

Põhja-Jäämeres on palju saari.
​Suurimad saarestikud on Kanada Arktika saarestik, Novaja Zemlja ja Teravmäed. Põhja-Jäämeres asub ka maailma suurim saar Gröönimaa.

Suurimad poolsaared on Venemaale kuuluvad Koola poolsaar ja Taimõri poolsaar.

  1. Vali kaardil õige number (sulgudes kohanime taga).
    1. saared:
      Gröönimaa (1), Kanada Arktika saarestik (2), Novaja Zemlja (3), Teravmäed (4);
    2. poolsaared:
      Koola (5), Taimõr (6).

Kõik ookeanid on omavahel ühenduses

Kõik ookeanid on omavahel ühendatud väinadega. Igast ookeanist on võimalik laevaga teise ookeani sõita.

  1. Leia ookeane ühendavad väinad gloobuselt ja maailma looduskaardilt.
    • Atlandi ja Vaikset ookeani ühendab  väin.
    • Vaikset ookeani ühendab Põhja-Jäämerega väin.
    • Atlandi ookeanist saab Põhja-Jäämerre mööda  väina.
  2. Kuidas on võimalik sõita Atlandi ookeanist India ookeani? Arutle kaaslastega klassis.
  3. Kuidas on võimalik sõita India ookeanist Vaiksesse ookeani? Arutle kaaslastega klassis.

1. Leia kaardilt.

  1. mered: Läänemeri, Vahemeri, Barentsi meri;
  2. saared: Gröönimaa, Madagaskari saar;
  3. poolsaared: Araabia, Skandinaavia;
  4. süvik: Mariaani süvik.

2. Vali kohanime ette number, mis märgib seda kaardil.

 Läänemeri

 Barentsi meri

 Vahemeri

 Gröönimaa

 Skandinaavia poolsaar

 Mariaani süvik

 Madagaskari saar

 Araabia poolsaar

3. Rühmita nimed asukoha järgi. Mõni koht võib esineda mitmes ookeanis.

          • Mada­gas­kari saar
          • Vahe­meri
          • Skan­dinaa­via ps
          • Lää­ne­meri
          • Skan­dinaa­via ps
          • Araa­bia ps
          • Gröö­nimaa
          • Ba­ren­tsi meri
          • Gröö­nimaa
          • Mari­aani süvik

          ASEND

          MERED

          LAHED

          SAARED

          OOKEAN

          POOL­SAARED

          RIIGID

          TÄHT­SUS

          Tööleht

          Palun oota