Peatükk 2.1 (Loodusõpetus 3. kl, e-tund)

Missugune on Eesti?

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 7 min
  2. Eesti on mitmekesine, 15 min
  3. Eesti kaardi peal, 22 min
  4. Kokkuvõte, 1 min

Eelteadmised

Õpilane oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta.

Eesmärgid

Õpilane 

  • oskab mõne lausega Eestit kirjeldada (kõrgustikud, madalikud, rannik, saared, naaberriigid);
  • harjutab looduskaardi põhjal kontuurkaardi täitmist.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • kõrgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, kaart
  • piltide järgi arvamine, liikumismäng, kontuurkaardi täitmine, laul

Lõiming

1. kl loodusõpetus. Eestimaa tundmise peatükid (Järvselja metsasPõhjarannikulHaanjasMatsalusSetomaal)
2. kl loodusõpetus. Eestimaa tundmise peatükid (Eesti kaartSoomaalVooremaalTallinnasRõugesHiiumaal)
4. kl loodusõpetus. ​Eesti geograafiline asend​
5. kl loodusõpetus. Läänemere rannajoon on liigestatud 

Läbivad teemad

Keskkond ja jätkusuutlik areng (Eesti maastike väärtustamine)
​Kultuuriline identiteet (Eesti kaardi tundmine)

1. Sissejuhatus

7

  • Mida me õppima hakkame? Pildid
  • Kaardiõpetuse vahelehtede uurimine

Mida me sellel aastal loodusõpetuses õpime?

Alustuseks võiks lastele tutvustada, mis algaval õppeaastal loodusõpetuse tundides ees ootab. Selleks vaadake fotogaleriid ja laske õpilastel arvata, mis pildil olla võiks. 

Aasta alguses räägime põhjalikumalt kaartidest ja tutvume kaardi põhjal Eestimaaga. Õpilased saavad ise täita kontuurkaarte ja meisterdada plastiliinist kaarti
Õpime ka seda, kuidas kaardi järgi liikuda. Kas keegi teab, mis on pildil? (Tartu kesklinn)
Õpime selgeks ilmakaared ja saame teada, kuidas kompass töötab
Räägime liikumisest, kiirusest ja liiklusohutusest
Räägime sellest, millised jõud meie igapäevaelu mõjutavad. Pildil tõstab Mart Seim 210 kg kaaluvat kangi
Kust tuleb elekter? Ka sellest tuleb loodusõpetuse tundides juttu, samuti elektriohutusest
Aasta teises pooles räägime elusloodusest: kuidas teadlased on uurimiseks eluslooduse rühmadesse jaganud ja millised olendid igasse rühma kuuluvad
Saame teada, et seened on väga erinevad ja maa peal paistab sageli ainult seene viljakeha. Ülejäänud seen on maa all, kus see moodustab koos puujuurtega n‑ö metsainterneti
Räägime, et kuigi osa baktereid tekitab haigusi, oleks elu ilma nendeta sootuks võimatu
Loomulikult räägime taimede tähtsusest ja looduse hoidmise vajalikkusest

Võib tutvuda õpiku sisukorraga ja lasta õpilastel arutleda, millest peatükkides juttu võiks tulla. Mis neile kõige huvitavam tundub? Aga kõige keerulisem? 

Õpilastele võib selgitada, et selle aasta loodusõpetuse tund on justkui sissejuhatus ainetesse, mis tulevad neil alles vanemates klassides: bioloogia, geograafia ja füüsika. Kas nad teavad, mida nendes ainetes õpitakse? 

Kaardiõpetuse vaheleht

Uurige lk 5–6 kaardiõpetust sissejuhatavaid lehti. Kas keegi õpilastest on ka orienteerumas käinud või geopeitust mänginud?

Selleks, et orienteeruda või tegeleda geopeitusega, on vaja tunda kaarti. Järgmistel tundidel hakkamegi põhjalikumalt kaartidega tegelema. 

Mari kompassiga
Tormi nutitelefoniga, milles on avatud kaardirakendus
Taustainfo. Eestimaa kaardid Mari komplekti õpikutes

Mari komplekti kasutavad õpilased tutvuvad kaardiõpetusega juba 1. klassis. Spiraalselt minnakse kaartidega läbi I kooliastme aina keerukamaks.

1. klassi õpikus on piltkaardid, millele on märgitud mõned linnad, Mari kodu ja kohad, kus Mari aasta jooksul käib. Õpikus on nimelt viis Eestimaa tundmise peatükki Mari käidud kohtade kohta. Ka tutvutakse põgusalt põhiilmakaartega, et tekiks arusaam, mida tähendab, kui räägitakse Lõuna-, Põhja-, Lääne- ja Ida-Eestist. Esmaseid teadmisi Eesti kaardist aitavad kinnistada Eestimaa lauluga animatsioonid. 1. klassi lõpetaja tunneb kaardil Eesti ära ja oskab näidata oma kodukohta.

