Arvud 1, 2, 3

Tunni ülesehitus

  1. Häälestus, 5 min
  2. Eelteadmiste ja oskuste aktiveerimine, 10 min
  3. Interaktiivsete ülesannete lahendamine, 2 min
  4. Arvud 1, 2, 3, 20 min
  5. Kui jääb aega, 5 min
  6. Tunni kokkuvõte, 3 min

Ettevalmistus

Soovi korral printida töölehed: leht 1, leht 2, leht 3.

Lihtsamad ülesanded

1. osa lk 6–7. Töölehed printimiseks

Eelteadmised

Õpilane

  • teeb loendamise teel kindlaks esemete arvu;
  • tunneb ja kirjutab numbrimärke;
  • tunneb põhivärve;
  • teab nädalapäevi.

Eesmärgid

Õpilane loeb, kirjutab ja järjestab arve 1, 2, 3.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • Arvud 1, 2, 3, nende koostis, tunniplaan
  • Animatsioonid, loendamine, sirutuspausid, numbrite kirjutamine, töölehed, ühine arutelu, iseseisev töö, tähelepanumäng

Lõiming

  • Loodusõpetus 1. kl (sügis)
  • Alusharidus. „Ma õpin eesti keeles“ (üks; kaks; kolm)

Läbivad teemad

  • Tehnoloogia ja innovatsioon (Opiqu kasutamine)
  • Elukestev õpe ja karjääri planeerimine (õpioskuste arendamine)
  • Väärtused ja kõlblus (koolitarvete hoidmine)
  • Tervis ja ohutus (liikumine ainetunnis)
Seotud sisu
Muud tegevused

1. Häälestus

5

  • Animatsioon koolitarvetest. Vestlus
  • Mida tänases tunnis õpime?

Animatsioon koolitarvetest. Vestlus

Tunni alguses näitab õpetaja animatsiooni koolitarvetest, seejärel toimub arutelu. Õpetaja esitab küsimusi:

– Millised koolitarbed olid animatsioonis? Mitu pinalit oli? (Üks) Mitu harilikku pliiatsit oli? (Kaks) Mitu topsikut oli? (Kolm) Mitu tahvelarvutit oli? (Üks)

Pärast igat vastust kirjutab õpetaja arvu tahvlile või kinnitab arvukaardi. Vajaduse korral vaadatakse animatsiooni uuesti alates 23. sekundist.

*Kui lastel on raskusi mõistmisega, vaadatakse esmalt venekeelset versiooni ja seejärel arutletakse eesti keeles.

Mitu asja on koolikotis?

Animatsioon koolitarvetest

Сколько вещей в портфеле?

Анимация о школьных принадлежностях

Mida tänases tunnis õpime?

Tunni alguses suunab õpetaja õpilasi ise ära arvama tunni teemat, kasutades küsimusi ja liikumismänge.

– Milliseid arve te nägite ja kuulsite animatsioonis? (Üks, kaks, kolm.)

Seejärel tehakse liikumisharjutusi.
​– Tõuske püsti. Hüppame üks kord. Tõstke kaks kätt üles. Plaksutage kolm korda. Istuge tagasi oma kohtadele.
​(Visuaalse vihjena kasutab õpetaja slaidi pildiga.)

Seejärel palub õpetaja avada  lk 6, kuvab teema 1.2 pealkirja ja mängib helifaili arvudega.
​– Kuulake tähelepanelikult. Millised arvud kõlasid? Mida me täna õpime? (Oodatav vastus: „Me õpime arve üks, kaks, kolm.“)

Visuaalne tugi
Seotud sisu
Muud tegevused

2. Eelteadmiste ja oskuste aktiveerimine

10

  • Arvumõistete kujundamine näitlikkuse ja sõnade abil
  • Arvu kirjapanek hulga põhjal. TR lk 6 ül 1
  • Arutelu. Mis asjad on vaja kooli kaasa võtta?
  • Arvu ja esemete hulga vastavuse kujundamine. TR lk 6 ül 2
  • Opiq ptk 1.2 ül 1–3

Arvumõistete kujundamine näitlikkuse ja sõnade abil

Arvuga esmase tutvumise etapis kasutatakse näitlikku materjali (esemetega pildid) ja kõnet. Lapsed määravad esemete arvu, ütlevad arvsõna, nimetavad esemeid ning seostavad hulga vastava numbri ja sõnalise nimetusega. Selline lähenemine aitab aru saada arvu tegelikust suurusest ja arendada loendamisoskust.

