Sõnaseletused

A

  • alepõllundus – algeline maaharimisviis, kus väikesel maa-alal mets põletatakse, saadud tuhk jäetakse väetiseks. Kui põld ei ole enam viljakas, põletatakse uuel maa-alal mets maha ja tehakse uus põld.
  • Antarktika – polaarala ümber lõunapooluse. Koosneb Antarktise mandrist ja selle ümber asuvatest saartest.
  • Arktika – polaarala ümber põhjapooluse. Koosneb Põhja-Jäämerest ja selles olevatest saartest (nt Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, Teravmäed jt).
  • atlas – kaartide kogu raamatuna

E

  • erosioon – uuristamine, vooluvee ja tuule kulutav tegevus, mille tagajärjel kandub ära mulda, kivimeid, setteid. Maapinda tekivad suured uhtorud. Tuule tegevust nimetatakse tuule-erosiooniks. Vee tegevust nimetatakse vee-erosiooniks.

G

H

  • happevihmad – happelisi aineid sisaldavad sademed. Õhku saastavatest ainetest tekivad pilves happed. Need segunevad vihmaga. Happevihm kahjustab eriti okaspuid. Okkad muutuvad pruuniks ja puu muutub haigustele vastuvõtlikuks ning võib kuivada.

I

  • igikelts – pidevalt läbikülmunud maakoore pindmine osa tundras
  • iglu – lumest ehitatud elamu, lumeonn põhjarahvastel
  • istandus – taimekasvatusmajand enamasti troopikas, kus kasvatatakse puuvilju, teed, kohvi jm. Tihti toimub seal ka nende esmane töötlemine.

J

  • jäämägi – mandrijää küljest lahti murdunud suur jäätükk, pank. Jäämäed on ohtlikud laevaliiklusele.

K

  • kaart – suure maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates
  • karusloom – paksu ja ilusa karvase nahaga loom. Tema nahka kasutatakse kasukate, kraede, mütside jm valmistamiseks.
  • kasvuhooneefekt – nähtus, kus Maa kohal olevad gaasid (süsihappegaas, metaan, veeaur) neelavad Maalt lahkuvat soojuskiirgust ja hoiavad seega soojust Maal. See soodustab kliima soojenemist.
  • kohalik aeg ehk päikeseaeg – mingi koha astronoomiliselt määratud aeg
  • korrosioon – metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel
  • kõrgusvööndilisus – loodusvööndite vaheldumine mäestikes. Kõrguse kasvades muutuvad kliima, mullastik, taimkate. Kõrguse kasvades muutuvad loodusvööndid nii nagu tasandikualadel ekvaatorilt pooluste poole liikudes.

L

  • laht – kolmest küljest maismaaga ümbritsetud veekogu osa. Näiteks Soome laht, Pärnu laht, Mehhiko laht.
  • linnulaat – polaaralade mereäärsetel kaljudel suurte parvedena koos elavad linnud. Palju linde koos tekitavad suurt lärmi.
  • loodusvöönd – maakera looduse jaotamine vöönditeks. See sõltub koha asendist, pinnamoest, kliimast jt loodustingimustest.

M

  • maailmajagu – manner koos teda ümbritsevate saartega
  • maailmameri – suur katkematu veeväli ümber mandrite. Maailmameri koosneb neljast suurest veekogust, ookeanist. Maailmamere osad on Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.
  • maak – maavara, millest eraldatakse metalle. Rauamaagist eraldatakse rauda, vasemaagist vaske jne.
  • maalihe – künka või mäe nõlval pinnasekihtide allapoole liikumine. Maalihe tekib tuule, vee, jää või inimtegevuse tagajärjel. 
  • maavara – maapõues leiduv aine või kivim, mida inimene kasutab
  • makja – igihaljas kõvaleheline asteldega vōsa Itaalias
  • mandrijää – suurt maa-ala kattev paks jää. Esineb külmvöötmes, polaaraladel
  • manner – suur maismaa osa, mida igast küljest ümbritseb maailmameri
  • metall – lihtaine, millel on metallile iseloomulikud omadused (enamasti tahke, kõva, metalse läikega, sepistatav, hea soojus- ja elektrijuht, magnetiliste omadustega)
  • metallimaak – kivim, millest toodetakse metalli. Näiteks rauamaagist toodetakse rauda, vasemaagist vaske.
  • metallurgia – tööstusharu, mis toodab metalle ja nende sulameid
  • metsakaitseriba – mulla ja põllu kaitseks suurte põldude vahele istutatud puud. Et tuul ja vooluvesi ei kannaks lagedalt põllult ära mulda, istutatakse puid. Puud püüavad suure tuule ja vooluvee kinni.
  • metsatundra – üleminekuvöönd tundralt okasmetsavööndile
  • mittemetall – lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused
  • mõõtkava – pikkuste suhe, mis näitab, kui palju on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud

