Nüüdisaegne raamatulevi

Tunni ülesehitus

  1. Väljaannete liigid, 20 min
  2. Kust raamatuid saab?, 15 min
  3. Kokkuvõte, 10 min

Eelteadmised

Õpilane on tutvunud õppeaasta lugemisvaraga.

Eesmärgid

Õpilane teab, 

  • mis on väljaanne, kataloog, teavik;
  • mis liiki väljaandeid tänapäeval raamatutest on;
  • kuidas soovitud teoseid raamatukogust leida.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • väljaanne, e-raamat, audioraamat, raamatukogu, kataloog, teavik, kataloog
  • kuulamisülesanne, arutelu, liikumisülesanne, rühmatöö, individuaalne kirjalik töö

Lõiming

Eesti keel 4. kl, teema „Lähme raamatukokku“

Kirjandus 5. kl, raamatute otsimine veebiplatvormidelt, väljaannete liigid

Inimese- ja ühiskonnaõpetus 4.-5. kl, kooliraamatukogu

Läbivad teemad

  • Teabekeskkond 
  • Tehnoloogia ja innovatsioon
Seotud sisu
Muud tegevused

1. Väljaannete liigid

20

  • Mis on väljaanne? 
  • Raadiosaate lõik paber- ja e-raamatutest
  • Liikumispaus aruteluga eelistuste üle

Mis on väljaanne?

Ühest kirjandusteosest võib olla palju väljaandeid. Teos, näiteks lugu või luuletus, moodustab väljaande sisu, mida võib vormistada mitut moodi. Näiteks võib teose trükkida paberile, avaldada e-raamatuna või helisalvestisena. Igal väljaandel on oma kujundus. Trüki- või e-väljaandes võivad olla ka pildid. Lisaks teosele endale võib väljaanne sisaldada mitmesuguseid lisasid, näiteks kirjaniku elulugu, seletavaid märkusi vm. Teosest on seda enam eri väljaandeid, mida vanem ja kuulsam või menukam teos on.  

Väljaanne –

vorm, mis on teosele antud ühel kindlal avaldamiskorral:
​materjal, välimus, täpne sisu, mis võib erineda sama teose ​teiste väljaannete täpsest sisust (näiteks on mõnele väljaandele lisatud saatesõna või parandatud eelmise väljaande trükivead) 

Kui otsid lugemiseks teost, saad paljude teoste puhul vahel valida eri väljaannete vahel.

Milliseid väljaandeid eelistad?

E-raamat ja audioraamat

E-raamat on väljaanne, mida levitatakse ja loetakse digitehnoloogia vahenditega, mitte paberkandjal. Nüüdisaegne e-raamat on eriformaadis fail, mida saab lugeda kas selleks otstarbeks loodud seadme ehk e-lugeriga, arvutist või nutiseadmest. E-raamatuid saab osta veebipoodidest, mis võivad kaubelda nii paber- kui ka e-raamatutega või keskenduda ainult e-raamatutele. E-raamatu ostja laadib raamatu oma seadmesse, kuhu kogutud e-raamatuid saab vastava programmi abil korrastada ja käsitseda umbes nagu tavapärastki raamatukogu (raamatutesse saab panna järjehoidjaid, lisada lugemismärkmeid, raamatuid mingite tunnuste alusel sorteerida jm).

Just sellisel kujul on e-raamatute tootmine ja tarbimine 21. sajandil edu saavutanud, ehkki e-raamatutega hakati katsetama juba 20. sajandi keskel ning sajandi viimastel kümnenditel saavutati märkimisväärseid edusamme nii olemasoleva kirjanduspärandi digiteerimise kui ka e-kirjastamise vallas.

Audioraamat on kuulamiseks mõeldud väljanne. Varem levitati audioraamatuid ajastuomastel helikandjatel (heliplaadid, kassetid, CD-d). Tänapäeval saab audioraamatuid kuulata ka mitmesugustes voogedastuskeskkondades ja oma nutiseadmetesse alla laadida. 

Traditsiooniliselt on audioraamatuid sisse lugenud näitlejad või muud kogenud esinejad. Tänapäeva kõnesünteesi vahendite abil saab audioraamatuid ka automaatselt luua. Üha rohkemad e-raamatute levikeskkonnad või kasutajarakendused pakuvad võimalust, et nutiseade loeb inimesele teksti ette. Seda on võimalik teha ka mitmes eestikeelses keskkonnas, sh Opiqus. Automaatesituse puhul tuleb arvestada, et lugemine pole nii ilmekas kui inimese puhul ning programm võib mõnikord eksida teksti äratundmisel (näiteks ei saa aru lühenditest või loeb võõrkeelseid sõnu ja võõrnimesid oma põhikeele reeglite järgi). Üldjoontes on nüüdisaegne automaatesituses audioraamat täiesti jälgitav ja nauditav ning võib olla kasulik abinõu lugemisaja leidmiseks või teosega tutvumiseks, kui kirjalikule tekstile keskendumine raskusi valmistab.  