Arvu mõiste kujundamine hulga, numbri ja sõna kaudu

Seose loomine erinevate arvu esitlusviiside vahel on oluline osa tööst, st lapsele pildil nähtu selgitamine (arvude 1 kuni 9 mõistmist). See on aluseks nii matemaatilisele kui ka keelelisele arengule nooremas koolieas. Igal kujutise elemendil on oma roll ja tähendus.

1. Domino punktid on visuaalne viis hulga kujutamiseks. Punktid aitavad lapsel näha kogust visuaalselt (üks punkt – üks ese), arendada loendamisoskust ilma üle lugemata ning mõista, et kogust saab esitada ka abstraktselt.

2. Tegelikes esemetes peitub tähenduslik ja praktiline seos. Pinal, pliiatsid ja värvipurgid võimaldavad siduda arvu lapse igapäevaelus esinevate objektidega: üks pinal tähendab üks ese, kaks pliiatsit – kaks eset, kolm purki – kolm eset. Nii muutub arv mõistetavaks ja tähenduslikuks.

3. Arv (number) ehk araabia numbrid 1, 2, 3 on sümbolid, mida lapsed õpivad ära tundma ja kogusega seostama. Seos punktide ja numbriga aitab kujundada arusaama: sümbol tähendab mingit kindlat hulka.

4. Sõna (arvsõna) ÜKS, KAKS, KOLM jne tähistab arvu keeles. Need arendavad kõneoskust ja sõnavara, aitavad meelde jätta arvude hääldust ning loovad aluse arvsõnade kasutamiseks suulises ja kirjalikus kõnes.

Miks on oluline kasutada kõiki elemente koos?
​Kui laps näeb korraga punkte, eset, arvu ja sõna, siis ta seob visuaalse, sõnalise ja loogilise arusaamise; mõistab, et tegemist on ühe ja sama arvuga, mis on esitatud erineval viisil, ning õpib arvude loendamise, võrdlemise ja nimetamise oskust.

See on eriti oluline vene emakeelega lastele, kes õpivad eesti keeles, sest samal ajal toetatakse nii matemaatilise mõtlemise arengut kui ka keeleoskuse kujunemist.

  • Põhipildi vaatlemine ja arutelu

​Õpetaja kuvab ekraanil tunniteemaga seotud illustratsiooni. Vestluse eesmärk on luua seos hulga, arvu ja arvsõna vahel. Vestlus võib kulgeda näiteks järgmiselt.

Tähtis!

Doominokive kasutatakse edaspidi arvu koostise selgitamiseks. Seetõttu on oluline, et laps mõistaks, et täppe saab lugeda ja rühmadesse jagada.

Tunniteema põhiillustratsioon
Arv 1

​– Mitu punkti on? (Üks.) Kas see on palju või vähe? (Vähe.) Mis see on? (Õpetaja näitab pinalit.) Mitu pinalit on? (Üks pinal.) Vaadake – siin on arv 1 ja siin on sõna „üks“.
​Õpetaja teeb kokkuvõtte: üks punkt, üks pinal, arv üks, sõna „üks“.

Arv 2

​– Mitu punkti on nüüd? (Kaks.) Kas neid on rohkem kui enne? (Jah.) Mis need on pildil? (Kaks pliiatsit.) Loeme koos: üks... kaks. Siin on arv 2 ja sõna „kaks“.
​Õpetaja teeb kokkuvõtte: kaks punkti, kaks pliiatsit, arv kaks, sõna „kaks“. Kaks on rohkem kui üks. Kaks tuleb pärast ühte.

