Peatükk 3.1 (II järk)

Teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral ja oskab vastavalt tegutseda.

Mis on suurõnnetus?

Iga riik teeb kõik endast oleneva, et hoida ära kriisiolukorrad. Kõiki kriise ei ole võimalik täiesti välistada. 

Ka kõige turvalisemates riikides juhtub õnnetusi ning Eesti ei ole siinkohal erand. Avatud maailmas ei mõjuta meid üksnes kohalikud sündmused, vaid ka lähiriikides ja laias maailmas toimuv. 

Kriisiolukord tekib mingi õnnetuse tagajärjel. 

Loodusõnnetusega seotud kriisiolukorrad on järgmised:

  • äärmuslik külm või kuum õhutemperatuur,
  • lumetorm,
  • üleujutus,
  • metsatulekahju.

Inimese tegevusega seotud kriisiolukorrad on järgmised:

  • sõjaolukord,
  • nakkushaiguse levik,
  • terroristide rünnakud,
  • suured liiklusõnnetused,
  • tulekahju,
  • tulistamine.
Liibanonis leidis 2020. aastal aset hiiglaslik plahvatus, mille tagajärjel jäid paljud inimesed oma kodudest ilma. Foto: freepik.com
Metsatulekahjusid toimub Eestis igal aastal ja 2021. aastal esmakordselt on suvel eriti tugeva kuumuse tõttu mitmes maakonnas võõrastele või riigile kuuluvatele loodusaladele sisenemine keelatud. Foto: Pixabay
2020. aastal sai alguse ka maailma vallutanud koroonapandeemia, mille tagajärjel suri palju inimesi nii Eestis kui ka võõrsil. Pandeemia käigus kuulutati välja ka eriolukord ning enamik asutusi oli suletud. Foto: Qvalitas
      • üleujutus
      • tulekahju
      • liiklusõnnetused
      • liiga kuum õhutemperatuur
      • sõjaolukord
      • terroristide rünnak
      • metsatulekahju
      • tulistamine
      • nakkushaiguste levik
      • liiga külm õhutemperatuur
      • lumetorm

      Naiskodukaitse on loonud äpi "Ole valmis!". See aitab kriisiolukordadeks valmistuda. Sealt leiab ka infot esmaabi ja turvalisuse kohta. 

      Lae äpp alla siit:

      Naiskodukaitse andis kevadel välja mobiilirakenduse "Ole valmis!", mis sisaldab rikkalikke käitumisjuhiseid eri kriisiolukordadeks. Video: Toompea malevkond

      Ohuteavitus

      Ohuteavitus antakse inimeste hoiatamiseks peagi saabuva ohu eest, kui oht on ennustatav (näiteks erakorralised ilmastikutingimused, naaberriigi kiirgusõnnetuse mõju levik jmt). 

      Samuti inimeste teavitamiseks ja juhiste andmiseks juba tekkinud kriisiolukorras eesmärgiga kaitsta inimeste elu ja tervist (näiteks tulekahju, keemiaõnnetus, elektrikatkestus jmt).

      Eestis puudub üks konkreetne kanal inimeste ohust teavitamiseks. Eri olukordades kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad õigeaegselt ohu eest hoiatada võimalikult paljusid inimesi.

      Ohuteavituse edastamiseks võidakse kasutada järgmisi kanaleid ja vahendeid:

      • meediat, sh võrgu- ja sotsiaalmeediat, 
      • asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, 
      • sireene, 
      • mobiiltelefoni sõnumeid ja telefonikõnesid,
      • valjuhääldiga teavitust,
      • ukselt uksele teavitust.

