Peatükk 2.5 (Loodus- ja inimeseõpetus 2. kl, e-tund)

Mets

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 7 min
  2. Puu kirjeldamine, 20 min
  3. Metsad on erinevad, 10 min
  4. Kokkuvõte, 8 min

Ettevalmistus

  • Õppekäigul tehtud fotode vaatamiseks peab õpetaja olema need enne tundi arvutisse tõmmanud.
  • Intervjuu mängu ja kodutöö (puu vaatluse) jaoks peab õpetaja töölehed välja printima. Puu vaatluse tööleht on ka TLK lk 53–54.

Eelteadmised

  • Õpilane teab, et
    • metsas kasvavad taimed ning elavad loomad;
    • metsa ei tohi jätta prügi;
    • on olemas okas- ja lehtpuud.

Eesmärgid

  • Õpilane oskab
    • kirjeldada puid;
    • eristada okas-, leht- ja segametsi.

Seotud materjal

  • I o lk 12–13
  • I o lk 8–9
  • ptk 1.4
  • lk 53–54

Märksõnad ja meetodid

  • mets, okasmets, lehtmets, segamets
  • videod metsast, arutelu

Lõiming

Loodusõpetus 1. kl, lk 24–27, Mets. Puud

Matemaatika 2. kl, lk 20–21, Liitmise ja lahutamise seos

Matemaatika 2. kl, lk 30–31, Kordamine

Loodusõpetus 6. kl, lk 12–13, Eesti metsad

Läbivad teemad

  • keskkond ja jätkusuutlik areng

1. Sissejuhatus

7

  • Video metsast
  • Mis on mets?
  • Kokkuvõte õppekäigust
Mis on mets?

Mis teeb metsast metsa?

Video ja eelmise tunni õppekäigu põhjal arutletakse teemal „Mis teeb metsast metsa?”. Arutleda võiks mängides. Selleks kuvab õpetaja tahvlile tabeli. Õpilased pakuvad igasse lahtrisse antud tähega algavaid metsaga seotud sõnu või mõisteid.

Õpilased ja ka õpetaja võiksid õppekäigul tehtud fotodest valida välja paremad ning laadida need pildid õpetaja arvutisse, et neid saaks selles ja teisteski tundides kasutada. 

Mis seostub sõnaga „mets”?

2. Puu kirjeldamine

20

  • Video puu juurtest
  • Millistest osadest puu koosneb?
  • Video puu tüvest ja koorest
  • Video puulehtedest
  • Okaspuud ja lehtpuud
  • TV lk 9 ül 3
  • TV lk 9 ül 4
Video puu juurtest

Miks on puul juured?

Juured hoiavad puud püsti ja nendega võtab puu mullast vett. Juured võivad maa sees ulatuda väga kaugele ja sügavale.

Puu maapealne osa koosneb tüvest (varrest), sellest välja kasvavatest okstest ja okste küljes kasvavatest lehtedest. Kõiki oksi kokku nimetatakse võraks. 

Video puu tüvest ja koorest. 

Juured hoiavad puud püsti ja juurtega võtab puu mullast vett
Puu maapealsed osad on tüvi, oksad ja lehed
 Puu tüvi ja koor. Paus 01:42

Mida nimetatakse puu kasukaks?

Millise puu tunned sina koore järgi ära?

1. vastus. Puu kasukaks nimetatakse puukoort. 

2. vastus. Kask, mänd, lepp.

Puu tüve katab koor. Koor kaitseb puud ja koore all liigub toit, mida puu vajab kasvamiseks. Sellepärast ei tohi puudelt koort maha lõigata, sest siis kuivab puu ära. 

Puu läbilõige

Puutüvel on niineosa (koore all) ja puiduosa (see, mis jääb niineosast sissepoole). Vee liikumine juurtest taime kõrgemate osadeni toimub puiduosa sees. Vee ja päikesevalguse toimel sünteesib puu endale orgaanilised ained, need liiguvad mööda niineosa (seega koore all) puu teistesse osadesse (ka juurtesse). Kui koor maha võtta, siis ained sellest kohast enam läbi liikuda ei saa ja puu kuivab ära.

Puu läbilõige

Puukoor on liigiti väga erinev. Näiteks kase koor on pealt valge, lepa koor hall. Mõne puuliigi koor on siledam, mõne oma krobelisem. Koore välimus ei sõltu ainult puuliigist, vaid koor muutub ka sedamööda, mida vanemaks puu saab. Mida krobelisem ja suuremate vagudega on koor, seda vanem on puu.

Video puulehtedest

Kasepuu koore pealmine osa on valge
Lepapuude koor on hall
Tammepuu koor. Puukoore välimus muutub sedamööda, mida vanemaks puu saab. Noorel puul on enamasti siledam koor, vanal krobelisem
Puulehed. Lehed

Miks on puul lehed?

Kas okkad on ka lehed?

Puud vajavad lehti, sest lehtede kaudu püüab puu valgust, mis võimaldab puul toituda. Osa puid vajab valgust rohkem, osa vähem. Sellepärast on ka eri liiki puude lehed erineva kuju ja suurusega. Mida laiem on leht, seda rohkem saab ta päikesevalgust kätte. Lehtede kaudu eraldub õhku ka veeauru, vett võtavad puud oma juurtega mullast. Vee auramine kaitseb puud liigse kuumuse eest ja paneb vee puu sees alt üles liikuma. 