Milline väljaanne valida?

Õpilased kuulavad lõiku saatest „Mina arvan. Paber- ja digiraamatud“, kus Tallinna Reaalkooli õpilased arutlevad paber- ja digiraamatute eeliste ja puuduste üle.

Katkend saatest „Mina arvan“. Tallinna Reaalkooli 3. klassi õpilased arutlevad paber- ja e-raamatute üle. Saade oli eetris 4. veebruaril 2013

Liikumispaus aruteluga

Õpilased jagunevad rühmadesse selle järgi, kas eelistavad lugeda trüki- või e-raamatuid või kuulata audioraamatuid. Liikumisülesanded rühmade moodustamiseks valib õpetaja vastavalt õpilaste arvule, õpperühma iseloomule ja klassiruumile.

Õpilased võivad liikuda klassis ringi ja üksteist eelistuste kohta küsitleda. Liikumisharjutuse mitmekesistamiseks võib igale eelistusele määrata leppemärgiks mõne liikumisviisi, näiteks trükiraamatu eelistajad lähevad oma kohalt klassi ette vasakul jalal hüpeldes, e-raamatu eelistajad paremal jalal hüpeldes ja audioraamatu eelistajad kahel jalal hüpeldes. Klassi ette jõudes jätkavad õpilased hüplemist ühel kohal, teevad kindlaks rühmakaaslased ja ühinevad nendega. Seejärel jääb iga rühm koos seisma ja arutlema. 

Kui klassis on palju õpilasi või on mõni eelistus suures ülekaalus, nii et moodustub liiga suuri rühmi, jagatakse eelistuspõhised rühmad osadeks, nii et igasse rühma jääb 4–6 liiget. Selleks võib anda täiendava liikumisülesande, näiteks suur rühm moodustab rivi ning loetakse kas paariks või kolmeks. 

Rühmaliikmed arutlevad omavahel küsimuste põhjal.

  • Miks sulle meeldivad just seda liiki väljaanded?
  • Mis eeliseid on teist liiki väljaannetel selle liigi ees, mida sina eelistad?
Seotud sisu
Muud tegevused

2. Kust raamatuid saab?

15

  • Raamatukogu kasutamine
  • E-kataloog

Raamatukogu kasutamine

Raamatukogus aitab vajalikku raamatut leida või uusi raamatuid avastada raamatukoguhoidja. Raamatukoguhoidjate käest võib raamatute kohta igasugust nõu küsida. Seda võib teha oma koduraamatukogus kohapeal, suhelda raamatukoguga telefoni teel või nutiseadme abil. Näiteks Eesti Rahvusraamatukogu lehel avaneb külastajale nõu küsimiseks vestlusaken.  

Eesti Rahvusraamatukogu avaleht (nlib.ee) mais 2022

Raamatukogu külastust saab ette valmistada ning raamatuid tellida e-kataloogide abil. 

Eesti suuremaid raamatukogusid esindab kataloogi- ja teenindussüsteem ESTER  (www.ester.ee), rahva- ja kooliraamatukogusid URRAM (www.lugeja.ee). Osa raamatukogusid kasutab RIKS-i (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteemi). 

E-kataloogi kaudu teenuste kasutamiseks peab lugejal olema süsteemis kasutajatunnus, kuid teabeallikana saavad e-katalooge kasutada kõik. Kataloogikeskkondades leidub mitmesugust teavet, mitte ainult raamatute andmeid. Näiteks RIKS-i lehelt pääseb rakendusse „Raamatukogud reaalajas“, kus on võimalik kaardilt jälgida, mis raamatuid üle Eesti parajasti laenutatakse või tagastatakse.

Eesti raamatukogude infosüsteemid

  • ESTER: www.ester.ee
  • URRAM: www.lugeja.ee 
  • RIKS: webriks.ee

E-kataloog

Iga e-kataloog on üles ehitatud veidi erinevalt ja pakub palju mitmesuguseid otsinguvõimalusi. Kõige lihtsam ja sageli täiesti piisav on kasutada otsinguvormi oma raamatukogu e-kataloogi avalehel. Tutvuda tasub aga ka kataloogi muude võimalustega (märksõnaotsing, otsingu täpsustamine, soovitused jm). 