N

O

  • ookean – mandrite vahel asuv suur maailmamere osa. Maailmameres on neli ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri ehk Arktika ookean.

P

  • paljand – koht maapinnal, kus mullakihi all olevad kivimikihid on näha. Näiteks Taevaskoja paljandid, Pakri pank.
  • plaan – maa-ala täpne vähendatud kujutis pealtvaates
  • polaarpäev – aeg, mille jooksul päike ei looju. Esineb külmvöötmes. Poolustel kestab pool aastat.
  • polaaruurija – polaaraladel töötav teadlane
  • polaaröö – aeg, mille jooksul päike ei tõuse üle silmapiiri. Esineb külmvöötmes. Poolustel kestab pool aastat.
  • poolsaar – kolmest küljest veekoguga ümbritsetud maismaa osa. Näiteks Sõrve poolsaar, Skandinaavia poolsaar, Araabia poolsaar.

R

  • rahvuspark – suur kaitseala looduse ja kultuuri kaitseks. Jaotatakse reservaatideks ehk täiesti kaitstud aladeks, õpperadadeks, puhkealadeks ja majandustegevust lubavateks aladeks.
  • rändrahn – mandrijääga edasi kandunud suur, rohkem kui meetrise läbimõõduga kivi
  • rööbikud ehk paralleelid – ekvaatoriga paralleelsed jooned kaardil

S

  • saar – väike maismaa osa, mis on igast küljest ümbritsetud veekoguga. Näiteks Saaremaa, Gröönimaa.
  • segamets – üleminekuvöönd okasmetsade ja lehtmetsade vahel. Eesti asub segametsavööndis. Segametsas kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud.
  • siesta – pikk lõunapuhkus Vahemere maades
  • silmapiir ehk horisont – vaatepiir, maa ja taeva piir; koht, mida kõige kaugemal näed
  • soojusvööde ehk soojusvöö – asukoht Maal, mis oleneb päikeselt saadavast soojus- ja valgushulgast. Päikeselt saadava soojushulga järgi jaotatakse maakera viieks piirkonnaks. Ümber ekvaatori kuni pöörijoonteni on palavvööde. Ümber pooluste kuni polaarjoonteni on külmvööde. Polaarjoonte ja pöörijoonte vahel on parasvööde.
  • sudu – õhku sattunud tahm, suits ja autode heitgaasid on segunenud õhuniiskusega, uduga. Saastunud udu. Esineb suurlinnade tööstuspiirkondade kohal.
  • sulam – aine, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamise teel. Näiteks pronks on vase ja tina sulam, teras on raua ja süsiniku sulam.
  • suveaeg – suvepoolaastal kasutatakse ära päevavalgus. Selleks keeratakse kell ühe tunni võrra ette. Sügisel keeratakse kell jälle üks tund tagasi.
  • süvik – üle 6000 meetri sügav piklik maailmamere nõgu.
    Maailma kõige sügavam süvik on Mariaani süvik, mille sügavus on 11 022 meetrit.

T

  • tsitruselised – sidrunid, apelsinid, mandariinid, greibid jt sarnased puuviljad

V

  • virmalised – kosmilise kiirguse põhjustatud taeva helendus polaaraladel ja parasvöötme põhjaosas
  • väin – kitsas veekogu, mis ühendab kahte suuremat veekogu ja eraldab kahte maismaa-osa. Nt Soela väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel ühendab Väinamerd Läänemerega. Gibraltari väin Vahemere ja Atlandi ookeani vahel eraldab Euroopat ja Aafrikat.
  • vööndiaeg – ühes ajavööndis kehtiv aeg. Üldjuhul erineb see naabervööndi ajast ühe tunni võrra
Palun oota