Aardejaht

Kui õpilastel oli ka 1. klassis Mari komplekt, on tegelased neile juba tuttavad. Kui õpilastel oli varem mõni teine komplekt, võib võimaluse ja soovi korral ka 1. klassi sissejuhatuses olnud jutu õpilastele ette mängida. Selles tutvustatakse Marit, tema parimat sõpra Tormit, Mari vanemaid, kodu ja kooli veidi lähemalt. 

Kui teil oli 1. klassis ka Mari komplekt, on looduse märkamise osa täitmine õpilastele juba tuttav, ehkki temperatuuri märkimine on seekord veidi keerukam. 1. klassis oli vaja temperatuur märkida soe-külm-skaalal tunde järgi, 2. klassis tuleb termomeetri juurde märkida täpsem temperatuur. 

Skemaatilise juhendi selle kohta, kuidas ilma üles märkida, leiate lk 3. Kui klassi akna taga on termomeeter, saab temperatuuri sealt vaadata. Muul juhul saab temperatuuri vaadata mõnelt veebilehelt (nt Ilmateenistuse veebilehelt) või ilmaäpist.

Iga töövihiku peatüki algus suunab tunni teemast sõltumata vaatlema ilma ja märkima üles ühe tähelepaneku, mis õpilane on looduses viimase nädala jooksul teinud. Õpilased võivad kippuda sinna joonistama just ilmaga seotud pilte (pilvi, päikest, vihma jm). Julgustage neid ka muud märkama ja pöörama tähelepanu loodusele enda ümber, näiteks teel koolist koju uurima puulehti või mõnda putukat, kuulama linnulaulu. Oma tähelepanekuid võib nii üles joonistada kui ka kirjutada. Eesmärk on suunata õpilast teadlikult aeg-ajalt loodust märkama. Mis kujul ta oma tähelepanekud üles märgib, pole oluline.

Kui õpilastel oli ka 1. klassis Mari komplekt ja nad täitsid suvel suvebingot TV lõpus, võib ka selle kooliaasta alguses üle vaadata. Seda ei pruugi teha loodusõpetuse tunnis, võib ka mõnes muus tunnis suvemuljete rääkimise käigus. Kui palju bingoruute lapsed täita jõudsid? Kas oli mõni bingoruut, mida keegi ei täitnud? Millised bingosse kantud tegevused neile suvest kõige paremini meelde jäid?

Mõõtkavast tuleb lähemalt juttu alles 3. klassis, aga soovi korral või kui mõni õpilane selle kohta küsib, võib seda lühidalt selgitada. Kõigil õpiku kaartidel on all nurgas joonmõõtkava, mis näitab, kui pikka maad tegelikkuses kujutab märgitud pikkusega joon kaardil. Tänu mõõtkavale saab näiteks kaardi pealt mõõta, kui kaugel üks koht teisest asub. Õpilased ei pea sellest veel täpsemalt aru saama. Piisab, kui nad teavad, et see joon, mille juures on pikkus kirjas, on mõõtkava.

Loodusõpetuse õppekomplekti kuulub ka digiõpik Opiq.ee keskkonnas. Selleks, et seda õppetöös selles ja järgmistes klassides otstarbekalt kasutada, võiks õpilastele juba esimeste nädalate jooksul Opiqut tasapisi tutvustama hakata. Osa ülesandeid on kiirem ja mõistlikum lahendada digiõpikus, osa jällegi paberil. Samuti on Opiqus multimeedia materjale, mida paberõpikusse pole võimalik lisada. Kui lapsed Opiqu kasutamisel juba osavamad on, saab digiõpiku abil kaasata õppetöösse ka neid lapsi, kes on mingil põhjusel distantsõppel (nt tõbised, reisil, spordilaagris). E‑tunnis on soovitused, milliseid ülesandeid võiks lahendada klassis ja milliseid suunata distantsõppel olevale lapsele.

Opiqut saab klassis kasutada nt arvutis, tahvelarvutis või nutitelefonis. Kui teil ei ole võimalik nutiseadmeid kasutada, saate ülesandeid lahendada koos suurel ekraanil. Kui õpilased on koos õpetajaga digiõpikuga tutvunud ja ülesandeid lahendanud, on neil lihtsam sellega ka iseseisvalt töötada, kui selline võimalus või vajadus peaks tekkima.

Esimesed sammud digiõpiku kasutamisel

Igal õpilasel peab Opiqus olema oma isiklik konto (mitte lapsevanema konto!). Kõige mugavam on õpilased üle tuua e‑päevikust ja Opiqus lisada sobiv õppematerjal vastava aine päeviku külge. Selliselt lisatud õppematerjal on kõigil õpilastel kohe esilehel. Kui liigutada sobivas rütmis edasi õppejärge, on õpilaste esilehel kohe ka õige peatükk. Opiqust saab ülesannete kogu ülesandeid eraldi tervele klassile või osale õpilastest saata, need ilmuvad siis õpilasele esilehele. Peatüki ülesanded on enamasti automaatkontrollitavad, et kasutaja saaks kohe tagasisidet. Ülesannete kogus on nii automaatkontrolliga kui ka vabavastusega ülesandeid, mida õpetaja eraldi hindama peab. Täpsemad juhendid Opiqu kasutamiseks leiab siit.

Aidake alguses õpilastel oma seadmes Opiq üles leida ja sinna sisse pääseda. Selleks on vaja avada brauser, minna lehele opiq.ee ja vastavalt oma autentimisviisile sisse logida. Kui õpilastel on oma seade, võiks linnutada ruudu „Jäta mind seadmes sisselogituks“. Pange tähele, et arvutis ja telefonis näeb Opiq veidi erinev välja, kuid sisu ja ülesanded on täpselt samad. (Nagu ikka, on suuremal ekraanil tegutsemine lihtsalt mugavam. Sageli on ülesandeid parem lahendada siis, kui telefon on keeratud maastikuvaatesse.) Telefonivaadet saab arvutis imiteerida, kui lohistada brauseri aken oluliselt kitsamaks. Selgitage, kuidas avada õige õpik ja peatükk ning mida erinevad nupud teevad. Seejärel asuge konkreetsete ülesannete kallale.

Hiljem võite ka lastelt küsida, kas keegi neist tahaks, et saadaksite talle lahendamiseks ülesande. Võib arvata, et paljud algklasside lapsed seda tõepoolest tahavad. Ka selle tegevuse võiks korra enne klassis läbi teha, et õpilased näeksid, kuhu neile saadetud ülesanne tekib, kuidas seda avada, lahendada ja tagasi saata.

Ül 1 plaanil võib tunduda esimese hooga ebatavaline, et puud tähistav märk on väiksem kui põõsast tähistav. Oleme lähtunud sellest, mida on maapinnal liikuval lapsel oluline orienteerudes teada. Seega tähistab puu märk tüve laiust ja põõsa oma terve põõsa laiust.