Parasvöötme metsad. Okasmets

Parasvöötme metsad

Leia

  • Leia gloobuselt ekvaator, poolused, parasvööde.
  • Leia kaardilt ekvaator, poolused, parasvööde.

Parasvöötme metsad koosnevad kahest erinevast loodusvööndist: okasmetsa-vööndist ning sega- ja lehtmetsa-vööndist.
​Põhja pool on okasmetsad. Okasmetsad jäävad tundrast lõuna poole. Okasmetsadest lõuna suunas laiuvad sega- ja lehtmetsad. Neist lõuna poole jääb parasvöötme rohtla-ala.
​Okasmets on maailma kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Okasmetsa nimetatakse sageli ka taigaks.

Mõtle ja arutle!

  1. Mida sa tead okasmetsade kohta?
  2. Vaata pilte. Mille poolest erinevad segametsad ja okasmetsad?

Asend

Okaspuud taluvad puudest kõige paremini külma.
​Seetõttu levivad okasmetsad metsavööndi põhjaosas või kõrgemal mägedes.

Okasmetsad laiuvad laia maa-alana tundrast lõuna suunas.
​Levinud on need Põhja-Ameerikas ja Euraasias.

  1. Leia kaardilt: ekvaator, põhjapöörijoon ja lõunapöörijoon, põhjapolaarjoon ja lõunapolaarjoon, Põhja-Jäämeri.
  2. Vaata kaarti ja vali kohanime ette õige number.
     Põhja-Ameerika
     Alaska
     Labradori poolsaar
     Kaljumäestik
     Norra meri
     Koola poolsaar
     Skandinaavia poolsaar
     Skandinaavia mäestik
     Ohhoota meri
     Uurali mäestik

Kliima

Okasmetsade piirkonnas esineb neli aastaaega.
​Talv on pikk ja külm. Selle jooksul külmub maapind sügavalt läbi.
​Suvi on okasmetsas küll soe, aga lühike. Selle jooksul ei jõua sulada kogu sügavalt külmunud maapind. Okasmetsas esineb veel igikelts.

Tuleta meelde

Mis on igikelts? Meenutuseks vaata tööraamatu lõpus olevat sõnastikku.

Sademeid esineb okasmetsa-vööndis 600–700 mm aastas (Eestis sajab aastas 550–750 mm).

Kuhu on diagrammil märgitud

  • kuud?
  • õhutemperatuur?
  • sademete hulk?

Täida lüngad diagrammi alusel.

  1. Kõige soojem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on  ℃.
    (Eesti kõige soojem kuu on juuli, keskmine õhutemperatuur on 17 kraadi C.)
  2. Kõige külmem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on  ℃.
    (Eesti kõige külmem kuu on veebruar, keskmine õhutemperatuur on –7 kraadi C.)
  3. Aastane õhutemperatuuride vahe (kõige soojema ja kõige külmema kuu õhutemperatuuride vahe) on  °C.
    (Eestis on see 24 kraadi C.)
  4. Okasmetsas sajab (vali õige) .
  5. Irkutskis sajab aastas  millimeetrit (mm).
    Kuidas leidsid selle näidu? Kui palju sajab Eestis?

Veestik

Okasmetsavööndis sajab suvel piisavalt. Talved on külmad.
​Külmade ilmadega on aurumine lume ja jää pinnalt väike. Sellepärast on okasmetsavööndis palju niiskust.

​Okasmetsavööndis on ka palju suuri jõgesid ja järvi. Suuremad jõed on Venemaa Aasia-osas voolavad Ob, Jenissei ja Leena jõgi.

Leia

need jõed kaardilt.

Aasias Venemaal asub maailma sügavaim järv Baikali järv. Selle järve sügavus ulatub 1637 meetrini, mis on üle 1,6 kilomeetri.

Baikali järv on maailma sügavaim järv.

Leia

Baikali järv kaardilt.

Taimestik

Okasmetsavööndis kasvavad peamiselt okaspuud. Seal kasvavad: kuusk, seedermänd, nulg, lehis.
​Lehis on ainuke okaspuu, mis sügisel oma okkad langetab.

Lehtpuid kasvab okasmetsas vähe. Seal kasvavad ainult külma taluvad lehtpuud: kask, lepp, haab, paju.

Siberi seedermänd
Nulg on omapärane selle poolest, et tema käbid kasvavad ülespoole.
Siberi lehis
Tsuuga
Mammutipuu

Põhja-Ameerika okasmetsas kasvavad veel tsuugad, mitmesugused kuused ja mammutipuud ehk hiid-sekvoiad. Mammutipuud kasvavad kuni 90 meetri kõrguseks. Eesti kõrgeimad kuused kasvavad kuni 45 meetri kõrguseks.

Igikeltsa tõttu on okasmetsas palju soid, eriti Aasias.

Loomastik

Vaata pilti. Nimeta loomi, keda tunned.

Okasmetsas elab palju karusloomi. Karusloomadel on tihe ja paks karvkate. Selline karvkate kaitseb neid karmi talve ajal külma eest. Tuntumad karusloomad on pruunkaru, ilves, orav, soobel, naarits, jänes, hunt, rebane, metssiga.

Euraasia metsavööndi kõige suurem loom on põder.
​Ta on ka hobusest suurem.

