Lugemispalad J. R. R. Tolkienilt, Jüri Parijõelt ja Jorma Kurvinenilt

J. R. R. Tolkien (1892–1973)

  • Katkendid romaanist „Kääbik“ (1937), järjejutu 1. osa,
    ​inglise keelest tõlkinud Lia Rajandi

Jüri Parijõgi (1892–1941)

  • Katkend jutustusest „Teraspoiss“ (1937), järjejutu 1. osa

Jorma Kurvinen (1931–2002)

  • Katkend jutustusest „Hundikoer Roi“ (1976), järjejutu 1. osa,
    ​soome keelest tõlkinud Piret Saluri

Kuidas lugeda?

Enne lugemist ...

... vaata, mis palu peatükk sisaldab, ning pane tähele,

  • kas pala on tervikteos või katkend pikemast teosest,
  • kas teos on õpikus järjejutuna või ainult ühes peatükis,
  • mitmenda osaga järjejutu puhul tegemist on;

... meenuta ja mõtle järele, mida lugemispaladest ja nende autoritest juba tead:

  • kas oled mõnda teost juba lugenud,
  • kas oled mõne teose järgi tehtud filmi näinud,
  • kas oled samalt autorilt mõnda muud teost lugenud.

Lugemise ajal ...

... mine looga kaasa:

  • keskendu sellele, mis sinus huvi ja kaasaelamist tekitab,
  • ära muretse arusaamatuste pärast, mis kaasaelamist ei takista,
  • tee järelemõtlemis- ja väljaelamispause, kui tuleb huvitav mõte või lähed väga elevile,
  • ära pööra esialgu tähelepanu ülesannetele.

Kui see õnnestub ...

... sõnasta esimese lugemise lõpetuseks mõni loo omadus, mis sind kaasa haaras.

Kui see ei õnnestu ...

... proovi mõnda nendest abinõudest:

  • lehitse lugu kaugemalt ning edasi-tagasi: otsi näiteks pilte, vahepealkirju, nimesid, tekstikatkeid, mis huvi äratavad,
  • loe natuke aega valju häälega,
  • vaheta lugemisasendit,
  • tee liikumispaus,
  • silmitse teksti ja joonista või sirgelda samal ajal paberile midagi,
  • loe vahepeal mõnda teist lugu;

... sõnasta mõni loo omadus, mis sisseelamist takistab (näiteks võõrad sõnad, keerulised laused, igavad tegelased, ebahuvitav maailm).

J. R. R. Tolkien, „Kääbik“ (1)

1. peatükk. Ootamatu võõruspidu

Maa all urus elas kääbik. See polnud mingi ilge räpane niiske urg, mis on täis ussipuru ja kõduhaisu, aga ka mitte paljas kuiv liivaurg, kus pole midagi istumise alla panna ega midagi süüa; see oli kääbiku-urg, ja see tähendab kõiki mugavusi.

Urul oli laitmatult ümmargune roheliseks värvitud uks nagu laeva aken, ja täpselt ukse keskel oli säravkollane messingnupp. Uks viis torukujulisse, tunnelitaolisse eeskotta. See oli väga mõnus, tahveldatud seinte ja kiviparketile laotatud vaipadega, täiesti suitsuvaba tunnel, kus leidus poleeritud toole ja suur hulk nagisid mütside ja mantlite jaoks, sest kääbik armastas kangesti külalisi. Tunnel lookles ikka edasi ja edasi, suundudes sügavale künka sisse – Künkaks seda ümberkaudne rahvas lähedal ja kaugel nimetaski.

Tunneli seintes oli hulk väikesi ümmargusi uksi, alguses ühes ja siis teises küljes. Treppe kääbik ei tunnistanud: magamistoad, vannitoad, keldrid, sahvrid (neid oli palju), garderoobid (riiete jaoks olid tal terved toad), köögid, söögitoad – kõik olid ühel ja samal korrusel, ühe ja sama koridori peal. Paremad toad olid kõik (sisse minnes) vasakut kätt, sest need olid ainsad, millel olid aknad, sügavad ümmargused aknad, kust avanes vaade aeda ja taamal laugelt jõe poole laskuvaile niitudele.