Arv 3

​– Mitu punkti nüüd on? (Kolm.) Loeme koos: üks, kaks, kolm. Mis on pildil? (Topsid.) Mitu topsi? (Kolm topsi.) Siin on arv kolm ja sõna „kolm“.
​Õpetaja rõhutab: kolm on rohkem kui kaks, kolm tuleb pärast kahte. Me näeme kolme punkti, kolme eset, arvu kolm ja sõna „kolm“.

Arvu kirjapanek hulga põhjal lk 6 ül 1

  • Pildi uurimine ja vestlus enne ülesande täitmist – sõnavara aktiveerimine. ​Õpetaja kuvab lk 6 ül 1pildi ekraanil.

Enne kui lapsed hakkavad esemeid loendama, arutleb õpetaja koos nendega, milleks neid asju koolis kasutatakse. Õpetaja näitab pilti ja esitab lihtsaid, suunavaid küsimusi.

TR 1 lk 6 ül 1 pilt
Küsimuste ja vastuste näited keeleoskustasemel A1–A2

​– Mis see on? (Näitab pilti pintslitest.) Kas pintsliga joonistame või lõikame (Vastus: Joonistame.) Õige! Pintsliga joonistame.

– Milleks on kustutuskumm? Kas kustutame või joonistame? (Kustutame.)
– ​Väga hea! Kustutuskummiga saab kustutada hariliku pliiatsi jooni.

– Mis see on? (Pliiats.) Kas pliiatsiga kirjutame või lõikame? (Vastus: Kirjutame./Joonistame.) Õige! Pliiatsiga kirjutame ja joonistame.

– Milleks on koolikott? Kas kirjutame sellega või paneme asjad sinna? (Paneme asjad. / Asjade jaoks.)​ Tore! Koolikotis on vihik, pliiatsid ja muud kooliasjad.

Koolikott on kooliasjade jaoks.

– Mida teeme kääridega? Lõikame või värvime? (Lõikame. Ma lõikan paberit.) Õige! Kääridega lõikame paberi. ​

– Milleks on meil vaja õpikuid? Kas õpikutes kirjutame või õpime? (Õpime.) Väga hea! Õpikust loeme ja õpime.

– Mis see on? (Joonlaud.) Kas sellega joonistame sirged või kõverad jooned?(Vastus: Sirged.) Õige! Joonlauaga saame joonistada sirgeid jooni.

  • Lühike metoodiline kommentaar ülesande 1 kohta

Õpilased kuulavad juhendit eesti või vajaduse korral vene keeles, seejärel kirjutavad igasse ruutu sobiva arvu. Kui vaja, saavad kasutada näidislahendust või vaadata uuesti animatsioone. Lõpuks kontrollivad tööd iseseisvalt või koos pinginaabriga.

Ülesanne arendab kuulamisoskust, arusaamist juhendist ja oskust kirjutada õige arv vastavalt visuaalsele või suulisele infole. Iseseisev ja paariskontroll toetavad enesekontrolli ja koos õppimist.

TR lk 6 ül 1 näidis
TR lk 6 ül 1 lahendus
Töö käik TR lk 6 ül 1
  1. Ülesande täitmine

Õpetaja mängib helifaili ülesande juhendiga või loeb selle ise väga aeglaselt ja selgelt ette.

eesti keeles
vene keeles

Esimene näide tehakse koos klassiga.
​– Loendame, mitu pintslit siin on.
​Õpetaja osutab järjest pintslitele, lapsed loevad kooris: üks, kaks, kolm.
​– Mitu pintslit kokku on? (Kolm.) Mis arvu kirjutame ruudukesse? Kirjutage.
​Õpetaja kuvab tahvlile slaidi näidislahendusega.

– Tõstke käsi, kes sai aru, mida teha. Alustame tööd!
– ​Tõstke käsi, kui te ei saanud aru, mida teha.

* Kui vaja, mängib õpetaja juhendi vene keeles ja seejärel uuesti eesti keeles. ​Õpilased kirjutavad igasse ruudukesse sobiva arvu.

