Savann

Savann

Tuleta meelde

Kus asub ekvaator, kus palavvööde?
​Näita neid gloobusel ja kaardil.

Palavvöötmes asuvad ka rohtlad. Rohtlad on maa-alad, kus kasvavad valdavalt rohttaimed.
​Palavvöötme rohtlat ehk trooplilist rohtlat nimetatakse savanniks. Savannis kasvavad kõrged rohttaimed ning üksikud kuuma ja kuiva taluvad puud.

Mõtle ja arutle!

  1. Mida sa tead savannide kohta?
  2. Vaata pilte. Mille poolest erinevad parasvöötme metsad ja savannid?

Asend

Troopilised rohtlad ehk savannid laiuvad lähis-ekvatoriaalsetel aladel ümber vihmametsade kuni põhja-pöörijooneni ja lõuna-pöörijooneni. Suuremad savanni-alad on Aafrikas.

Savanne on ka Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Lõuna- ja Kagu-Aasias.

1. Näita kaardil ja gloobusel ekvaator ja pöörijooned.

2. Leia kaardilt järgmised savannialad:

  •  Amazonase jõg
  •  Victoria järv
  •  Araabia meri
  •  Hindustani poolsaa

Vali kohanime ette õige number.

Kliima

Savannis esineb kaks aastaaega. Umbes pool aastat on seal kuiv periood ja umbes pool aastat vihmaperiood. Kogu aasta on palav.

Suveperioodil puhuvad tuuled ekvaatori poolt.
​Savannis on kuum ja niiske, sest seal sajab palju vihma.

Talveperioodil puhuvad aga kuivad troopilised tuuled.
​Talvel on savannialadel kuiv ja kuum.

Kuhu on diagrammil märgitud

  • kuud?
  • õhutemperatuur?
  • sademete hulk?

Täida lüngad diagrammi alusel.

  1. Kõige soojem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on  °C.
    Mis kuu on Eestis kõige soojem?
    Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
  2. Kõige külmem on kuu.
    Keskmine õhutemperatuur on  °C.
    Mis kuu on Eestis kõige külmem?
    Mitu kraadi on siis keskmine õhutemperatuur?
  3. Aastane õhutemperatuuride vahe on  kraadi C.
    Mitu kraadi on Eestis aastane õhutemperatuuride vahe?
  4. Savannis sajab palju (millal?)  ja vähe (millal?) .
  5. Gambias sajab aastas  millimeetrit (mm).
    (Eestis sajab aastas 550–750 mm.)

Veestik

Savanni-aladel on palju suuri jõgesid. Tuntumad jōed on Lõuna-Ameerikas Amazonas ja Parana, Aafrikas Niilus ja Aasias Ganges.

Leia

ja näita jōed kaardilt.

Vihmaperioodil sajab palju vihma ja see tekitab suuri üleujutusi. Kuivaperioodil vesi väikestest jōgedest aurustub. Selle tagajärjel kuivavad väiksemad jõed ära. Neid kuivanud jõesänge nimetatakse Aafrikas vadideks, aga Austraalias kriikideks.

Savannialadel esineb ka palju suuri järvi. Tuntumad neist on näiteks Aafrikas Victoria, Tanganjika ja Njassa.

Victoria järv Aafrikas

1. Leia kaardilt järgmised veekogud:
 Amazonas
 Victoria
 Ganges
 Tanganjika
 Parana
 Niilus
 Njassa

2. Rühmita veekogud asukoha järgi.

        • Gangese jõgi
        • Njassa järv
        • Victoria järv
        • Parana jõgi
        • Tanganjika järv
        • Niiluse jõgi
        • Amazonase jõgi

        Taimestik

        Savannis kasvavad enamasti rohttaimed. Vihmasel aastaajal kasvavad rohttaimed kuni kolme meetri kõrguseks.

        Savannis kasvab vähe puid.
        ​Kuiv aeg on seal pikk. Siis sajab vähe vihma. Kuival ajal on maapind kuiv, seega on puude kasvamiseks vähe niiskust.
        ​Ekvaatorile lähemal on niiskemad alad, seal kasvab rohkem puid. Seda ala nimetatakse puu-savanniks.

        Savannis kasvavad jämeda-tüvelised puud. Neil on paks koor ja lai juurestik.

        Baobab
        Akaatsia
        Kõrrelised
        Piimalill

        Mõtle ja arutle

        Miks on enamik savannipuid sellise ehitusega?

        Peamised puuliigid on ahvileivapuu ehk baobab ja akaatsia. Austraalias kasvavad pudelpuud ja kääbus-eukalüptid.

        Loomastik

        Savanni loomastik on väga liigirikas.

        Vaata pilti. Nimeta savannide loomi.

