Jäävöönd

Jäävöönd

Mõtle ja arutle!

  • Mida sa tead jäävööndi kohta?
  • ​Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja jäävöönd?

Maailma kõige külmem loodusvöönd on jäävöönd. See asub külmvöötmes. Seal esinevad polaarpäev, polaaröö, virmalised ja jäämäed.

Asend

Leia

  • gloobuselt põhjapoolus, lõunapoolus.
  • kaardilt põhjapoolus, lõunapoolus.

Jäävöönd asub ümber põhjapooluse ja ümber lõunapooluse.
​Ümber põhjapooluse asub Arktika. Arktika koosneb Põhja-Jäämerest ja selles olevatest saartest.

Arktilised saared on Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, Teravmäed jt.
​Gröönimaa on maailma kõige suurem saar. See on kaetud paksu jääga, mida nimetatakse mandrijääks. Ainult Gröönimaa lõunapoolne rannikuala on jäävaba.

Ümber lõunapooluse asub Antarktika. Antarktika koosneb Antarktise mandrist ja selle ümber asuvatest saartest.

  1. Leia kaardilt ekvaator, pöörijooned ja polaarjooned, Põhja-Jäämeri.
  2. Kus asuvad kaardil jäävööndiga seotud alad?
    Vali kohanime ette õige number.
    1. Põhja-Ameerikas
       Põhja-Ameerika
       Kanada Arktika saarestik
       Gröönimaa
    2. Euroopas
       Norra meri
       Barentsi meri
       Teravmägede saarestik

Kliima

Jäävööndit iseloomustab karm kliima. Ilm on kogu aeg külm.
​Suvi esineb ainult Põhja-Jäämere rannikualal. Suvi on jahe ja lühike. Selle jooksul sulab lumi ainult väikesel osal maa-alal.
​Jäävööndis sajab vähe.
​Lagedatel metsatutel aladel puhub enamasti tugev tuul. Tugeva tuule tõttu möllavad seal sageli tuisud ja tormid.

Jäävööndis esinevad polaarpäev ja polaaröö.
​Pooluste ümber kestavad need peaaegu pool aastat.
​Polaarpäeva ajal ei looju päike üldse. Kogu aeg on valge (nagu meie jaanipäeva paiku). Polaarpäeva ajal paistab päike madalalt. Päike ei suuda maapinda palju soojendada ja sulatada.
​Maapind jääb ka suvel külmunuks.
​Polaarpäev asendub polaarööga. Polaaröö ajal ei tõuse päike silmapiirist kõrgemale. Siis valgustavad loodust ainult Kuu, tähed ja virmalised.
​Mitmevärvilised virmalised tekivad maailmaruumis kiiresti liikuvate aineosakeste (kosmilise kiirguse) mõjul õhkkonna kõrgemates kihtides. Virmalisi võib näha ka Eesti põhjataevas.

Virmalised
Vaata videot virmalistest.

Jäävööndi vetes on palju jäämägesid. Jäämäed on väga suured jäätükid. Need suured jääpangad ujuvad merevees. Jäämäed on ohtlikud laevadele.

Kirjelda pildi järgi jäämäge.

  1. Kõige soojem kuu on jäävööndis .
  2. Keskmine õhutemperatuur on  °C.
    (Eestis on kõige soojem kuu juuli, keskmine temperatuur on 17 °C.)
  3. Kõige külmem kuu on .
    Keskmine õhutemperatuur on  °C.
    (Eestis on kõige külmem kuu veebruar, keskmine õhutemperatuur on –7 °C.)
  4. Aastane õhutemperatuuride vahe on  kraadi.
    (Eestis on see 24 kraadi).
  5. Jäävööndis sajab .
  6. Gröönimaal sajab aastas  millimeetrit (mm).
    Kuidas leidsid selle näidu?
    (Eestis sajab aastas 550–750 mm sademeid.)

Antarktika kliima on väga karm. Isegi suve keskmine õhutemperatuur on mandri keskosas umbes −25 kuni −45 °C, rannikul umbes −5 kuni +2 °C.
​Antarktikas on mõõdetud ka maakera kõige madalam õhutemperatuur –89,2 °C (23. juulil 1983. aastal). Kõige soojem on Antarktikas olnud +14,6 °C (5. jaanuaril 1974. aastal).

Mõtle ja arutle

  • Eestis on juulikuu kõige soojem.
    ​Miks on Antarktikas juulikuu kõige külmem?
  • Mitu aastaaega on jäävööndis? Nimeta.

Arktika elustik

Jäävööndis on väga külm.
​See-tõttu on elustik Arktikas liigivaene ja seotud veega, sest vees on soojem. Meres kasvavad vetikad.
​Jäävööndi lõunaosas kasvavad samblikud, samblad, suviti õitsevad polaarmagunad.