Ka okkad on põhimõtteliselt lehed, sest nad täidavad sama ülesannet (püüavad valgust), aga nõelja kuju tõttu nimetatakse neid okasteks. Selle järgi, kas puul on lamedad ja laiad või nõeljad ja kitsad lehed, nimetatakse puid lehtpuudeks või okaspuudeks.

Lehtede kaudu püüab puu päikesevalgust
Lehtede kuju ja suurus on eri liiki puudel erinev
Okkad on nõelja kujuga lehed

Puu osad. TV lk 9 ül 3.

ülPuu osad

Okas- ja lehtpuude sarnasus ja erinevus. TV lk 9 ül 4.

Võimalik vastus

Erinev: okaspuudel on nõeljad lehed ehk okkad; lehtpuude lehed on õhukesed ja lamedad.

Sarnane: mõlema tüvi on tugev ja kõva; mõlema tüvest kasvavad välja oksad.

3. Metsad on erinevad

10

  • Metsade liigitamine okas-, leht- ja segametsadeks
  • TV lk 8 ül 2
  • Metsade liigitamine puuliikide järgi
  • TV lk 8 ül 1
  • Kodutöö tutvustus

Selle põhjal, kas metsas kasvavad okaspuud või lehtpuud, liigitatakse nad okasmetsadeks ja lehtmetsadeks. Metsad, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud, on segametsad. Eestis kasvab nii okas-, leht- kui ka segametsi.

Okasmetsas kasvavad okaspuud
Lehtmetsas kasvavad lehtpuud
Segametsas kasvavad nii leht- kui ka okaspuud

TV lk 8 ül 2

Vastus. Segamets, lehtmets, okasmets.

Metsi võib liigitada ka puuliikide järgi. Männimetsas ehk männikus kasvavad peamiselt männid. Mänd on kõige levinum puu Eestis. Männimetsas on palju valgust, sest männi oksad paiknevad tüvel hõredalt (mänd saab nii palju valgust püüda). Kuusikus kasvavad peamiselt kuused. Kuusemetsa alla ei jõua nii palju valgust, sest kuuse oksad kasvavad tüve küljes väga tihedalt. Kaasikus kasvavad peamiselt kased. Tammikus kasvavad peamiselt tammed.

Männimetsas ehk männikus kasvavad peamiselt männid
Kuusikus kasvavad peamiselt kuused
Kaasikus kasvavad peamiselt kased
Loode tammik Saaremaal. Tammikus kasvavad peamiselt tammed

Millistes metsades oled sina käinud?

Missuguseid puid nägime õppekäigul? Mis metsaks seda nimetada võib?

Täida lüngad TV lk 8 ül 1

Vastus. Kuused, haavikuks, tammed, segametsaks, kaasikuks. Sama ül.

Kodutöö. Puu vaatlus. 

Õpetaja jagab laiali puu vaatluse töölehed (sama tööleht on lk 53–54) ja tutvustab kodust tööd. Õpilased peavad valima kodu lähedal välja ühe puu, mida jälgida ja kirjeldada. Vaja on uurida oma puud ja selle ümbrust ning vastata töölehe küsimustele. Puud võiks ka kas pildistada või joonistada.

4. Kokkuvõte

8

  • Kuulamispala. Ruja „Tule metsa”
  • Arutelu
  • Hannese kiri (kui aega jääb üle)

Õpilased kuulavad Eesti kunagise rokkansambli Ruja laulu metsast ja arutlevad, miks on mets vajalik ja tore koht.

Kuulamispala. Ruja „Tule metsa”

Ruja „Tule metsa” laul koos piltidega

Miks on meile metsi vaja?

Mida toredat saab metsas teha?

Võimalikud vastused

Metsi on vaja sellepärast, et need on koduks enamikule taime- ja loomaliikidele. Metsas kasvavad marjad ja seened, mida ka meie saame süüa, st mets annab meile toitu. Metsad toodavad hapnikku, mida me hingame. Metsas käimine aitab lõõgastuda ja parandab tervist. 

Kui aega jääb üle, võib arutada Hannese teekonda metsa.

Õpetaja laseb mõnel õpilasel ette lugeda Hannese kirja  lk 12. Õpilased uurivad pinginaabriga Nabalinna kaardilt, kus see mets võiks olla, ja kirjeldavad Hannese teekonda metsa.

Loe Hannese kirja Õ lk 12.

Kus võiks olla mets, kus Hannes käib?

Kuidas võiks Hannes oma kodust metsa jõuda?

Lisamaterjal

Lisalugemine õpilasele

Miks õpitakse metsandust ja mis töid metsas tehakse (lisalugemine koos küsimustega)

Metoodiline materjal

Osalemissoovitused

Vaatamissoovitused 

Kuulamissoovitus õpetajale

Leo Filippovi loeng vanadest metsatarkusest Ööülikooli sarjas

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

Lahenda ül-d Opiqust.

Vaata soovikorral ETV saateid taimekasvataja, harvesterijuhi ja metsaülema tööst

Tunni kirjeldus

Mets. Leht-, okas- ja segametsa eristamine. Metsade eristamine puuliikide põhjal

Õ ptk 4, Opiq ptk 1.4. Harjutamine: TV lk 9 ül 3, 4

Palun oota