Värvid ja tunnused

Seejärel võiks üheskoos arutada, mida loodusõpetuse tunnis õppima hakatakse. Kõigepealt võiks küsida õpilaste arvamust ja lasta neil oma vastuseid välja pakkuda. Seejärel võiks õpetaja väljapakutud märksõnu täiendada. Loodusõpetuse tunnis õpitakse märkama ja tundma loodust enda ümber, olema uudishimulik ümbritseva maailma suhtes, esitama arukaid küsimusi selle kohta, kuidas kõik toimib (Miks järgneb sügisele talv? Miks lilled õitsevad? Miks sajab vihma? Kuidas saab röövikust liblikas? Kas kivid on elus? Mida sööb karu?), otsima neile vastuseid ja mõnikord tegema vastuste leidmiseks katseid.

Looduskalender

Esimeses klassis on oluline, et õpilased õpiksid märkama loodust ja tegema lihtsamaid loodusvaatlusi. Õpilasi võiks juhendada terve aasta jooksul täitma looduskalendrit. Selle täitmisest on põhjalikumalt juttu eelmises peatükis 1.2. Kalendrisse on märgitud osa looduses toimuvaid muutusi teemade kaupa. Kalendrit täites on õpilastel lihtsam mõista aastaaegade erinevust ja jälgida looduses toimuvaid muutusi. Tabeleid võiks täita iga nädal. Leppemärgid võib võtta looduskalendri prinditavalt lehelt, kuid võib ka ise välja mõelda või ajalehtedest välja lõigata.

Õpilased avavad lk 4–5 (sama pilt seinale kuvamiseks). Kõigepealt võiks küsida, mis aastaaeg on pildil. Mille põhjal nad seda arvavad? Iga õpilane võiks lühidalt oma pinginaabrile jutustada, mida talle suvel kõige rohkem teha meeldis või kus ta suvel käis.

Seejärel võiks kogu klassiga tööraamatu pilti kirjeldada. Seejuures tuleb lapsi tõenäoliselt julgustada ja küsimustega suunata, näiteks küsida, kus istub poiss, mis värvi on poisi müts, mis värvi on liblikas, kus asuvad hundinuiad, kus on lepatriinu, mitu maja on pildil, mis värvi need on. Samuti võib lasta õpilastel kokku lugeda, mitu looma on pildil (õige vastus on üheksa: kaks liblikat, kimalane, lepatriinu, konn, part, tigu, kiil ja inimene) või nimetada taimi, mida nad pildil ära tunnevad (hundinui, pilliroog, vesikupp, varsakabi, võilill, härjasilm). Pildi uurimisega samal ajal võiks lasta õpilastel nimetada ka sama värvi asju klassiruumis ja vaadata, kas kõiki pildil välja toodud värvitoone võib leida ka klassiruumist. Samuti võiks proovida pildilt leida ühe ning sama värvi heledamaid ja tumedamaid toone.

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata pildil olevale vikerkaarele ja selle värvidele ning seletada, kuidas vikerkaar tekib. Vikerkaarel on seitse värvi (punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja lilla), aga alati neid kõiki ei näe. Üks viis vikerkaare värve järjest meelde jätta on teha värvide esitähtedega algavate sõnadega lause, näiteks „Peremees ootab kitselt raha, sulane tema liha”. Mõnikord võib taevas näha ka kahekordset vikerkaart. Sel juhul on väline vikerkaar heledam, selle värvid vastupidises järjestuses ning tuhmimad. Õpilastelt võiks küsida, kas nad teavad, millise ilmaga võib õues vikerkaart näha. Vaja oleks jõuda vastuseni, et vikerkaare tekkeks on vaja nii vihma (veepiiskasid) kui ka päikest. Vikerkaar asub taevas alati päikesele vastassuunas, st selle leidmiseks tuleks pöörata päikesele selg.

ptk 1.1 võiks lahendada ülesanded „Vikerkaare värvid” ja „Mis värvi on õis”.