Polaarmagun

Meredes elab palju kalu. Seal elavad heeringad, lestad, tursad.
​Suurematest loomadest elavad jäävööndis merihobud ehk morsad, hülged, kotikud, vaalad.
​Jäävööndi maismaal elavad ühed kiiremad ja tugevamad kiskjad jääkarud. Samuti elavad Arktikas polaarrebased, polaarhundid, polaarjänesed.
​Rannikualadel elab palju linde suurte parvedena. Mere ja rannakaljude kohal lendavad polaarkajakad, hahad, kaurid jt linnud.

Vaata pilti. Nimeta loomi ja linde, keda tunned.

Jääkarud
Grööni hülged
Morsad
Kotikud

Antarktise elustik

Antarktises on veel külmem kui Arktikas. Taimkate ja loomastik seal enamasti puuduvad. Ainult rannikualadel ja saartel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad.

Rannikualadel kasvavad samblad
Sinivaal
Antarktika kotik

Antarktise vetes elab palju väga väikeseid veetaimi ja veeloomi, kes on toiduks vähkidele ja kaladele. Kaladest toituvad omakorda hülged, vaalad, kotikud ja linnud.

Antarktise vetes elab ka maailma suurim imetaja sinivaal. Sinivaal võib kasvada kuni 33 meetri pikkuseks.

Lindudest on kõige tuntumad pingviinid. Pingviine on 17 eri liiki.

Keiserpingviinid

Kääbuspingviinid

Elavad (kus?)

Kasvavad kuni

 meetri (m) kõrguseks

 meetri (m) kõrguseks

Kaaluvad keskmiselt

 kg

 kg

Elavad

aastaseks

aastaseks

Jooksevad kuni

 kilomeetrit tunnis (km/h)

 kilomeetrit tunnis (km/h)

Toituvad (millest?)

  1. Kas pingviinid on lendajad või lennuvõimetud linnud? 
  2. Kui suured erinevused on eri liiki pingviinide mõõtmetes? 
Keiserpingviini pere
Kääbuspingviinid

Mõtle ja arutle

Miks jääkarud pingviine ära ei söö?

  • sinivaal
  • hüljes
  • polaar­tursk
  • vetikad
  • puna­vetikas
  • samblik

Inimtegevus jäävööndis

Jäävööndi kliima on inimestele elamiseks väga külm.
​Seetõttu elab jäävööndi aladel vähe inimesi. Inimesed elavad ainult Põhja-Jäämere lõunarannikul. Seal sulab lühikese suve jooksul lumi ära.

Suvine Gröönimaa lõunarannik
Inuitid
Lumest ehitatud iglu

Põhja-Jäämere lõunarannikul elavad inuitid. Tihti elavad inuitid lumeonnis, mida nimetatakse igluks.
​Inuitid tegelevad kalapüügiga. Püütakse heeringat, turska jt kalu. Kütitakse ka hülgeid. Hülgeid kütitakse rasva, liha ja naha pärast.

Antarktikas ei ole püsielanikke. Seal elavad ainult teadlased. Polaaraladel töötavaid teadlasi nimetatakse polaaruurijateks. Polaaruurijad töötavad polaarjaamades. Polaarjaamad on erksavärvilised. Siis on need lumes hästi nähtavad.

Argentina polaarjaam Antarktises

Ülesanne 5

  1. Leia:
    1. riigid Kanada, Venemaa ja Norra;
    2. nende riikide pealinnad.
  2. Millisele riigile kuulub Gröönimaa?

Keskkonnaprobleemid

Jäävöönd on hõredasti asustatud. Seega on seal ka vähem keskkonna-probleeme. Suurim keskkonnaprobleem on üle-maailmse kliima soojenemisega kaasnev jää sulamine. Jää sulamine võib kaasa tuua üleujutusi madalamates maades.

Jääkarude eluala jääb jää sulades aina väiksemaks. Nad ei saa enam jahti pidada ja jäävad nälga.
  1. Leia kaardilt jäävööndiga seotud alad.
    Ühenda nimi numbriga kaardil.
    Vali kohanime ette õige number.
     Gröönimaa
     Barentsi meri
     Kanada Arktika saarestik
     Kara meri
     Norra meri
  1. Lohista alad asukoha järgi.
        • Barentsi meri
        • Norra meri
        • Grööni­maa
        • Kara meri
        • Kanada Arktika saarestik

        Teeme kokkuvõtte jäävööndist

        ASEND:

         JÄÄ­VÖÖND

         

         LOOMAD: 

        1. Jäävöönd on (milline?)  ala (mille?)  ääres.
        2. Jäävöönd asub vöötmes.
        3. Põhjapoolkera jäävööndit nimetatakse  .
        4. Lõunapoolkera jäävööndit nimetatakse .
        5. Jäävööndis esinevad  ja päev, .
        6. Jäävööndi elustik on seotud (millega?) .
        7. Tuntuim loom Arktikas on  .
        8. Tuntuimad loomad Antarktikas on .

        Tööleht

        Lisatud failid
        Palun oota