Anorgaaniline keemia. Anor­gaa­ni­lised ained

  • Millest koosneb elus ja mil­lest eluta loodus?
  • Millised ained on anorgaa­nilised?

Elus ja eluta

Väga kaua usuti, et orgaa­nilised ained on erili­sed ja saa­vad tek­kida vaid orga­nismis. Siis eris­tati ainete vahel selget piiri: elus­loodus koos­neb orgaa­nilistest ja eluta loodus anor­gaani­listest aine­test. Kõik muutus, kui saksa kee­mikul F. Wöhleril õnnes­tus 1828. aastal saada laboris karba­miidi ehk uureat. See on teada­olevalt esi­mene kord, kui tehis­likult saadi anor­gaani­lisest ainest orgaa­nilist ainet.

F. Wöhleri 100. surma-aasta­päevaks (1982) anti Saksa­maal välja uurea­molekuli mude­lit ja vale­mit kuju­tav post­mark.

Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete eristamine

Aatomid on võime­lised seos­tuma ja moodus­tama lõpu­tult palju mitme­sugu­seid aineid. Ained jaota­takse orgaa­nilis­teks ja anor­gaa­ni­listeks, ent nende­vahe­line piir on kokku­leppeline. Ka Rahvus­vaheline Puhta ja Rakendus­keemia Liit (Inter­national Union of Pure and Applied Chemistry, IUPAC) pole kahe suure keemia­haru vahe­list piiri sel­gelt sõnas­tanud.

Orgaanilised ained sisal­davad alati süsiniku­aatomeid. See­tõttu nimeta­takse orgaa­nilist keemiat ka süsiniku­ühendite kee­miaks. Orgaa­nilis­tes aine­tes on tava­liselt C‒C- ja C‒H-sidemed.

Orgaa­niliste aine­te arv küün­dib mitme­tesse miljo­nitesse ja ületab olu­liselt anor­gaani­liste ainete arvu, mis on u 200 000. Orgaani­lised ained moodus­tavad Maa massist (6 ∙ 1024 kg) suhte­liselt väi­kese osa (4,5 ∙ 1015 kg) ja kuu­luvad bio­sfääri ja fossiil­sete maa­varade hul­ka.

Orgaaniliste kütuste (nt puit) põle­mise käi­gus teki­vad süsinik­diok­siid ja vesi, mis on anor­gaani­lised ained.
Paratsetamool, mis on paljude valu­vaigis­tite ja külmetus­ravi­mite peamine toime­aine, on orgaa­niline aine.

Anor­gaani­lised ained on need ained, millest koos­neb pea­miselt eluta loo­dus, näiteks kivi­mid, loodus­lik vesi ja õhk. Süsinikku sisal­davad ained, mida kokku­leppe­liselt peetak­se anor­gaani­listeks aine­teks, on näi­teks süsiniku liht­ained (grafiit, teemant), süsiniku­oksiidid (süsinik­oksiid ja süsinik­dioksiid), süsi­hape ja karbo­naadid (kaltsium­karbonaat).

Süsihape on nõrk anorgaaniline hape.

Anorgaaniline keemia on teadus­haru, mis uurib kee­milisi ele­mente ja neist moodus­tunud liht- ja liit­aineid (v.a orgaa­nilised ained).

  • Na
  • S
  • C
  • Fe
  • H
  • He
  • Cl
  • Ca
  • Hg
  • SO2
  • H2CO3
  • NaOH
  • CO2
  • CH4
  • H2S
  • C2H6
  • SiO2
  • C6H14
  • FeCl3
  • C2H4
  • MgCO3

Anorgaanilised ained

Suurema osa Maa massist moodus­tavad anor­gaani­lised ained, mis loo­vad aluse elu toimi­misele. Nii näiteks on ligi kolm­veerand meie pla­needi pin­nast kaetud veega (H2O) ja maa­koor koos­neb pea­miselt räni­diok­siidi (SiO2) sisal­davatest kivi­mitest.

Anorgaanilised ained jao­ta­takse liht- ja liit­aineteks. Liht­aine on aine, mis koos­neb vaid ühe ja sama keemi­lise ele­mendi aato­mitest. Liit­aine ehk ühend on aine, mis koos­neb kahe või ena­ma keemi­lise ele­mendi aato­mitest. Liit­aineid jaota­takse oma­korda nelja suurde klassi: oksiidid, happed, alused ja soolad.

