Peatükk 1.14 (Loodusõpetus 3. kl)

Selgroogsed. Kahepaiksete ja roomajate toitumine ja meeled

Kahepaiksete toitumine ja meeled

Eestis elab 11 liiki kahepaikseid - konnad, kärnkonnad ja vesilikud.

Nad on kõik suhteliselt väikesed loomad, kes on paljudele teistele loomadele toiduks. 

kärnkonn

Kõik täiskasvanud kahepaiksed on loomtoidulised.

Konnad söövad putukaid, usse, nälkjaid ja teisi selgrootuid. Taimi nad ei söö. Ainult kullesed söövad vetikaid ja veetaimi.

Konna pikk keel kinnitub suuõõne esiossa. Ta saab keele välkkiirelt välja sirutada. Näib, nagu viskaks ta saaki keelega. Kärbes, uss või muu selgrootu saakloom kleepub keele külge. Konn tõmbab keele kiiresti suhu ja neelab saagi alla. 

Toitu aitavad neelata silmad. Neelamisel tõmbavad lihased silmi allapoole ja nii suruvad need putukat või ussi edasi. Keelest on neelamisel vähe abi.

Konnad näevad paremini neid, kes ennast liigutavad. Liikumatut näevad nad halvasti.

Konnad tunnevad küll lõhna, kuid ei kasuta seda tavaliselt saagi püüdmisel. Haistmismeelt kasutavad nad eelkõige maastikul orienteerumiseks. 

Roomajate toitumine ja meeled

Madude keelel on teine ülesanne. See on vajalik haistmisel. 

Maod viivad kaheharulise keelega lõhnaosakesi (lõhnava aine molekule) ninasõõrmetesse. 

Toitumisel keelt ei kasutata.

nastik

Enamik roomajaid on loomtoidulised, nagu kahepaiksedki.

Osa sisalikke ja enamik kilpkonni on taimtoidulised.

Vaskuss roomab

Eestis elab viis liiki roomajaid:

madudest rästik ja nastik

ning

sisalikest arusisalik, kivisisalik ja vaskuss.

arusisalik
kivisisalik
vaskuss
nastik
rästik

Sisalikud söövad peamiselt putukaid ja teisi selgrootuid.

Ka rästik ei põlga neid ära, kuigi peamisteks saakloomadeks on talle hiired.

Nastiku põhitoiduks on konnad ja väikesed kalad.

KÕIK Eestis elavad kahepaiksed ja roomajad on looduskaitse all.

Meie kahepaiksed ja roomajad on ka ise paljudele lindudele ja imetajatele toiduks. 

Näiteks söövad võimalusel kõiki neid toonekurg, hiireviu, mäger ja rebane.

1. Uued sõnad

Kirjuta vihikusse eelmises ja selles peatükis olnud sinu jaoks võõrad sõnad. 

Võrdle enda kirjutatut pinginaabri omaga. Arutage koos, mida need sõnad tähendavad.

Moodusta iga enda poolt välja kirjutatud sõnaga lause.

Sarnasus 

Erinevused

1. 

2. 

3. 

1. 

2. 

3. 

Palun oota