      Tegutsemine ohuteavituse saamisel

      • Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid. Need põhinevad alati reaalsel ohul. 
      • Kui kuuled väljas käivitunud hoiatussireeni, tuleb minna siseruumidesse ja seal püsida. 
      • Jälgi meediat ja muid usaldusväärseid infokanaleid (näiteks kriisiolukorda lahendavate asutuste ja ettevõtete veebilehti ja sotsiaalmeediakanaleid). 
      • Hoones käivituva häire korral välju hoonest või täida kohapeal antavaid juhiseid. 
      • Rahvusvaheliste sündmuste korral järgi Eesti ametkondade infot. Käitumisjuhiseid mõjutavad oluliselt sündmuse kaugus ja kohalikud tingimused. 
      • Mitteametlikest allikatest saadud hoiatused kontrolli üle ametlikest kanalitest (näiteks kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutuse veebilehelt või sotsiaalmeediakanalist).
      • Kui saad hoiatuse, edasta see teistele ohupiirkonnas olevatele inimestele. 
      • Kui sa ei ole ohu või hoiatuse korral saanud infot, kuidas käituda, hinda olukorda iseseisvalt ning tegutse  elanikkonnakaitse käitumisjuhiste alusel.
      Eesti Rahvusringhääling on riiklik uudistevahendaja, kellele kuuluvad näiteks telekanal ETV ja raadiojaam Vikerraadio. ERR ei tohi jagada kallutatud ega emotsionaalset infot, vaid peab jääma objektiivseks.
      • parim sõber
      • ERR – Eesti Rahvusringhääling
      • veebileht Telegram.ee
      • veebileht Kriis.ee
      • Eesti Päevaleht
      • naabrinaine
      • Vikerraadio
      • poemüüja

      Käitumine kriisiolukorras

      Enne hädaabikõne tegemist taga enda ohutus

      • Mine ohust eemale või varja end. 
      • Kannatanut nähes ja abi andma asudes veendu, et sa ei sea ennast samasse ohtu, mille tõttu kannatanu abi vajab, näiteks mürgine keskkond, elekter, ümbritsev liiklus, rünnak vmt. 
      • Helista või palu mõnel kõrvalseisjal helistada hädaabinumbrile 112.
      • Väldi kokkupuudet verega.
      • Ära eelda, et keegi teine on hädaabikõne juba teinud. Jäta kõne tegemata vaid siis, kui oled veendunud, et häirekeskusele on info juba edastatud ja sul ei ole midagi uut sündmuse kohta lisada.
      • Kui sündmuskohal vajab keegi kohe esmaabi, tuleb teda abistada ja teha hädaabikõne samaaegselt. Kutsu selleks abilisi või lülita telefon valjuhääldile. Telefoni teel saad juhiseid tegutsemiseks ja esmaabi osutamiseks.
      • Helistades hädaabinumbrile, ütle kohe alguses, mis juhtus.
      • Kuula päästekorraldaja küsimusi ning vasta neile täpselt ja lühidalt.
      • Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud. Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. 
      • Teavita abivajadusest hädaabinumbrile ka siis, kui abistajad on juba sündmuskohal, kuid sa ei saa nendega ühendust (oled jäänud hoonesse kinni vmt).

      Kui hädaabikõne on tehtud, siis edasi käitu järgnevalt:

      • Jätka vajaduse korral esmaabi osutamist kuni abijõudude saabumiseni.
      • Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajaduse korral tagasi helistada.
      • ​Helista uuesti hädaabinumbrile, kui olukord muutub raskemaks. 
      • Helista uuesti ka siis, kui on vaja teatada, et sündmus on lahenenud ja abivajadust enam ei ole.

      Kuidas kutsuda abi, kui telefonil ei ole levi?

      • Kui mobiiltelefon on operaatori levist väljas, lülita telefon korraks välja. Sisselülitamisel tee hädaabikõne enne SIM-kaardi aktiveerimist (enne koodi sisestamist). Selleks, et päästekorraldaja saaks levi olemasolul sulle vajaduse korral tagasi helistada, peab olema SIM-kaart uuesti aktiveeritud. 
      • Kui igasugune telefoniside puudub, mine abi kutsuma lähimasse pääste-, politsei- või kiirabiasutusse või haigla erakorralise meditsiini osakonda.
      • Sündmusest teatamiseks.
      • Poes on liiga palju rahvast.
      • Sajab suuri raheterasid.
      • Kui keegi on saanud vigastada.
      • Näed abistajaid, kuid ei saa nendega ühendust.
      • Kui olukord muutub raskemaks.
      • 20 päeva ei ole vihma sadanud.
      • Kui abivajadust enam ei ole.

      Tulekahju hoones

      Kui kuuled tulekahjusignalisatsiooni märguannet, tunned järsku temperatuuritõusu, näed leeki, suitsu või tunned suitsuhaisu, siis on põhjust kahtlustada tuleõnnetust

      Päästa end!