  1. Põder elab peamiselt  vööndis.
  2. Tema karvastik on värvi.
  3. Täiskasvanud loomad kaaluvad  kg.
  4. Täiskasvanud looma kõrgus on m.
  5. Täiskasvanud looma pikkus on  m.
  6. Põdrad elavad aastaseks.
  7. Põdrad jooksevad kuni kilomeetrit tunnis (km/h).
  8. Põder toitub (millest?)  .

Põhja-Ameerika metsades elavad ameerika põder, mustkaru, kobras, ondatra, nugis ja naarits.
​Ameerika põder on palju suurem kui euroopa põder. Ka sarved on tal poole suuremad kui euroopa põdral.
​Samuti on Ameerikas elav mustkaru suurem kui Euroopas elav pruunkaru.

Pruunkaru
Mustkaru ehk baribal
Euroopa naarits
Ameerika naarits ehk mink
  • pruun­karu
  • soobel
  • mets­siga
  • lehis
  • haab
  • kuusk

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

Okasmetsavööndi aladel on järgmised riigid: Venemaa, Kanada, Norra, Rootsi ja Soome.

Ülesanne 5

  1. Leia:
    1. Venemaa, Kanada, Soome, Norra, Rootsi;
    2. nende riikide pealinnad.
  2. Millistel mandritel need riigid asuvad?

Inimeste tegevus okasmetsavööndis on peamiselt seotud metsaga. Metsa raiutakse kütteks ja ehitusmaterjaliks.
​Puitu töödeldakse ka paberi- ja tselluloosi-tehastes.
​Paberit ja tselluloosi toodetakse palju Soomes ja Kanadas.

Metsaraie
Paberitööstus Soomes

Tselluloosist toodetakse kilet, elektri-isolatsioonimaterjale ja mitmesuguseid kangaid.
​Tselluloosi kasutatakse keemia-tööstuses, meditsiinis, elektroonikas jm.

Inimeste vanim tegevusharu okasmetsades on karusloomade küttimine. Karusloomade nahast valmistatakse kasukaid, kraesid, mütse.
​Karusnahad on ammustest aegadest olnud hinnaline kaup. Kütid kasutasid raha asemel karusnahkasid. Jahimehed vahetasid hinnalisi nahku kirveste ja teiste metallesemete ning tööriistade vastu.

Veekogude lähedal tegelevad inimesed kalapüügiga.

Okasmetsa-aladel leidub rikkalikult maavarasid. Seal leidub naftat, maagaasi, mitmesuguseid metallimaake.
​Metallimaakidest leidub seal raua-, vase-, alumiiniumi-, nikli- ja teiste metallide maaki. Maagid on masinatööstuse tooraine.

Okasmetsavööndis leidub ka kullamaaki ja teemante.

Teemandikaevandus Venemaal Siberis

*Ülesanne 6

  1. Leia maavarade kaardilt nafta ning raua-, vase- ja kullamaagi leppemärgid.
  2. Leia maavarade kaardilt suuremad okasmetsa aladel olevad
    • nafta,
    • rauamaagi,
    • vasemaagi,
    • kullamaagi leiukohad.

Keskkonnaprobleemid

Okasmetsavööndis esineb mitmeid keskkonna-probleeme.

Okasmetsavööndi lõunapoolsemas osas elab palju inimesi. See on tiheda asustusega maa-ala. Hõredam on asustus okasmetsa põhjapoolsemas osas ja eriti Aasia-osas. Seal on kliima külmem ja maapind soisem kui Euroopa-osas.

Kaevandus- ja tööstus-piirkonnas on õhk tihti saastunud. Autod eritavad õhku heitgaase. Tehaste ja elektrijaamade korstnatest paiskub suitsuna õhku palju mitmesuguseid saastavaid aineid. Neist moodustuvad pilvedes happed.
​Happed segunevad sademetega. Nii tekivad happevihmad. Okasmetsad on happevihmadele väga tundlikud. Okaspuud muutuvad pruuniks ja võivad ära kuivada.

Tööstuspiirkondades vajab vesi puhastamist. Selleks on rajatud veepuhastusjaamad.

Suured kaevandused ja tööstused saastavad õhku.
Happesademete tõttu kuivanud kuusemets
  1. Leia kaardilt okasmetsadega seotud alad:
    Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia.
  2. Vali riigi, poolsaarte ja järve nime ette õige number.
     Soome
     Alaska poolsaar
     Skandinaavia poolsaar
     Labradori poolsaar
     Koola poolsaar
     Baikali järv

3. Lohista alad asukoha järgi.

        • Labradori ps
        • Skandi­naavia ps
        • Alaska ps
        • Koola ps
        • Soome
        • Baikali järv

        Teeme kokkuvõtte okasmetsast

         

         OKASMETS

        RIIGID:

         

         LOOMAD: 

        1. Okasmetsad levivad (kus?) .
        2. Okasmetsad on maailma kõige (missuguse?)  levikuga alad.
        3. Okasmetsad asuvad vöötmes.
        4. Okasmetsa talv on  ja .
        5. Okasmetsa suvi on  ja .
        6. Maailma kõige sügavam järv on Venemaal asuv .
        7. Tuntuimad okasmetsa puud on  ja .
        8. Maailma üks suuremaid puuliike on Põhja-Ameerikas kasvav .
        9. Okasmetsas elab palju  loomi: .

        Tööleht

        Lisatud failid
        Palun oota