2. klassi õpikus on kaardid veidi keerulisemad. Jätkuvad Eestimaa tundmise peatükid ja neist igaühe juures on jällegi kaart. Peale selle koha, kus Mari käis, on kaartidel veel mingi muu teema. Näiteks Hiiumaa tunnis on teemaks ka lahed, poolsaared ja saared, Vooremaa kaardile on kantud ka mõni rahvapärimusega seotud koht jmt. 2. klassi lõpuks võiks selgeks saada põhiilmakaared ja tähtsamad objektid (suuremad järved, mõni saar ja jõgi, oma kodukoht jmt). Samuti joonistavad õpilased oma kooliümbruse kaardi. 

3. klassis räägime kaartidest veidi lähemalt. Tutvustatakse lihtsas keeles kaardi osi ja õpetatakse kaardi järgi liikuma. Õpilased saavad täita kontuurkaarti ja harjutada ilmakaari. 3. klassi lõpetaja oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke-madalikke, tähtsamaid veekogusid ja suuremaid saari ning asulaid. Samuti oskab ta lugeda kaardi legendi ja tunneb põhi- ning vaheilmakaari.

Ka need õpilased, kes ei ole 1. ja 2. klassis Mari komplekti kasutanud, saavad 3. kl materjali põhjal kõik vajalikud teadmised. 

2. Eesti on mitmekesine

15

  • Kus keegi suvel käis? Näidake kaardil
  • Eestimaa laul
  • Eesti on väike, aga mitmekesine
  • Meie rannajoon on pikk ja kurviline
  • Meil on 2222 meresaart
  • Suuremad kõrgustikud on Haanja, Otepää, Pandivere ja Sakala kõrgustik
  • Suuremad madalikud on Lääne-Eesti, Pärnu, Alutaguse ja Võrtsjärve madalik
  • Eesti on vesine maa (Läänemeri, Peipsi, väiksemad järved, jõed, ojad, sood)

Suvemuljed

Täna räägime pisut Eestimaast. Võiks lastelt uurida, millistes Eesti kohtades nad suvel käisid, ja lasta neid kaardil näidata. (Kui keegi käis välismaal ja klassis on maailmakaart, võib ka neid kohti kaardil näidata.) Tuletage meelde, kus asub teie kool Eesti kaardil.

Võite ka vaadata Eestimaa lauluga animatsiooni, mis oli Eestimaa tundmise peatükkides 1. ja 2. klassis. Laulu viimane salm oli iga kord erinev, olenevalt sellest, kuhu Mari reisis. Selle laulu viimane salm käib Haanja kohta.

Eestimaa lauluga animatsioon

Ülevaade Eestist

Eesti looduskaart. Eestist rääkides võiks kõiki nimetatud kohti kaardil näidata

Eesti on maailma mõttes pisike riik, aga loodus on siin mitmekesine. Kõigest mõne tunniga jõuab autoga künklikust Lõuna-Eestist Lääne-Eesti tasastele ranna-aladele või Põhja-Eesti pankrannikule. 

Vaade Suure Munamäe tornist Lõuna-Eesti künklikule maastikule
Tasane Lääne-Eesti madalik Matsalu rahvuspargis Haeskas
Põhja-Eesti pankrannik Paldiski poolsaarel

Eesti rannajoon on väga pikk ja kurviline, käändudes lahtedeks ja poolsaarteks. (Seda, mis on laht ja mis on poolsaar, räägiti 2. klassis Hiiumaa peatükis. Kordamiseks: kui maismaa ulatub kaugele merre, on see poolsaar. Kui aga meri sopistub maismaa sisse, on tegu lahega.) Meie suuremad lahed on Narva laht ja Pärnu laht, suuremad poolsaared on Sõrve poolsaar Saaremaal ja Kõpu poolsaar Hiiumaal. Ka põhjarannikul on palju poolsaari.

Tähelepanelikumad äkki märkasid, et kaardil on kirjas ka Soome laht, ometi ei paista, et see kuidagi maismaa sisse ulatuv mere osa oleks. Lahed võivadki olla väga erineva suurusega. Soome laht on Läänemere üks osa (vaadake Läänemere kaarti allpool), aga Narva laht on väiksem osa Soome lahest. 

Eesti on ka väga saarterikas maa: meil on 2222 meresaart. Suuremad neist on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi.