Värvimisülesanded

Enne värvimisülesannete täitmist võiks õpetaja klassile tutvustada valgusfoorimeetodit, mida saab alati iseseisva töö juures kasutada. Selleks annab õpetaja igale õpilasele paksemast värvilisest paberist kolm kaarti (punase, kollase, rohelise), mida saab teineteise peale asetada. Kui õpilasel on ülesannet lahendades kõik hästi, paneb ta oma lauanurgal kõige pealmiseks rohelise kaardi. Kui õpilasel tekib mõni küsimus või kõhklus (millega ei ole väga kiire), paneb ta pealmiseks kollase kaardi. Kui õpilane on hädas ja tal on abi vaja (ta ei saa töökäsust aru, tal on töövahendid maha jäänud või takistab tal mõni muu mure ülesannet lahendamast), paneb ta pealmiseks punase kaardi. Valgusfoorivärvidega saab teistele märkamatult õpetaja tähelepanu püüda ning õpetaja leiab nende kaudu abivajaja. Valgusfoorikaarte tutvustades saaks samal ajal arutada, mida iga värv valgusfooris tähendab. Valgusfoorikaarte võiksid õpilased kogu aeg oma lauanurgal hoida.

Seejärel värvivad õpilased lk 4 ül 1 (vastus). 

Need, kes enne teisi valmis jõuavad, võivad värvida ka lk 4 ül 2 pilte. Õigete värvide leidmiseks võib otsida samu taimi ja loomi kõrvalolevalt pildilt.

Tunnuse mõiste selgitamiseks võiks kõigepealt korraldada klassis aardejahi. Õpetaja palub otsida mõnd asja tunnuse põhjal (nt ümarat, sinist, pehmet, painduvat, triibulist vmt), öeldes: „Leidke klassist midagi pehmet!” Õpilased peavad seepeale leidma klassiruumist mõne nimetatud tunnusega eseme ja selle juurde jooksma. Seejärel annab õpetaja uue käsu.

Õpetaja seletab, et õpilased otsisid klassist asju tunnuste järgi. Tunnus on millegi või kellegi iseloomulik omadus, mis kirjeldab, milline see miski või keegi on. Ka värvid, millest enne juttu oli, on tunnused. Näiteks tahvel on kõva, sile ja must (v valge v roheline). Vaip on pehme ja karvane. Aknaklaas on läbipaistev, sile ja libe. Pliiats on terav ja piklik. Kui küsida, milline mingi asi on, siis vastusena nimetamegi selle asja tunnuseid. Nagu õpilased ilmselt juba kogesid, võib klassist leida palju ühise tunnusega asju (nt võib olla klassis palju siniseid asju). Seega on asju võimalik tunnuste põhjal rühmadesse jagada ja järgmisena võiksid õpilased seda ise teha.

Õpilased jagunevad järjest-loe-meetodil rühmadesse. Õpetaja on iga rühma jaoks kaasa võtnud karbitäie asju, mis jaotuvad kolme tunnuse järgi (nt punased, ümarad ja kõvad). Õpilaste ülesanne on jagada need asjad tunnuste põhjal kolme rühma. Siinkohal võib selgeks saada ka see, et igal asjal on mitu tunnust, nt punane pall sobib korraga nii ümarate kui ka punaste asjade hulka.

Seejärel võiks arutada lk 7 küsimuste üle. Soovitatav oleks leida asju loodusest, kuid võib ka tehislikke. Võiks lahendada  ülesande „Ühine tunnus”. ülesannete kogust saab lisaks saata harjutamiseks ülesande „Ühine tunnus”.

Tunni lõpetuseks saadetakse jutusau uuesti ringile. Õpilane, kelle käes see on, ütleb ühe tunnuse, nt triibuline (pehme, sile, kollane, pruun vmt). Tunnused ei tohiks korduda. Kui õpilasel ei tule ühtki tunnust pähe, võiks õpetaja vihjeid anda, näiteks viidata mõne klassis oleva eseme värvile.