      • Välju põlevast hoonest kiiresti ja jää välja. 
      • Kasuta väljumiseks märgistatud evakuatsiooniteid. 
      • Ära kasuta lifte, tulekahju korral need seiskuvad. 
      • Elu ja tervis on alati olulisemad kui tule kustutamine. Ära hakka ennast ohtu seades tuld kustutama ja vara päästma.
      • Hoia eemale varisemisohtlikest kohtadest. 
      • Suitsuses ruumis liigu põranda ligidal. 
      • Kaitse hingamisteid suitsu ja kuumuse eest, selleks sobib hästi märg riie. 
      • Suitsuga täitunud ruumi uks ava ettevaatlikult. Värske õhu juurdevool võib leeke plahvatuslikult suurendada. 
      • Kui näed evakuatsiooniteedel häirenuppu, käivita häire, et teavitada teisi inimesi. 
      • Kui oled hoonest ise väljunud, teata endast abistajatele, siis ei hakka päästjad sind asjata otsima.

      Kui hoonest ei ole võimalik väljuda, siis käitu järgmiselt:

      • Kaitse ennast tule ja suitsu eest – jää ruumi, kuhu tuli ja suits ei ole levinud. 
      • Sule uks, kuid ära seda lukusta. Tihenda võimaluse korral ukse all ja ümber olevad avad riideesemetega. 
      • Ära poe peitu, vaid anna endast märku. Kui saad, mine akna juurde või rõdule ja näita ennast. Ainult nii näevad või kuulevad päästjad, kus sa oled.

      Teiste päästmine

      • Inimesi päästes on esmatähtis sinu enda ohutus. 
      • Hoonest evakueerumisel aita abivajajaid – vigastatuid, puudega inimesi, vanureid, lapsi jne. 
      • Sisenedes ruumi, kus võib olla inimesi, hüüa neid. Ole valmis otsima hirmu tõttu peitunud lapsi.
      • Kui oled leidnud kannatanu, kes ei suuda ise liikuda, aita teda – toeta, lohista või kanna välja. 
      • Alusta vajaduse korral esmaabi andmist. 
      Mida ja kuidas teha, kui kodus on puhkenud tulekahju. Video: Päästeamet

      Tulekahju korral . Hoonest väljudes kasutan . Suitsuses ruumis liigun . Kui hoonest ei ole võimalik väljuda, siis . Kui olen tulelõksus, siis .

      Plahvatus

      Plahvatusoht on, kui kuuled või näed ohuteavitust; leiad lõhkekeha; näed kahtlast omanikuta eset, mis ei kuulu antud keskkonda; näed plahvatusohu märgisega eseme sattumist õnnetusse (tulekahju, liiklusõnnetus vmt).

      • Plahvatuse korral visku maha ning kaitse kätega pead ja kaela, et vältida eluohtlikke vigastusi.
      • Varju lähima seina või mööblieseme taha. Hoia eemale akendest.
      • Kui hoone süttib või muutub varisemisohtlikuks, välju kiiresti. Ära kasuta lifte.
      • Kui oled plahvatuse toimumise ajal kohas, kus sulle ei ole otsest ohtu, jää paigale ja hinda rahulikult olukorda. 
      • Kui viibid siseruumis, kuid hoone ei ole plahvatuse järel süttinud ega hakanud varisema, siis ei ole sealt lahkumisega vaja liigselt kiirustada. Leia kõige ohutum väljapääs, arvestades varinguohu või tahtliku ründega. Ära kasuta lifte. Ära trügi ega tõukle. 
      • Tahtliku ründe kahtluse puhul hoia võimaluse korral inimeste massist eemale ning eelista varuväljapääse. 
      • Kui oled hoonest väljas, eemaldu ohtlikust kohast, hoides eemale inimeste massist. Püsi eemal varisemisohtlikest hoonetest ja ära liigu elektriliinide all. 
      • Kui pääsesid vigastusteta, aita ennast ohtu seadmata evakueerumisel ka teisi ning osuta vajaduse korral esmaabi.
      • Teavita juhtunust hädaabinumbril 112.

      Plahvatus võib ootamatult toimuda ka kodus. Vaata videost, kuidas seda ära hoida.