Narva-Jõesuu rand Narva lahe ääres on Eesti pikim liivarand: 7,5 km. Pildil on näha ka Narva jõgi
Ka Pärnu lahe ääres on liivased rannad. Pildil on rand Pärnu linnas
Sõrve poolsaare tipp, mida nimetatakse Sõrve sääreks
Hiiumaal Kõpu poolsaare keskel asub Kõpu tuletorn, mis on töötanud peaaegu 500 aastat järjest
Kitsas Purekkari neem (paremal) suure Pärispea poolsaare tipus on Mandri-Eesti kõige põhjapoolsem punkt
Kaali meteoriidikraater Saaremaal
Muhu saarel Koguva külas saab imetleda traditsioonilisi kiviaedu
Vormsi saarel Hullo külas asuval kalmistul on maailma suurim kogu rõngasriste

Eestis on kõrgemaid künklikke alasid ja madalaid tasaseid alasid. Ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvaid piirkondi nimetatakse kõrgustikeks. Eestis on neli suuremat kõrgustikku: Haanja, Otepää, Pandivere ja Sakala kõrgustik. Tuntud on ka pisem Karula kõrgustik. Haanja kõrgustikul paikneb Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi (317 m).

Ümbritsevast alast madalamaid tasaseid piirkondi nimetatakse madalikeks. Meie suuremad madalikud on Lääne-Eesti, Pärnu, Alutaguse ja Võrtsjärve madalik. 

Eesti on vesine maa. Meie põhja- ja läänerannikut uhub Läänemeri, suur osa idapiirist kulgeb aga mööda Peipsi järve. Eestis voolab sadu jõgesid ja siin on tuhandeid järvi ja soid. 

Otepää kõrgustik. Eemal paistab Tehvandi suusahüppetorn
Emumäe vaatetorn Pandivere kõrgustikul
Lääne-Eesti madalikul Matsalu rahvuspargis peatub igal kevadel ja sügisel miljoneid rändlinde, kes oma teekonnal põhja (kevadel) või lõunasse (sügisel) siin toituvad ja puhkavad
Alutaguse madalikul on suured metsad ja sood, kus karudele elada meeldib
Eestis on väga palju soid, ojasid ja jõgesid

3. Eesti kaardi peal

22

  • Liikumispaus. Läänemere-äärsed riigid
  • TV lk 4 ül 1–3 (Opiqu ptk 1.2 ÜK „Paigad Eestis“ ja „Lünkade täitmine“)
  • TV lk 4 ül 4 (Opiqu ptk 1.2 ÜK „Kõrgustikud Eesti kaardil“, „Madalikud Eesti kaardil“, „Saared ja lahed Eesti kaardil“ ning „Järved ja jõed Eesti kaardil“)

Liikumispaus. Läänemere-äärsed riigid

Andke õpilastele üks minut aega, et uurida Läänemere-äärsete riikide kaarti lk 6. Kaardi võib ka tahvlil kuvada. Seejärel tõusevad kõik püsti. Õpetaja loeb ette väiteid, millele saab kaardilt vastuse. Kui väide on tõene, siis õpilased astuvad sammu ettepoole või hüppavad edasi (kui ruumi on). Kui väide on vale, siis astuvad õpilased sammu tagasi ja kükitavad. (Kaardilt spikerdamine on lubatud, aga ärge selleks palju aega andke.)

Väited

  • Eesti paikneb Läänemere ääres. (Õige)
  • Eesti naaberriigid on sellel kaardil tähistatud punasega. (Vale, hoopis rohelisega)
  • Soome paikneb Läänemere ääres. (Õige)
  • Rootsi ei ole Läänemere-äärne riik. (Vale)
  • Eesti ja Läti on naabrid. (Õige)
  • Leedul ja Eestil on ühine piir. (Vale. Leedu asub Eestist üldse mitte kaugel lõuna pool, aga meil ei ole ühist piiri.)
  • Läti ja Leedu on naabrid. (Õige)
  • Eestist ida pool on Venemaa. (Õige)
  • Rootsi jääb Eestist läände. (Õige)
  • Soome ja Eesti vahel on Soome laht. (Õige)
Eesti paikneb Läänemere ääres. Meie naaberriigid on Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa

Lahendage koos lk 4 ül 1–3 (ptk 1.2 ÜK „Paigad Eestis“ ja „Lünkade täitmine). Õpilased võiksid ülesannetes mainitud kohti vaheldumisi suurel seinakaardil (tahvlil kuvatud kaardil) näitamas käia. Kui mõni õpilane mainib oma lemmikuna kohta, mida ei oskagi kohe kaardil näidata, võib näiteks mõnest veebirakendusest vaadata, kus see asub. 

Vastused

​Ül 2 vastus: kõik pildid on tehtud Eestis. Nendel on Karula kõrgustik, Rummu karjäär ja Panga pank Saaremaal. 

