Jaotami klassi rühmis, egän rühmän om vähämbält neli opilast. Rühmä kandva ette lühkese luu, kon osatäütjä omma Kevväi, Suvi, Süküs ja Talv.
Lisategeläse võiva olla Päiv, Vihm, Kõva Külm, Kuu. Egä lats märk uma aastaao kotsilõ vällä vähämbält üte lausõ. Pääle lühkeist harjotamist astusõ kõik rühmä üles.
- joulukuu
- septembri
- hainakuu
- piimäkuu
- novvembri
- detsembri
- mädäkuu, põimukuu
- urbõkuu
- jaanuar
- april
- mai
- juuli
- veebruar
- oktoobri
- mahlakuu
- vahtsõaastakuu
- lehekuu
- juuni
- august
- rehekuu
- märts
- süküskuu
- radokuu
- märtekuu
Kõnõlõ, miä om pildi pääl!
Kas sa olõt kunagi suun käünü?
Määntse lilli omma pildi pääl?
Määne neist miildüs sullõ kõgõ inämb?
Kost sa tiiät, et kevväi käen om?
Miä om su jaos keväjä tunnismärk?
Kas sa olõt talvõl mõtsan käünü?
Määntsit jälgi sa olõt nännü?
Määntsit jälgi sa olõt nännü?
Kiä omma pilte pääl?
- Maaska
- Seene
- Võidupühä
- Päävä võtminõ
- Rändäjä tsirgu joudva peräle
- Pähkmä
- Opiaastaga lõpp
- Puhkaminõ
- Eläjide poigiminõ
- Opiaastaga alostus
- Imäpäiv
- Lumõhärm
- Tritsu, vissravva
- Katripäiv
- Edimäne lumi
- Hingiaig
- Urbõkuu
- Hainakuu
- Radokuu, soekuu
- Jaanituli
- Varõsjalg
- Joulu, talsipühi
- Lumõlago
- Lumõmiis
- Sinilill
- Vastlapäiv
- Suusa
- Märtepäiv
- Karvamüts
- Ujominõ meren
- Kõomahl
- Rehekuu
- Mustka
- Ijätüs
- Hall
- Tuisk