      Plahvatavad nutiseadmed. Video: Päästeamet
      • Liigun koos inimmassidega.
      • Viskun maha, katan kätega pea ja kaela.
      • Hakkan plahvatuskollet otsima.
      • Kasutan lifti.
      • Hoidun liftide kasutamisest.
      • Hoian eemale inimmassidest.
      • Eemaldun ohtlikust kohast.
      • Hakkan karjuma ja paanitsema.
      • Väldin liikumist elektriliinide all.

      Varing

      Varing on võimalik, kui kuuled või näed plahvatust, näed hoone konstruktsioonide vajumist või hoone seinte, lae ning põranda kiiret pragunemist ja purunemist.

      Nii Eestis kui mujal maailmas on mahajäetud majasid, milles seiklemine tundub kindlasti põnev. Küll aga ei saa mitte kunagi olla kindel nende majade turvalisuses, et üks hetk jalg läbi põranda ei vaju või lagi pähe ei kuku. Foto: Pexels

      Tegutsemine varingu alla jäädes

      • Säilita rahu ja tegutse kaalutletult. Abi saamine võib võtta aega, ära kaota lootust. 
      • Tee kõiki liigutusi ettevaatlikult, et vältida varisenud materjali liikumist. 
      • Vabasta rahulikult käed ja jalad rusude alt.
      • Hinga võimaluse korral läbi riide, et kaitsta hingamisteid tolmu eest. 
      • Kontrolli, kas said vigastada, ning peata verejooksud riide või käe haavale surumisega. 
      • Kui saad liikuda, otsi väljapääsu või varju vastupidavamasse kohta, näiteks kandvate seinte äärde või ukseavadesse. 
      •  Võimaluse korral helista 112. 
      • Püüa hõigates või ringi vaadates selgeks teha, kas läheduses on veel inimesi.
      • Püüa endast päästjatele märku anda, kuid säilita seejuures energiat, kuna abi saamine võib aega võtta. 
      • Oma asukohast teada andmiseks tekita millegagi heli (näiteks löö mingi esemega vastu torusid) või hõigu, eriti siis, kui kuuled päästjaid enda läheduses. 
      • Päästetööde ajal peatatakse perioodiliselt kõigi seadmete töö, et appihüüdeid kuulda. See on väga hea aeg endast märku andmiseks. 
      • Võimaluse korral joo ja söö, kui sul on ligipääs veele või toidule. 
      • Kaitse end alajahtumise eest riietega ning hoia end kägaras. 
      • Kui oled varisenud materjali all kinni, liiguta regulaarselt oma sõrmi ja varbaid, et parandada vereringet. 
      • Kui päästjad leiavad su üles, teata neile teistest abivajajatest, keda oled rusude all märganud või kuulnud.
          • Helista 112.
          • Otsi väljapääsu.
          • Ole rahulik.
          • Ära peata verejooksu.
          • Ära söö ega joo.
          • Anna oma asukohast märku.
          • Kaitse hingamisteid.
          • Hakka nutma.
          • Liiguta end ettevaatlikult.
          • Eemalda riided.
          • Liiguta end võimalikult kiiresti.
          • Püsi liikumatult.

          Ootamatu rünnak avalikus kohas

          Kui märkad olukorda, mis võib viidata rünnaku võimalusele (näiteks massiüritusel inimene relva või lõhkeseadeldisega), helista kohe 112. Kui kahtled, kas tegemist on rünnakuga, ära mine mitte mingil juhul kontrollima, vaid eemaldu ning teavita igal juhul politseid

          Arvesta, et ründaja lähtub rünnaku kavandamisel ja läbiviimisel inimeste ja masside tavapärasest käitumisest. Seetõttu on ohu korral kasulik tegutseda ootuspärasest erinevalt (liikuda massist eraldi, vältida tavapäraseid evakuatsiooniteid jmt).

          Kuigi ohupiirkonnast lahkumine peab toimuma kiiresti, on oluline säilitada rahu ja tegutseda läbimõeldult. Kõigis Euroopa Liidu riikides saab hädaabikõnesid teha numbril 112.

          Väljas viibides käitu järgmiselt:

          • Liigu kiiresti ja varjatult kaitset pakkuvasse kohta ning eemale ründaja vaateväljast. 
          • Kui näed ohutut teed, eemaldu selle kaudu. Kasuta põgenemiseks kõrvaltänavaid. 
          • Ürita vältida põgenevat rahvamassi ja vali võimaluse korral teine liikumissuund. 
          • Eemaldu ohust võimalikult kaugele. 
          • Ära tekita põgenemisel kahju teistele inimestele. 
          • Võimaluse korral hoiata ja abista teisi ilma ennast ohtu seadmata.
          • Politseinikke nähes ära torma nende suunas, hoia käed üleval ja peopesad nähtaval.
          • Arvesta, et kõiki inimesi käsitletakse potentsiaalse ohuna. Allu politsei korraldustele.