See kääbik oli väga jõukas kääbik ja ta nimi oli Baggins. Bagginsid olid elanud Künka ümbruskonnas juba hallidest aegadest peale ja naabrid pidasid neist väga lugu, mitte üksnes sellepärast, et nad olid enamasti kõik rikkad, vaid ka sellepärast, et nad ei käinud kunagi seiklemas ega teinud üldse midagi ootamatut: oli juba ette teada, mida üks Baggins mis tahes küsimuse peale vastab, ilma et oleks tarvitsenud päridagi. See siin on aga lugu sellest, kuidas üks Baggins ometi seiklemas käis ja endalegi ootamatult täiesti tavatuid asju tegi ja ütles. Võib-olla kaotas ta seeläbi naabrite lugupidamise, kuid ta võitis … nojah, eks sa lõpuks ise näed, k a s ta ikka midagi võitis.

1. Võrdle pilti ja teksti

Võrdle kääbiku-uru kirjeldust kunstniku maalitud pildiga.

1a. Mida on pildil kujutatud täpselt nii, nagu on tekstis kirjeldatud?

1b. Mida on kunstnik lisanud?

1c. Millise lausega algab kirjelduse see osa, mis pildile ei mahu ja mida võrrelda ei saa?

Selle meie kääbiku ema – aga mis on kääbik? Ma arvan, et praegusel ajal on kääbikuid vaja lühidalt kirjeldada, sest nad on muutunud haruldaseks ja pelgavad Suurt Rahvast, nagu nad meid nimetavad. Nad on (või olid) väikesed olendid, väiksemad kui habemekandjad päkapikud. Kääbikutel ei ole habet. Nõiakunsti tunnevad nad vähe või ei tunne üldse – peale harilike igapäevaste võtete, mis aitavad neil vaikselt ja kähku kaduda, kui meiesugused suured rumalad inimesed lähenevad hirmsa elevantliku trampimisega, mida nad juba miili kauguselt ära kuulevad. Nad kipuvad kõhtu kasvama, nad eelistavad erksavärvilisi rõivaid (põhiliselt rohelisi ja kollaseid); kingi nad ei kanna, sest nende päkkadele kasvavad nende endi nahast paksud tallad ning jalapealseid katab tihe soe pruun karv nagu peadki (juuksed on neil muide hästi krussis); neil on pikad osavad pruunid sõrmed, heasüdamlikud näod ja nad naeravad sügava mahlaka häälega (eriti pärast lõunat, mida nad söövad, kui vähegi võimalik, kaks korda päevas). Nüüd sa tead juba küllalt, et edasi lugeda.

2. Arutle pildi üle

Võrdle oma ettekujutust kääbikust selle lugeja omaga, kes on joonistanud selle pildi.

2a. Kas sulle tundub, et kääbikud võiks nii välja näha?

2b. Kui sinu kujutluses on kääbikud teistsugused, nimeta mõni kindel omadus, mis sulle pildi juures ei meeldi, ja ütle, kuidas sina seda ette kujutad.​

[---]

Ühel hommikul kaua aega tagasi – maailm oli siis praegusest palju rahulikum, vaiksem ja haljam, kääbikuid leidus veel rohkesti ning nad elasid jõukalt –, kui Bilbo Baggins pärast hommikueinet oma ukse ees seisis, suitsetades tohutu pikka puust piipu, mis ulatus peaaegu ta karvaste (korralikult harjatud) varvasteni, tuli mingi imeliku juhuse läbi sinna äkki Gandalf. Gandalf! Kui sa kas või veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud – ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks –, oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. Künkaaluse kanti polnud ta käigud teda juba ammuilma toonud; õieti polnud teda seal pärast ta sõbra, vana Tooki surma üldsegi nähtud, ja kääbikud olid peaaegu unustanud, mismoodi ta välja näeb. Ta oli läinud üle Künka ja üle Vee omaenda asju ajama juba siis, kui nad olid kõik alles väikesed kääbikupoisid ja ‑tüdrukud.

Pahaaimamatu Bilbo silme ette kerkis tol hommikul lihtsalt üks rännusauaga vanamees. Peas oli tal kõrge teravatipuline sinine kübar, seljas pikk hall mantel ja kaelas hõbedakarva kaelarätt, mida varjas allapoole vööd ulatuv pikk valge habe.

„Ilus hommik täna!“ ütles Bilbo puhtast südamest. Päike paistis ja rohi oli väga roheline. Kuid Gandalf vaatas talle oma kohevate puhmaskulmude alt, mis ulatusid ta varjuka kübara servast ettepoole, teraselt otsa.

