Peatükk 1.1 (Inimene ja ühiskond 4. kl)

Kool enne meid

  • Millal asutati esimesed koolid Eestis?
  • Mis on koolikohustus?

Eesti koolihariduse ajalugu 

Esimesed koolid Eestis asutati juba 700 aastat tagasi. Need olid ladinakeelsed, asusid kirikute (toomkirikute) ning kloostrite juures ja neid nimetati seetõttu toomkoolideks ja kloostrikoolideks. Esimesed eestikeelsed koolid, kus said aga õppida vaid vähesed lapsed, avati linnakirikute juures enam kui 500 aastat tagasi. Seal õpetati lugemist ja kirikulaulu.

Eesti rahvakoolide rajamisele pani rohkem kui 300 aastat tagasi aluse Bengt Gottfried Forselius, kes avas Tartus õpetajate ettevalmistamiseks õppeasutuse.

Üle 200 aasta tagasi, 18. sajandi lõpupoole, hakati nõudma, et kõik lapsed oskaksid lugeda. See, kes ei saanud lugemist selgeks kodus, pidi minema kooli. Kihelkonnakool asus kohaliku kiriku juures, mõisakool mõisa juures, külakooli peeti küla talutares ning seal käisid küla ja selle lähema ümbruse lapsed. Kokku oli 18. sajandi lõpupoole Eestis koole umbes 600.

Koolikohustus kehtestati 1860. aastatel. Koolis pidid lapsed käima 10.–13. eluaastani. Algul kestis õppimine üks-kaks talve.

Pärast Eesti riigi loomist 1918. aastal pikendati kooliaega kolmelt õppeaastalt neljale ja seejärel kuuele. Koolis käimine oli kõigile kohustuslik ja selle eest ei tulnud maksta.

Selles hoones asus vanasti Tallinna toomkool. Toomkool oli ka Tartus, Pärnus ja Haapsalus
Õpetaja 15. sajandil. Milline „kasvatusvahend” on õpetaja käes? Kas tänapäeval on see lubatud?
Õpetaja 19. sajandil
Veel sada aastat tagasi olid koolis vihiku ja pastaka asemel tahvel ja krihvel. Krihvel jättis tahvlile valge joone ning kui tahvel sai täis kirjutatud, pühiti see jälle puhtaks
Võrdle oma klassiruumi pildil oleva klassiruumiga. Kuidas sulle meeldiks sellises klassiruumis õppida? Miks?
  • 300 aastat tagasi.
  • 500 aastat tagasi.
  • 700 aastat tagasi.
  • 300 aastat tagasi.
  • 500 aastat tagasi.
  • 700 aastat tagasi.
  • Umbes 200 aastat tagasi.
  • Umbes 400 aastat tagasi.
  • Umbes 600 aastat tagasi.
  • Forselius oli kõige parem õpetaja Eestimaa ajaloos.
  • Forselius avas esimese õpetajaid koolitava õppeasutuse, et lapsed saaksid parema emakeelse hariduse.
  • Forselius avas esimese eestikeelse kooli.
  1. Mida on teada koolide ajaloost sinu kodukohas?
  2. Kui vana on sinu kool?
Koolipäev 1939. aastal
  1. Vaadake filmilõiku ühest koolipäevast 1939. aastal. Mida tänapäevaga võrreldes sarnast, mida erinevat märkad? Mis sind üllatas?

Koolitunnistus 19. sajandil

Karula kihelkonna koolitunnistus 1873/74. aastast

Vana kirjaviisi on tänapäeval väga raske lugeda, seetõttu anname kõrvaloleva tunnistuse „tõlke”.

Mõistuse poolest

Tähelepanemise poolest

Kombe poolest

1. Piibli lugudes: läheb korda

2. Katekismuses: läheb korda​

​3. Lugemises: keskmist moodi

​4. a. Ilusas kirjutamises: keskmist moodi

​4. b. Õiges kirjutamises: natukene

​5. Rehkendamises: läheb korda

​6. Maa tundmises: natukene

​7. Laulmises: keskmist moodi

Keskmist moodi

Hea

On kiidetud ... korda

​On laidetud ... korda

​On koolist ära olnud 20 tundi

​On hiljaks jäänud ... korda

Koolmeister: Karl Rauch

  1. Millist nime kannavad praegu õppeained „rehkendamine” ja „maa tundmine”?
  2. Mitu aastat tagasi see tunnistus välja kirjutati?
  3. Mis sa arvad, millistele hinnetele vastavad „läheb korda”, „keskmist moodi”, „natukene” ja „hea”?

Koolikohustus

Tänapäeval kehtib Eestis koolikohustus kõikidele lastele. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igal inimesel on õigus saada haridust ja kohustus õppida.

Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on vanim pidevalt tegutsenud gümnaasium Eestis
Osa koole töötab pika ajalooga mõisahoonetes. Heimtali Põhikool

Põhiseadus

§ 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.

Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole.

Hariduse andmine on riigi järelevalve all.

  • Eesti kodanikel.
  • Kõigil inimestel.
  • Kooliealistel lastel.
  • Eesti kodanikel.
  • Kõigil inimestel.
  • Kooliealistel lastel.
  1. Kujutle, et Eestis oleks koolikohustust ja hariduse saamine väga kallis. Mis juhtuks, kui paljud inimesed ei oskaks isegi lugeda?
  2. Mis sa arvad, kas kõik lapsed saaksid koolis käia, kui Eestis oleksid ainult linnakoolid?

Ma tean, et...

  • Eestis on koolidel ja õppimisel pikk ja huvitav ajalugu.
  • Esimesed koolid Eestis asutati umbes 700 aastat tagasi.
  • Lugemisoskuse nõue kehtib meil üle 200 aasta.
  • Haridus on varandus, mida keegi ei saa ära võtta.
Palun oota