          Hoones viibides käitu järgmiselt:

          • Järgi hoone töötajate ja ametkondade antavaid korraldusi.
          •  Hoonest väljumiseks kasuta treppe, tagavaraväljapääsu või esimese korruse aknaid. 
          • Kui põgenemine võib panna sind suuremasse ohtu (näiteks ainsad väljumisteed on ründaja kontrolli all või sa ei leia ohutut põgenemisteed), jää paigale ning varju mõnda ruumi või esmast kaitset pakkuva mööblieseme või seina taha.

          Sündmuskohalt põgenedes kasutan kõrvaltänavaid.

          • õige
          • vale

          Liigun turvalisuse huvides koos rahvamassidega.

          • õige
          • vale

          Politseinikke nähes torman kiirelt nende juurde.

          • õige
          • vale

          Kui puudub võimalus põgenemiseks, siis varjun ruumi või peidan end ära.

          • õige
          • vale

          Püsin ründajate vaateväljas, et end toimuvaga kursis hoida.

          • õige
          • vale

          Keemiaõnnetus

          Kui tunned kemikaalide lõhna, näed avariisse sattunud ohtlikku veost, kuuled sireene või näed inimesi maas lamamas, siis võib see olla seotud kemikaalidega

          Väljas viibides käitu järgmiselt:

          • Väldi igasugust kokkupuudet lahtiste kemikaalidega.
          • Kaitse hingamisteid, pane selleks märg riie suu ja nina ette.
          • Autoga liikudes sule aknad ja lülita välja ventilatsioon. Õhukonditsioneer lülita siseõhu taasringluse režiimile. 
          • Kui õnnetuse koht on teada või selgelt näha, liigu sellest eemale tuule suunaga risti. 
          • Varju kiiresti lähimasse siseruumi, kuid väldi hoonet, kust kemikaalid lekivad. 

          Ruumis viibides käitu järgmiselt:

          • Püsi siseruumides, kuid ära jää hoonesse, kust kemikaalid lekivad. 
          • Soovitavalt varju hoone ülemistel korrustel. Mitmed ohtlikud kemikaalid võivad koguneda just madalamatesse kohtadesse (keldrisse). 
          • Sule uksed, aknad, ventilatsioon ja korstnasiibrid, et välisõhk sisse ei pääseks. 
          • Ära kasuta lahtist tuld. Kemikaalid võivad olla tule- ja plahvatusohtlikud. 
          • Jälgi usaldusväärsetest infokanalitest ametlikku ohuteavitust ja järgi käitumisjuhiseid. 
          • Püsi varjus, kuni ohu möödumisest on teatatud. 
          • Kemikaalide levikust põhjustatud tervisehäirete korral helista hädaabinumbrile 112.

          Hoones viibides tuleb varjuda .

          Aknad, uksed ja ventilatsioon tuleb .

          Tervisehäirete korral tuleb .

          Kiirgusõnnetus

          Kiirgusõnnetuse kohta kuuled või näed ametlikku ohuteavitust. Inimene ise ei taju radioaktiivset kiirgust. Kiirgusõnnetuse oht tekib, kui lähedal asuva riigi tuumaelektrijaamas toimub raske avarii. Oht tekib ka tuumarelva kasutamisel relvakonfliktides. Ole ettevaatlik, kui näed kiirgusohu märgist avariisse sattunud sõidukil, vigastatud konteineril või kahtlasel esemel.

          Väljas viibides käitu järgmiselt:

          • Radioaktiivselt saastunud aladel kaitse hingamisteid ja nahka (märg riie suu ja nina ette, keha üleni katvad riided).
          • Ära söö ega joo saastunud alal. 
          • Varju kiiresti lähimasse siseruumi. 
          • Kui oled viibinud saastunud alal, võta enne siseruumidesse minekut saastega kokku puutunud riided seljast ära, paki need õhukindlalt kilekotti ja jäta välja. Pese ennast seebiga.