        Aafrikas on suured savanni-alad. Seal elab palju suuri rohusööjaid loomi. Nad elavad ja liiguvad karjadena. Tuntumad neist on elevant, kaelkirjak, ninasarvik, sebra, antiloop.

        Savannis elab ka palju kiskjaid, kes toituvad teistest loomadest. Aafrika savannides elavad lõvid, gepardid, hüäänid, šaakalid.

        Veekogudes elavad krokodillid ja jõehobud.

        Savanni-loomad peavad suutma ka põuaperioodi üle elada.
        ​Suuremad loomad rändavad põuaperioodil suurte karjadena veekogude äärde. Vee otsinguil peavad loomad tihti ette võtma väga pikki rännakuid.

        Aafrika elevant
        Gepard – maailma kiireim loom
        Lõvi keset saakloomi – gaselle, kaelkirjakuid ja gnuusid
        Vaata videot loomade rändest vee otsinguil
        Savanniloomad joomas

        Väikesed loomad ei suuda nii kaugele minna. Nemad enamasti magavad põua ajal.
        ​Paljud väikesed loomad aga elavad sügaval maa sees urgudes. Nad tulevad toitu otsima öösel, sest siis on jahedam.
        ​Väikesed savannis elavad loomad on ahvid, närilised, mangustid, maod, sisalikud jt.

        Savannis elab ka palju putukaid, liblikaid, sipelgaid, termiite, rohutirtse. Nende jaoks on rohttaimedes toitu piisavalt.
        ​Kui ühele maa-alale satub palju putukaid, võivad nad teha suurt hävitustööd. Näiteks rändtirtsuparv võib ära süüa kogu rohelise taimestiku suurel maa-alal.

        Savannis elavad ka jaanalinnud. Need on kõige suuremad lennu-võimetud linnud.

        Aafrika jaanalinnud

        Aafrikas 

        Austraalias 

        Lõuna-Ameerikas 

        Lõuna-Ameerika savannides elab suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrika savannides. Seal elavad hirved, väikesed metssead, vööloomad. Palju on närilisi.
        ​Kiskjatest elavad seal jaaguarid ja puumad.

        Austraalia savannides elavad kukkur-loomad. Need on imetajad loomad. Poegade arenemiseks ja kaitsmiseks on kukkurloomadel kõhu peal taskut meenutav kotike ehk kukkur.
        ​Kukkurloomad on kängurud, koaalad ehk kukkurkarud, vombatid, sipelga-karud.

        Kiskjatest elab Austraalias ainult metsik koer dingo.

        Aasia savannides elavad antiloobid, tiigrid, leopardid, india elevandid.

        Koaala pojaga
        Kukkur on kängurupojale kaua aega kaitseks.
        Vombat
        Metsik koer dingo
        1. Savannid asuvad igal mandril ümber ekvaatori. 
        2. Savannid asuvad lähis-ekvatoriaalsetel aladel. 
        3. Savannis sajab aastas üle 2000 mm sademeid. 
        4. Peamised taimed savannis on rohttaimed. 
        5. Savannis kasvab palju puid. 
        6. Savannitaimedel on niiskuse hoidmiseks väga suured lehed. 
        7. Savanniloomad on kõik rohusööjad. 
        8. Austraalias elavad kukkurloomad. 
        • akaatsia
        • kõrrel­ised
        • piimalill
        • sebra
        • lõvi
        • nina­sarvik

        Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

        Tuntumad savanniriigid on:

        • Aafrikas Tansaania, Keenia, Sudaan, Etioopia, Tšaad, Mali
        • Aasias India
        • Lõuna-Ameerikas Argentina
        • Austraalia

        Ülesanne 7

        Leia kaardilt:

        1. suuremad savanniriigid;
        2. nende savanniriikide pealinnad.

        Ekvaatorile lähematel aladel on palavvöötmes inimasustus piirkonniti tihedam. Inimesed taluvad sealseid kliimatingimusi kergemini kui vihmametsa kliimatingimusi.

        Inimesed tegelevad kariloomade kasvatamisega. Kui loomad on ühe karjamaa tühjaks söönud, liiguvad nad järgmisele karjamaale.

        Koos loomakarjaga liiguvad edasi ka karjakasvatajad. Seega on nad rändava eluviisiga. Rändkarjakasvatajaid nimetatakse nomaadideks.

        Savannialadel kasvatatakse lambaid, kitsi, lihaveiseid.

        Põllud on savannialadel enamasti väikesed. Neid haritakse käsitsi.
        ​Oma pere tarbeks kasvatatakse hirssi, maisi, bataati (magus-kartul) jm.

        Tasased lagedad alad võimaldavad rajada suuri istandusi. Istandustes kasvatatakse kohviuba, kakaouba, banaane, suhkruroogu.
        ​Enamik istandustest saadavast toodangust müüakse välismaale. Kakaoubadest valmistatakse kakaod ja šokolaadi.

