Riigid
Carl von Linné loodud eluslooduse jaotamise süsteem aitab elusolendid välimuse ja teiste tunnuste järgi järjest suuremateks rühmadeks jaotada.
Kõige suuremaks jaotuseks on riik.
Loomad, taimed ja seened kuuluvad eri riikidesse.
Vaatlesite eelmises tunnis kooliõues kasvavaid puid. Kõik nad kuuluvad taimeriiki.
Kindlasti märkasite puude peal ka loomariigi esindajaid, näiteks sipelgaid, ämblikke või linde.
Võib-olla kasvas mõnel puul ka seeneriigi esindajaid - mõni puuseen või külmaseen.
Kuigi eluslooduse jaotamise süsteemis kuuluvad taimed, loomad ja seened eri riikidesse, on elusolendite vahel tihedad seosed. Üks ei saa läbi teiseta.
Mitmed seened toituvad surnud taimedest või loomadest. Paljud seened, näiteks kasepuravik, on puudega väga tihedalt seotud.
Paljud loomad söövad taimi ja seeni. Loomad saavad puu okste vahele või tihedasse rohtu varjuda. Loomad kasutavad taimi tihti pesamaterjaliks ja pesapaigaks.
Hingamiseks vajalik hapnik tuleb taimedelt.
Loomade väljaheited on taimedele väetiseks. Putukad kannavad õietolmu taimelt taimele ja aitavad nii kaasa seemnete arenemisele. Mõned taimed, näiteks takjas, aga ka marju kandvad puud ja põõsad, kasutavad loomi oma seemnete levitajana.
1. Kirjuta vihikusse kolm eluslooduse riiki.
Joonista iga riigi kohta üks seda esindav liik.
Millist kasu toovad teineteisele kasepuravik ja kask?
2. Vaata loomariigi joonist.
Kui palju seal on selgrootuid loomi?
Kui palju seal on selgroogseid loomi?
Pane vihikusse kirja, millistel piltidel olevatel loomadel on selgroog.
3. Too kolm näidet, milleks loomad vajavad taimi.
4. Too kolm näidet, milleks taimed vajavad loomi.