Vesi (H2O​) on oksiid, mida on Maal jää, vee ja vee­auruna ligi 1,38 miljardit kuup­kilo­meetrit.
Fosforhape (H3PO4) on anorgaa­niline hape. Seda kasuta­takse toidu­aine­töös­tuses happe­suse regu­laa­torina, mis an­nab näiteks koola­jookidele hapuka mait­se ja piken­dab joogi säili­vust.
Torupuhastusvahend sisal­dab tuge­vat alust naatrium­hüdroksiidi (NaOH), mis aitab lagun­dada mus­tust ja kõrval­dab ummis­tuse.
Taimekahjureid tõrjutakse näiteks vaskvitrioli (CuSO4⋅5H2O) lahusega, mille koostisesse kuulub sool vask(II)sulfaat (CuSO4).

Mõtlemist

Milliseid anor­gaanilisi aineid leiad enda ümbru­sest? Milliseid anor­gaa­nilisi aineid kasu­tad iga päev?

Anorgaanilisi aineid on arvuliseltkui orgaanilisi aineid. 

Suurema osa Maa massist moodustavad aga justained.

  • Oksiidid
  • Alkoholid
  • Alused
  • Eetrid
  • Soolad
  • Lihtained
  • Karboksüül­happed
  • Happed
  • Alkaanid

Lisalugemine. Anorgaa­nilise keemia uurimis­objekte

Mikrokiibid

Mikrokiibid on väikesed plaadid, mis moodus­tavad telerite, arvutite, autode ja mobiil­telefo­nide n-ö aju. Alates aasta­tuhande vahe­tusest on kiipide suurus vähe­nenud üle kümne korra. Praegu valmis­tatakse mikro­kiipe üli­puhtast ränist, kuid pide­valt otsitakse pare­maid mater­jale, et kiipide oma­dusi paran­dada. Näiteks molüb­deniidi (MoS2) abil oleks võimalik kiipide mõõt­meid veelgi väikse­maks muuta.

Mikrokiip on väike, tava­liselt ränist valmis­tatud plaat, mida kasu­tatakse nt tele­rites, arvu­tites, auto­des ja mobiil­tele­fonides.

Päikesepatareid

Päikeseenergia on üks tähtsa­maid taastuv­energia­allikaid. Päikese­patareid muun­davad valgus­energia elektri­energiaks. Praegu käib usin töö efektiiv­semate ja odava­mate päikese­patareide välja­mõtle­mise ja toot­mise kallal. Näiteks töö­tab Tallinnas tegut­sev ette­võte Crys­talsol vase-, tina-, tsingi- ja seleeni­põhiste päikese­pata­reide kallal.

Sulamid

Metallid ja sulamid eten­davad inimes­te elus väga täht­sat osa. Vaid väike muu­tus sulami koosti­ses võib anda sellele märkimis­väärse kõva­duse või tuge­vuse. Näiteks avas­tati Los Angelese üli­koolis, et kui lisada magnee­siumile (Mg) räni­karbiidi (SiC) nano­osakesi, saab sulami, mis on tuge­vam ja väik­sema tihedu­sega kui lennuki­kere valmis­tamiseks kasu­tatav sulam duralu­miinium.

Duralu­miinium on lennuki­ehituses seni asenda­matu mater­jal.

Ma tean, et ...

  • Orgaaniline keemia on teadus­haru, mis uurib orgaa­nilisi aineid ehk süsinikku sisal­davaid aineid (v.a mõned süsiniku­ühendid ja süsiniku liht­ained).
  • Anorgaaniline keemia on teadus­haru, mis uurib keemilisi elemente ja neist moodus­tunud liht- ja liit­aineid (v.a orgaa­nilised ained).
  • Anorgaanilised ained jaotatakse liht- ja liit­aineteks. Liit­ained jaota­takse nelja suurde klassi: oksiidid, happed, alused ja soolad.

Jätan meelde

Küsimused ja ülesanded

  1. Mille poolest erinevad orgaani­lised ja anor­gaani­lised ühendid?
  2. Kirjelda orgaani­liste ja anor­gaani­liste ainete esine­mist Maal.
  3. Kuidas jaota­takse anorgaa­nilisi aineid?