        Kakaoubade korjamine istanduses

        Uuri pakenditelt või internetist, kust on toodud Eestis müüdavad banaanid, kohvioad, kohv ja suhkur.

        Loomad söövad rohttaimi. Rändkarjakasvatuse tulemusel söövad loomad suured maa-alad rohust puhtaks. See on ülekarjatamine.
        ​Nii muutuvad kuivad savannid kõrbeteks ehk kõrbestuvad. Kõrbestumist põhjustavad ka puude mahavõtmine ja tulekahjud.
        ​Nii on see toimunud Aafrikas Sahara lõunaosas.
        ​Seal on kõrbeala järjest laienenud, savanniala aga vähenenud.
        ​Lõuna poole tekib kõrbeid juurde kuni kuus kilomeetrit aastas.

        Sellistel aladel ei saa enam põllumajandust arendada. Puudus on ka joogiveest. Sahara lõunaosa kõrbestunud piirkonda nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on kujunenud Aafrika suurim näljapiirkond.

        Suur probleem savannis on salaküttimine. Loomi kütitakse enamasti nende hinnalise naha pärast.
        ​Salaküttimise tulemusena on vähenenud aafrika elevantide arv. Elevandiluust valmistatakse kalleid ehteid.
        ​Väljasuremisohus on ka ninasarvikud

        Kas sa tead, et valge-ninasarvik jookseb sama kiiresti kui hobune?

        1. Ninasarvikud elavad (kus?)  ja .
        2. Aafrikas elav valge-ninasarvik võib kasvada kuni  meetri pikkuseks ja  kilogrammi raskuseks.
        3. Ninasarviku nägemine on (missugune?) , haistmine ja on aga (missugused?).
        4. Ninasarvikud söövad .
        5. Ninasarvikute sarv koosneb (millest?)  nagu ka inimese  ja .
        6. Ninasarvikuid kütitakse (miks?) .

        Aafrika savannide kaitseks on loodud suured looduskaitsealad – rahvuspargid. Rahvus-parkides on taimede ja loomade taastamiseks loodud täiesti kaitstud alad.
        ​Samas on rahvusparkidesse rajatud ka õppe-radasid ja puhke-alasid. Nende kaudu on võimalik inimestel rohkem loodust tundma õppida.
        ​Rahvusparkide aladel on ka sellised piirkonnad, kus inimesed võivad tegeleda oma igapäevase tööga.

        Kuulsamad rahvuspargid on Aafrikas Serengeti, Krügeri ja Nairobi rahvuspark.

        Pane tähele – ühes lauses võib olla mitu õiget vastust.

        1. Savanni maastik on

        • lage
        • tasane
        • mägine

        2. Savannis kasvavad

        • ainult puud
        • ainult rohttaimed
        • üksikud puud ja palju rohttaimi

        3. Paljudel savanniloomadel on suured kõrvad ja pikk saba. Suurte kõrvade ja pika sabaga on hea

        • putukaid eemale peletada
        • end jahutada
        • võimalik kiiremini liikuda

        4. Pühvlite seljas istuvad sageli linnud. Linnud

        • on seal liigseks raskuseks
        • söövad pühvlitel elavaid kahjureid
        • saavad kiiremini pühvlite abiga edasi liikuda
        Vaata videot Serengeti rahvuspargi kohta.

        1. Leia kaardilt savanniga seotud alad:

        • riigid: Argentina, Austraalia, Keenia, Tansaania
        • veekogud: Victoria järv
        • poolsaared: Hindustani poolsaar

        2. Vali kohanime juurde õige number.

         Argentina
         Tansaania
         Austraalia
         Victoria järv
         Keenia
         Hindustani poolsaar

        3. Rühmita alad asukoha järgi.

                • Victo­ria järv
                • Argen­tina
                • Kee­nia
                • Tan­saa­nia
                • Aus­traa­lia
                • Hin­dus­tani pool­saar

                Teeme kokkuvõtte savannist

                KLIIMA

                ASEND

                   

                 SAVANNID

                 

                  

                1. Savannid on  rohtlad, kus kasvavad peamiselt taimed.
                2. Savannis on terve aasta palav. Seal on  aastaaega.
                3. Savannis on vihmane ja  periood.
                4. Savannis kasvavad üksikud .
                  Näiteks .
                5. Savannis elab palju  loomi, sest neile leidub seal palju .
                6. Suuremad rohusööjad loomad on  jt.
                7. Palju toitu leidub savannis ka (kellele?) .
                8. Aafrika savannis elab maailma suurim lennuvõimetu lind.
                  See on .
                9. Aafrika savannis elab maailma kiireim loom.
                  See on .
                10. Austraalias elavad kukkurloomad.
                  Tuntumad neist on .
                11. Savannis kasvatatakse suurtes istandustes  ja .

                Tööleht

                Lisatud failid
                Palun oota