Kellega me raamatus kohtume?

Sellest peatükist saad teada,

kuidas

  • kirjanduslikke tegelasi tundma õppida;
  • tegelased aitavad pärisinimesi paremini tundma õppida.

Peatükki lugedes...

  • loo kõigepealt üldmulje ja tutvu ülesannetega;
  • mõtle läbi, mis vahendeid vajad ning milliseid ülesandeid saad lahendada üksi, milliseid koos kaaslasega;
  • pane vajalikud vahendid valmis;
  • loe rahulikult lõikhaaval ja lahenda ülesanded.

Kes on tegelane?

Tegelane on see, kelle tegevust, käekäiku ja iseloomu kunstiteoses kujutatakse. Paljudes teostes on tegelasteks inimesed, kuid tegelastena saab kujutada kõikvõimalikke olendeid ning isegi asju, mis tegelikkuses ei ole elus ega tegutse ise. 

1. Loe ja mõistata

Loe luuletust salmhaaval ja mõtle, kes on tegelane, kes nii kõneleb. Niipea, kui ära arvad, täida lünk lauses luuletuse all. Viimaselt slaidilt leiad luuletuse autori ja pealkirja, kust saad vastust kontrollida.

Veel ma võtan viimast, rammestunult tukun,​
​pingihinges mälestusi sorides...
​Juba homme ratsab minul mõni Juku,
​kiljub naerda, niheleb või poriseb...

Jälle on nad siin. Eks näis, kes pika talve
​minu päevinäinud turjal ratsutab –
​tüdruk, kes teeb sahtlist bändipoiste salve?
​Poiss, kes mugib, nohiseb ja matsutab?

Kord mu kukil istus kutt, kes taskunoaga –
​nii et silm ei pilkund – nime uuristas...
​Korra olin paaris purulaisa boaga:
​muskel nagu niisk. Ja nina luristas.

Mõni kisub vahel kurval kombel kühmu,
​rohust madalamaks vajub teiste seas.
​Selle suust ka õps kuuleks üsna segast ühmu,
​kui peaks küsima ja venniksel ei vea...

Kõige vahvam oleks vanal turjal kanda
​sellist selli, kellel on kõike paras ports:
​ei jää maha ega talla teistel kanda,
​ausust on, ja väärikustki väike sorts...

Oh-oh-hoo! On käinud pikal eluajal
​minu turjalt läbi igasuguseid...
​Tule, istu, kuulata, põsk pihu najal,
​minu lõbusaid ja nukraid lugusid!




​​​

​​​​Venda Sõelsepp, „Vana koolipingi mõlgutusi“

Luuletuses kõneleb .

Et mõista, kes teoses tegutsevad, tuleb meeles pidada, et tegevus võib olla ka vaimne või hingeline. Näiteks kui teoses on kujutatud mõne eseme tundeid, on see ese selles teoses tegelane, isegi kui ta otseselt midagi ei tee. Paljudes teostes on esemeid kujutatud aga lihtsalt asjadena, mida tegelased kasutavad, nagu inimesed päriseluski asju kasutavad.

Ka elusolenditest tegelaste puhul võib tegevus seisneda millegi vaatlemises, millestki mõtlemises või mõnes tundeliigutuses. Selline, ilma igasuguse välise tegevuseta on näiteks paljude luuletuste sisu. Kuid ka juturaamatutes, kus tegelased sageli aktiivselt tegutsevad ja põnevaid seiklusi läbi elavad, tasub tähelepanu pöörata ka nende sisemisele tegevusele, et neid paremini mõista.  

Tegevused on nii hoogne kirjutusmasinal trükkimine kui ka mõtlemine, et millest üldse tasuks kirjutada

Kuidas tegelast tundma õpime?

Kuidas tekib ettekujutus tegelasest? 

Lugeja kujutab tegelast ette selle järgi, 

  • mida on tegelase kohta tekstis öeldud;
  • mida saab tegelase kohta teksti põhjal järeldada;
  • mida saab tegelase kohta oma elukogemuse põhjal oletada.

Iga tegelase kohta on midagi kindlalt teada ja midagi kujutab lugeja ise ette. Kindlalt on teada see, mis on tekstis otsesõnu kirjas. 

Tekstis ei saa otsesõnu kirjas olla kõiki üksikasju tegelase välimuse, iseloomu ja tausta kohta, sest nii mahukat teksti ei jaksaks keegi kirjutada ega lugeda. Tekstist tulevad välja tegelase tähelepanuväärsemad omadused. Muid omadusi kujutab lugeja ise ette.

2. Tee kinnituseks katseid

2a. Otsi loetud lugemispaladest lauseid, millega tegelasi iseloomustatakse või mida tegelased ise ütlevad.

2b. Lase kaaslasel ära arvata, milliste tegelaste kohta valitud laused käivad. 

2c. Vali koos kaaslasega välja üks lugemispalade tegelane. 

2d. Joonistage kumbki tegelasest pilt. 

2e. Võrrelge joonistusi.

Terviklik pilt kirjandusteose tegelasest tekib lugemise käigus lugeja peas. Seepärast ei saa kõigil lugejatel olla ühestki tegelasest täpselt ühesugust ettekujutust. Kuid tekst annab kõigile lugejatele ühise lähtekoha, mille põhjal kõik eri ettekujutused tekivad. Kui teksti tähelepanelikult lugeda, saab selgeks, milline see ühine lähtekoht on. Siis saab selgemini arutleda selle üle, millest tulevad erinevad ettekujutused. Nii aitab kirjandustekst paremini aru saada teistest lugejatest, kes sama raamatut loevad.

Kui tegelast on lisaks kirjeldamisele ka joonistatud, kujutavad kõik lugejad tema välimust ette üsna samamoodi, aga tema iseloom võib iga lugeja peas ikkagi olla üsna erinev 
Arno
        • Tal on krihvel, tahvel ja raamat
        • On korralik ja sõnakuulelik
        • Temast saab hea õpilane
        • Jõuab kooli, kui tunnid on juba alanud
        • Ei ole lugenud palju lugusid indiaanlastest
        • Teab, et tunni ajal ei tohi kaaslastega juttu ajada
        • On esimest korda selles koolis
        Toots
              • Tal on koolis kaasas palju raamatuid indiaanlastest
              • Ta ei ole kuigi hoolas
              • Ta satub sekeldustesse ja seiklustesse
              • Tal on pikad valkjaskollased sassis juuksed
              • Talle meeldivad seiklusjutud
              • Ta ei istu tunnis vaikselt
              • Tema kõrval oli enne Arno saabumist vaba koht

              Korda ja kinnista

              • Lugeja kujutab tegelast ette selle järgi, mida on tekstis öeldud ja mida saab teksti põhjal järeldada ja mida saab oma elukogemuse põhjal oletada.
              • Tegelasena saab kujutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka asju.
              • Tegevus võib seisneda ka millegi vaatlemises või millestki mõtlemises.
              • Terviklik pilt tegelasest tekib lugeja peas, aga tekst annab kõigile lugejatele ühise lähtekoha.
              Palun oota