„Mis te sellega mõtlete?“ küsis ta. „Kas see on tervitus? Või tahate öelda, et hommik on ilus, ükskõik, kas mina seda soovin või ei; või et teil on siin täna hommikul ilus olla; või et sel hommikul peab end ilusasti üleval pidama?“

„Kõike ühekorraga,“ ütles Bilbo. „Ja pealegi on nii ilusal hommikul väga hea väljas piipu tõmmata. Kui teil piip kaasas on, eks istuge maha ja toppige minu tubakakotist täis. Ons meil kiiret – terve pikk päev alles ees!“ Siis istus Bilbo ukse kõrvale pingile, tõstis jala üle põlve ja puhus välja ilusa halli suitsurõnga, mis lagunemata kõrgele õhku purjetas ja üle Künka minema liugles.

„Väga ilus!“ ütles Gandalf. „Aga täna hommikul pole mul aega suitsurõngaid puhuda. Ma otsin kedagi, kes tahaks ühest seiklusest osa võtta, mida ma praegu ette valmistan, aga väga raske on sobivat meest leida.“

„Seda ma usun – eriti siin kandis! Meie oleme lihtsad, rahulikud inimesed ja meil pole seiklusi tarvis. Vastikud, tülikad ja ebamugavad asjad! Ei lase sind õigeks ajaks lõunalegi! Ma ei mõista, mida inimesed neis üldse leiavad,“ ütles meie isand Baggins, torkas pöidla trakside vahele ja puhus välja uue, veelgi suurema suitsurõnga. Siis võttis ta välja oma hommikuse postiga tulnud kirjad ja asus lugema, tehes näo, nagu ei paneks ta vanameest enam tähelegi. Ta leidis, et see isik talle hästi ei istu, ja tahtis, et ta minema läheks. Aga vanamees ei liikunud paigast. Sauale toetudes seisis ta ja vahtis kääbikut sõna lausumata, kuni Bilbol juba üpris ebamugav hakkas ja ta isegi veidi pahaseks sai.

„Ilus hommik jah,“ ütles ta viimaks. „Väga lahke teist, aga meil pole siin küll mingisuguseid seiklusi tarvis. Võib-olla on teil Künka- või Veetaguses rohkem õnne.“ Sellega andis ta mõista, et jutt on lõppenud.

„Te kiidate seda ilusat hommikut tõesti väga mitmes mõttes!“ ütles Gandalf. „Nüüd annate mõista, et tahate minust lahti saada ja et ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene.“

„Mis te nüüd, mis te nüüd, lugupeetud härra! Aga kuulge, ma vist ei tea veel teie nimegi.“

Inglise keelest tõlkinud Lia Rajandi
      • Ta sööb kaks korda päevas lõunat, kui võimalik.
      • Ta toob endaga alati kaasa seikluslikke lugusid.
      • Ta elab maa all urus.
      • Ta on kõigist kääbikutest palju vanem.
      • Ta oskab ilusaid suitsurõngaid puhuda.
      • Ta oskab kasutada lihtsamaid nõiakunsti võtteid.
      • Tal on pikk valge habe ja kõrge sinine kübar.
      • Ta ei lähe ära, kui viisakalt vihjatakse, et siinkandis seiklusi ei soovita.
      • Tal ei tee kunagi midagi ootamatut, kui võimalik.
      • Tal on väga mugav kodu.

      3. Iseloomusta tegelasi

      3a. Kuidas Bilbo ja Gandalf välja näevad?

      3b. Mille poolest erineb Bilbo eluviis Gandalfi omast?

      3c. Mida saab kummagi tegelase eluviisist tema iseloomu kohta järeldada?

      3d. Mida saab tegelaste kahekõnest kummagi iseloomu kohta järeldada?

      Kui lugemisse tuleb paus ...

      ... tee märkmeid, mille abil hiljem edasi lugedes meelde tuletada, kuhu järg jäi:

      • võta mõne lausega kokku, millest loetud tekst rääkis:

      • kirjuta üles peategelaste nimed ja mõned märksõnad tegevuspaiga kohta:

      • võta mõne lausega kokku, mis mõtteid sul lugedes tuli:

      Enne iga järgmise pala lugemist ...