          Ruumides viibides käitu järgmiselt:

          • Püsi siseruumides ning sule uksed, aknad, ventilatsioon ja korstnasiibrid, et välisõhk sisse ei pääseks.
          • Vali varjumiseks selline koht, mis on väliskeskkonnast kõige enam ja kindlamalt eraldatud (keldrikorrus, mitme seina taga, akendeta ruum hoone siseosas vmt).
          • Tarbi eelnevalt koju varutud pakendatud toitu ja kraani- või pudelivett. 
          • Jälgi Eesti meediast ametkondade edastatavat ohuteavitust ja järgi käitumisjuhiseid.
          • Püsi varjus, kuni ohu möödumisest on teatatud. 
          • Ole valmis selleks, et sulle võidakse anda korraldus evakueeruda. Pane selleks kokku esmavajalikud asjad. 
          • Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekivad mõne päeva jooksul tervisekahjustused, mille sümptomid on näiteks naha punetus, iiveldus ja oksendamine. Kui sul esinevad need sümptomid, anna sellest teada hädaabinumbril 112.
          • Ohu möödumisel järgi ametkondade juhiseid ja piiranguid.
          Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärjel on Ukrainas kummituslinn, mis päevapealt inimestest tühjaks tehti ning maha jäeti. Foto: Pixabay

          Kiirgusõnnetuse puhul kaitse . Saastunud alal ära . Varju kiirelt . Siseruumides . Püsi varjus, kuni .

          Esmaabi

          Suurõnnetuses võivad inimesed kannatada saada. Sellistes olukordades on oluline osata kannatanuid abistada. Sinu esmaabioskused võivad päästa paljude elu! 

          Enne esmaabi osutamist veendu enda ohutuses. 

          • Hinda kannatanu seisundit.
          • Helista või käsi kõrvalseisjal viivitamatult helistada hädaabinumbrile 112.
          • Alusta kiiresti elupäästva esmaabiga. 
          • Osuta elupäästvat esmaabi kuni kiirabi saabumiseni.

          Eluohtlik seisund

          Trauma või terviserikke korral on abivajaja seisund eluohtlik, kui kannatanu on:

          • teadvusetu ega reageeri häälele ega puudutustele; 
          • hingab ebanormaalselt ehk harvemini kui 10 korda minutis või tihedamini kui 30 korda minutis; 
          • valu rinnus või südamepekslemine ja suur nõrkus, mis rahulikus olekus mõne minutiga ei kao; 
          • nähtav eluohtlik vigastus, näiteks verejooks, põletus, lahtine luumurd; 
          • üle elanud raske õnnetuse, näiteks plahvatus, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine jne, kuid väliseid vigastuste tunnuseid ei ole veel avaldunud; 
          • esineb muid tunnuseid, mis viitavad ohtlikule terviseseisundile, näiteks halvatus, süvenev segadusseisund, üle viie minuti kestev krambihoog, alajahtumine, väga terav ja järsk valu.

          Kui kannatanuid on palju, siis käitu järgmiselt:

          • Hinda olukorda ja enda ohutust.
          • Osuta esmaabi esmalt sellele, kelle seisund on kõige eluohtlikum. Eluohtlikud seisundid on verejooks ja olukord, kus kannatanut on vaja elustada.
          • Kaasa esmaabi osutamisse kõrvalseisjaid.
          • Helista 112.
          • Koonda vigastatud kannatanud ühte kohta – kui neid on võimalik liigutada.

          Kümme põhioskust esmaabi osutamiseks

          1. Abistamine teadvusekaotuse korral (minestus, krambihoog).
          2. Südamemassaaži ja kunstliku hingamise tegemine nii lapsele kui ka täiskasvanule.
          3. Abistamine lämbumise korral.
          4. Tegutsemine insuldi ja infarkti korral. 
          5. Traumaga ja teadvuseta kannatanu hingamisteede vabastamine.
          6. Suure verejooksu peatamine.
          7. Teadvuseta inimese küliliasendisse asetamine. 
          8. Abistamine madala või kõrge kehatemperatuuri korral.
          9. Esmaabi kemikaalikahjustuse ja põletuse korral. 
          10. Psühhoosiseisundis isikuga ümberkäimine.

          Kasutatud allikad: Kriis.ee

          Soovitused

          Palun oota