TV lk 4 ül 3 vastus
Eesti looduskaart

Järgmisena täitke lk 4 ül 4 (kontuurkaardi harjutus). Olenevalt sellest, kui suured on teie klassi kogemused kaartidega, saavad õpilased sellega kas peaaegu iseseisvalt hakkama või vajavad omajagu juhendamist. Kaarti ei pea täitma peast, vaid seina- või õpikukaardi eeskujul. Seda kaarti on lihtsam täita kui mustvalget, sest värvid annavad juba palju infot edasi. 

Kaardi täitmise ajal võiks õpilaste tähelepanu juhtida järgmisele.

  • Eesti on sellel kaardil tähistatud erksamates toonides kui meie naaberriigid. Seda pole küll TV ülesandes öeldud, aga õpilased võiksid ka riigipiirid punase pliiatsiga üle tõmmata ning kirjutada kaardile naaberriikide nimetused (Läti ja Venemaa).
  • Panna tähele, kuidas madalike ja kõrgustike nimed looduskaardil paigutatud on. Kaardile ei kirjutata nimetusi alati ilusti sirgelt vasakult paremale, nagu muidu kirjutama harjunud oleme. Madalikud paiknevad sageli mere või järve ääres, seepärast on ka nimetused kirjutatud sellise nurga all, nagu parajasti vaja, vahel lausa kaarega, et paremini õigele piirkonnale ära mahuks (nt Pärnu madalik). Kõrgustike puhul on näha, et pikliku Sakala kõrgustiku nimetus on samamoodi nurga all välja venitatud. Teised kõrgustikud on laiemal alal ja neil on looduskaardil näiteks kirjutatud nimi kahele reale. Seega on kaardile nimetuste paigutamisel eesmärk paigutada nimi nii, et saaks hästi aru, kuhu see käib, ja et seda oleks lihtne lugeda.
  • Kui teil aega jääb, võite kaardile kanda ka mõne linna. Täpid nende jaoks on kaardil olemas. 

Asukohtade kinnistamiseks võib õpilastele mõnes tunnis või kodutööks saata ka ülesandeid peatüki ülesannete kogust (ptk 1.2 ÜK „Kõrgustikud Eesti kaardil“, „Madalikud Eesti kaardil“, „Saared ja lahed Eesti kaardil“ ning „Järved ja jõed Eesti kaardil).

Soovitus. Eesti kaart liitreaalsuses

Võite uurida ka Eesti kaarti liitreaalsuses. Enne tunnis näitamist peaks õpetaja järele proovima ja veenduma, et see tema telefonis kindlasti tööle hakkab. Kõigis seadmetes see ei tööta. Vahel on vaja mitu korda proovida. Õpetaja võiks selle oma telefonis avada ja lasta lastel kordamööda vaadata või aidata lastel seda nende telefonis teha.

Arvutis tuleb vajutada nupule „Vaatle liitreaalsuses“, mille peale avaneb QR‑kood, mis tuleb mobiiltelefoniga skannida (õpilased saavad koodi skannida õpetaja arvutiekraanilt). Seepeale saab objekti avada veebisirvijaga. Et objekt nähtavale ilmuks, tuleb mobiiltelefoni liigutada. Objektide ilmumiseks on vaja üsna palju valgust.

Mobiiltelefonis avaneb objekt, kui vajutada nupule „Vaatle liitreaalsuses“. NB! Kõik sirvijad ei suuda objekti avada. IPhone’ides soovitame Safarit, Androidides Chrome’i.

Kui klõpsata nupul „Vaatle liitreaalsuses“, peaks avanema QR‑kood, mille skannimise järel ilmub ruumi Eesti kaart. Kui seda ei juhtu, võib avaneda loetelu objektidest, mida vaadelda saab. Kõigis seadmetes liitreaalsus ei tööta

4. Kokkuvõte

1

  • TV lk 5 eneseanalüüsi kast
  • Peatükiülesanded Opiqus

Jäta meelde!

  • Eesti asub Läänemere ääres.
  • Meie loodus on mitmekesine.
  • Madalikud on tasased, kõrgustikud künklikud.
  • Eestis on palju veekogusid ja saari.

Täitke lk 5 eneseanalüüsi kastike. Siin ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid õpilased saavad ise hinnata, kui hästi nad mingi teema selgeks said või kuidas see neile meeldis. Midagi õpetajale põhjendama ei pea, aga võib. Õpilastele võiks selgitada, et eneseanalüüsiülesannet õpetaja kunagi ei hinda. 

Kui teil on aega, võiks lahendada ka ülesanded ptk 1.2

Tunni kirjeldus

Õ ptk 1. Missugune on Eesti?

Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–4 (faktid Eestimaa kohta ja Eesti kaart)

Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.

Palun oota