      ... tee liikumispaus ja leia uus lugemisasend,

      ... tuleta meelde soovitusi, kuidas lugeda.

      Jüri Parijõgi, „Teraspoiss“ (1)

      Kirikuõpetaja seisis lahtise haua äärel ja luges kullatud servadega raamatust matusesõnu, kusjuures aeg-ajalt tõstis pilgu raamatult ja vaatas oma käekella, mida ta aegamööda nihutas mantli laia varruka alt nähtavale.

      „Tal on vist kuhugi rutt,“ mõtles Jaan, kes seisis kirikuõpetaja vastas teisel hauakaldal ja pani tähele mantlivarruka nihutamist ning kellale suunatud pilku. „Asjata ta seda raamatut enda ees lahti hoiabki – silmad ei jälgi ridu, loeb kõik peast,“ arutas Jaan edasi ja imestles siis, kuidas ta saab mõelda ema haua juures selliseid võõraid ning kõrvalisi mõtteid.

      Ta oli oma nutud nutnud juba kodus, põlvitades ema kirstu kõrval või tõstes ühest kohast teise emast järelejäänud asju. Nüüd olid pisarad otsa lõppenud ja süda oli tühi. Käed kramplikult rinna peal ristis, huuled kõvasti kokku pigistatud, seisis ta haua kaldal ja püüdis kuulata õpetaja sõnu. Kuidas ta end ka pingutas ja tähelepanelik püüdis olla, ometi ei mõistnud ta õpetaja kõnest midagi, päris harilikul sõnal ei olnud tema meelest mingit tähendust, näis, nagu oleks ta kõikide sõnade tähendused unustanud.

      „See ei ole päriselt nii, et ema on surnud ja lamab seal hauas valges kirstus,“ arutas ta endamisi ja vaatas alla hauda. „Küllap on unenägu, mis varsti lõpeb, ja siis on hea, kui ärkad.“

      Selliseid unenägusid on olnud tal ennemaltki, kus ta on olnud ise surnud või väga kitsikus olukorras, aga iga kord ärgates on selgunud, et oli vaid paha uni. Võib-olla on see kõik jutus nii – ema hauas ja matuselised haua äärel?

      Jaan muljus kramplikult sõrmi, tammus ühelt jalalt teisele ja pingutas end viimseni, et jõuda olukorra kohta selgusele. Siis kadusid aga peast igasugused mõtted, ta ei kuulnud ega näinud midagi. Kui ta mõne aja pärast jälle teadvusele tuli, imestles taas – milleks see lahtine haud siin, valge kirst hauas ja inimesed ümber haua? Kus jutus ta niisugust asja on lugenud?

      • Jaani unenäos tõttab kirikuõpetaja raamatukokku, et emaga kokku saada.
      • Jaan seisab ema haua juures ja imestab, kuidas ta jaksab mõelda kirikuõpetaja kella peale.
      • Jaan nutab üksinda kodus, tõstab ema asju ühest kohast teise ja põlvitab kirstu kõrval.

      4. Võrdle raamatukaasi

      Vaata „Teraspoisi“ kõige esimest kaant (esimesel slaidil) ning nüüdisaegseid kaasi.

      1.
      2.
      3.
      4.

      4a. Millistel kaantel on üks, millistel mitu tegelast?

      4b. Kuidas tegelased kaantel mõjutavad ettekujutust raamatu meeleolust ja sisust?

      4c. Milline kaas tekitab sinus kõige rohkem huvi raamatu vastu?

      4d. Milline kaas väljendab sinu arvates kõige paremini raamatu alguse meeleolu?

      Kui lugemisse tuleb paus ...

      ... tee märkmeid, mille abil hiljem edasi lugedes meelde tuletada, kuhu järg jäi:

      • võta mõne lausega kokku, millest loetud tekst rääkis:

      • kirjuta üles peategelaste nimed ja mõned märksõnad tegevuspaiga kohta:

      • võta mõne lausega kokku, mis mõtteid sul lugedes tuli:

      Enne iga järgmise pala lugemist ...

      ... tee liikumispaus ja leia uus lugemisasend,

      ... tuleta meelde soovitusi, kuidas lugeda.