Mõningate URRAM-i võimalustega tutvumiseks võib vaadata videot kataloogi lehitsemisest. Soovi korral saab õpetaja seda kasutada elulookirjanduse teema sissejuhatamiseks.

Valik otsinguid URRAM-is nutitelefoni ekraanil
Otsing raamatukogu kataloogikapist. Vanasti koosnesid kataloogid pappkaardikestest, mis olid korrastatud enamasti tähestikulisel põhimõttel autori nimede järgi. Sellised kataloogid on paljudes raamatukogudes e-kataloogi kõrval endiselt tarvitusel

Teavik –

üks iseseisev teabekandja (trükis, heliplaat, ajaleht vm)

Raamatukogudes leidub mitut liiki teavikuid. Osa teavikuid saab koju laenata, osa on kohapeal kasutamiseks. 

Üks teavik võib sisaldada mitut teost, näiteks ühel heliplaadil on mitu muusikapala, ajalehenumbris hulk artikleid, lühijuttude kogumikus mitu juttu.

E-raamatute laenutamisest

Raamatuid nagu ka muid loomevilju kaitsevad autoriõigused, sestap ei saa vabalt ja tasuta levitada mitte kõiki teoseid, vaid ainult neid, mida autor on kas lubanud nõnda levitada või mille autor on üle 70 aasta surnud. Et digilevi autorite õigusi ja huve ei kahjustaks, on võetud tarvitusele mitmeid tehnilisi piiranguid. Nii ei saa e-raamatuid enamasti välja trükkida ega sealt teksti teistesse programmidesse kopeerida. E-poest saab ostetud raamatut alla laadida kas ainult kindel arv kordi, kindla aja jooksul või kindlatesse seadmetesse. 

E-raamatuid saab lugemiseks ka laenata. Paljud suured raamatukogud töötavad oma kogude digiteerimise kallal ning arendavad välja e-laenutusteenuseid. Näiteks Tallinna Keskraamatukogu lugejad saavad kasutada e-raamatukogu ELLU (ellu.keskraamatukogu.ee). Tartu Linnaraamatukogu, mis valmistab ise e-raamatuid teostest, mida tohib vabalt levitada, ning laenab välja ka e-lugereid, mida saab kasutada lugerisse eelnevalt laaditud ja ka isiklike e-raamatute lugemiseks.

1971. aastal algatatud Gutenbergi projekt (Project Gutenberg) on teinud internetis tasuta kättesaadavaks suure hulga vanemaid, autoriõigustest vabu teoseid mitmelt poolt maailmast. 

Eestikeelseid vabalt kättesaadavaid e-raamatuid saab otsida Rahvusraamatukogu kasutajakeskkonnast DIGAR. 

Seotud sisu
Muud tegevused

3. Kokkuvõte

10

  • TV h2
  • Kodune ülesanne

Õpilased teevad h 2.

Koduseks ülesandeks jääb lugeda raamatukogude ajaloo kohta lk 8–9 või ptk 1.3 „Raamatukogu“). Opiqust võib läbi töötamiseks suunata ainult peatüki või lisaks ülesannete kogust ülesande „Minu koduraamatukogu“.

Seotud sisu
Muud tegevused

Lisamaterjal

Lisaülesanne: Carlos Ruiz Zafóni „Tuule vari“

Tööleht kiirematele. Katkend teosest „Tuule vari“ räägib raamatutest ning nende unustamisest.

Lugemissoovitus: e-raamatukogude laenutustest 2021. aastal

ERR-i uudislugu Tallinna e-raamatukogude laenutustest 2021. aastal.

Seotud sisu
Muud tegevused

Kodutöö ja tunni kirjeldus

Kodutöö

  1. Loe õpikust (Õ lk 8–9 või Opiqu ptk 1.3) raamatukogude ajaloo kohta. 
  2. Valmistu lühidalt rääkima, milliseid raamatukogusid ja raamatukoguteenuseid sa kasutad.

Tunni kirjeldus

Väljaannete liigid nüüdisajal. Kuulamisülesanne ja arutelu väljaande-eelistuste kohta. Raamatukogu ja e-kataloogi kasutamine. Tehnika arengu mõju raamatutele ja raamatukogudele.

Õ lk 8–9
​TV lk 5​
​Opiq ptk 1.3

Seotud sisu
Muud tegevused