      Jorma Kurvinen, „Hundikoer Roi“ (1)

      1. Tomi läheb kalale

      Töötegemine tüütas ära. Kuivad kõvad mullakamakad rõhusid läbi teksapükste põlvi ja selg jäi valusaks. Tomi tõusis püsti ja sirutas ennast. Ta pööras näo vastu päikest ja mõnules soojuse käes. Oli üks suve paremaid päevi. Ja tema seda suhkrupeedi­põllul ära ei raiska.

      Ahven Rommakoseljal praegu ei võta, aga Tiitise lahes on haugid kuumusest oimetud. Neid saaks traadist silmusesse ajada ja veest välja tõmmata, nii et havinotid alles pervele prantsatades üles ärkavad.

      Kaladele mõtlemine tõi Tomi huultele naeratuse. Ta vaatas tagasi. Tubli pool tööd oli juba tehtud. Teise poole jõuab teha järgmisel nädalal. Ja ega ema ja isa järgmisel nädalal veel ei tulegi. Küll ta valmis saab. 

      Tomi nuusutas õhku. Õhus olid korraga kõik suvepäeva lõhnad. Mullatolm. Naaberpõllu ristik. Mesilaste sumin. Rohutirtsude sirin.

      Tomi naeris enda üle. Lõhnad need kõik vist ei olnud. Aga nad olid kuum suvepäev. Niisugune, mis on kuulutatud suhkrupeedipõllult umbrohu kitkujate puhkepäevaks. Kindlasti seisab see ka põhiseaduses, kui hästi hoolega lugeda. 

      Tomi kloppis kätega teksapükste sääri. Neist tõusis tihe pilv peenikest kuiva mulda. Rohimisetööga määrisid end eriti hullusti ära. Aga sellest polnud praegu niiväga lugu, sest kedagi ei olnud kodus ja ei olnud vaja end pesta. 

      Tomi oleks tahtnud ujuma minna. Tiitise lahele võiks minna supelranna kaudu. Lahel polnud õiget ujumist, sest see laht oli madal ja pehme põhjaga. Ja kõrkjaid täis kasvanud. Aga havidele see lahesopp meeldis. Sealt võis saada kolmekilose purika, kui mees olid. 

      Mööda põlluvaheteed koju astudes koostas Tomi kähku tegevusplaani. Kõigepealt koju vanast pillirooridvast ja ehtsast lõksutraadist tehtud kalasilmuse järele. Siis, see kaasas, supelranna lähedale lepikusse. Seal võib püügiriista ujumaskäimise ajaks ära peita. Ja edasi muudkui Tiitise lahele.

      Soome keelest tõlkinud Piret Saluri  
      • Tomi püüab Tiitise lahes haugi ja mõtleb lõhnade ja põhiseaduse peale.
      • Tomi on rohimisetööst tüdinud ja otsustab minna ujuma.
      • Tomi kõhkleb, kas peaks minema ujuma või kalale, sest mõlemat ei jõua, varsti tuleb äike.
      • Tähed on tähestiku järjekorras.
      • Tähed on täiesti juhuslikus järjekorras.
      • Tähtedest saab kokku lugeda mõne raamatutegelase nime või hüüdnime.

      5. Võrdle kaanepilti loo algusega

      5a. Milline olukord ja meeleolu valitsevad loo avakatkendis, mida siit lugesid?

      5b. Kuidas kaanepildi meeleolu katkendi meeleolust erineb?

      5c. Mis ootused sul avakatkendi ja kaanepildi mõjul loo suhtes tekivad?

      • Mis sa arvad, mis selles loos juhtub?
      • Kas sind huvitab, mis selles loos juhtub? Põhjenda.

      Kui lugemisse tuleb paus ...

      ... tee märkmeid, mille abil hiljem edasi lugedes meelde tuletada, kuhu järg jäi:

      • võta mõne lausega kokku, millest loetud tekst rääkis:

      • kirjuta üles peategelaste nimed ja mõned märksõnad tegevuspaiga kohta:

      • võta mõne lausega kokku, mis mõtteid sul lugedes tuli:

      Võrdle

       tegevus toimub fantaasiamaailmas, aga  tegevus toimub päriselust tuttavas maailmas.

       tegelased on fantaasiaolendid, aga  tegelased on tavalised inimesed.

       loost võib oodata ohtlikke ja põnevaid seiklusi, aga  loost võib oodata keerulisi eluolukordi.

        loost võib oodata kurbi hetki, aga  loost võib oodata naljakaid hetki.

      Palun oota