Kui mõni laps vajab tuge, võivad nad ptk 1.2 uuesti vaadata numbrite 1–3 kirjutamise animatsioone.

  1. Ülesande kontrollimine

Õpetaja kuvab ekraanile slaidi õigete vastustega ja juhendab:
​– Kontrollige oma tööd! Võite kontrollida ka pinginaabri tööd.

Arutelu. Mis asjad on vaja kooli kaasa võtta?

Õpilased arutlevad, milliseid asju on kooli vaja kaasa võtta, näitavad oma koolitarbeid ja harjutavad nende nimetusi eesti keeles. Vajaduse korral aitab õpetaja eeskujuga. Lõpuks pannakse lauale ainult tunniks vajalikud esemed ja nimetatakse need.

Arutelu jaoks kuvab õpetaja ekraanil pildi koolitarvetest.​

Koolitarbed
Näidisvestlus vastavalt keeleoskuse tasemetele A1–A2

Pärast kontrolli esitab õpetaja lisaküsimusi, näiteks:
​– Kas sul on kõik koolitarbed kaasas? Kas sul on kotis kõik, mida koolis vaja läheb? (Jah, mul on kõik kaasas. Ei, mul pole kustutuskummi.)
– ​Näita oma vihikut. Kus on sinu vihik? (Õpilane näitab vihikut: „See on minu vihik.“)
– ​Kas sul on laual ainult tunni jaoks vajalikud asjad? Kas sul on laual ainult need asjad, mida tunnis vaja läheb? (Jah, mul on ainult vihik, pliiats ja joonlaud. Ei, mul on ka mänguauto...)

Kui laps ei saa aru, näitab õpetaja eeskuju, näiteks: 1) Õpetaja võtab laualt vihiku ja ütleb: „See on vihik.“
​Seejärel palub lapsel korrata ja oma vihiku näidata.

Lõpetuseks võib õpetaja paluda lastel lauale panna ainult need koolitarbed, mida tunnis vaja läheb, ning nimetada need eesti keeles.

Arvu ja esemete hulga vastavuse kujundamine
​lk 6 ül 2

Lapsed vaatlevad pilti pliiatsitest ja värvivad need vastavalt juhisele: kolm punaseks, kaks roheliseks, üks siniseks. Seejärel nad võrdlevad oma tööd näidisega, nimetavad värvid ja kogused, leiavad värvimata pliiatsid ja kirjutavad nende arvu.

Ülesanne kujundab arusaama arvu ja esemete hulga vastavusest. Arendab loendamisoskust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda juhendi järgi. Enesekontrolli etapid toetavad enesehindamise ja kontrolli kujunemist.

TR lk 6 ül 2. Ülesande täitmiseks ettevalmistamine
TR lk 6 ül 2. Värvitud pliiatsid
TR lk 6 ül 2. Vastuse sõnastamine
TR lk 6 ül 2. Lahendus
Töö käik TR lk 6 ül 2
  1. Ülesande täitmiseks ettevalmistamine

Õpetaja kuvab ekraanil pildi pliiatsitest (esimene slaid), mida tuleb värvida. Ta loeb ülesande väga aeglaselt ette, osutades juhisele. Seejärel esitab täpsustavaid küsimusi, näidates värvilist pliiatsit.
​– Mis värvi on see pliiats? (punane, roheline, sinine).
​– Mitu pliiatsit tuleb värvida punaseks? (kolm) – Mitu roheliseks? (kaks) – Mitu siniseks? (üks)

  1. Ülesande täitmine

Kui õpetaja on veendunud, et õpilased on ülesandest aru saanud, palub ta neil alustada tööd ja värvida pliiatsid. ​​Õpilased värvivad pliiatsid vastavalt juhisele.

  1. Esimese etapi kontrollimine

Õpetaja kuvab ekraanile teise slaidi värvitud pliiatsitega.
​– Vaadake ja kontrollige oma tööd. Mitu punast (rohelist, sinist) pliiatsit on?

  1. Vastuse kontrollimine ja enesekontroll

Õpetaja kuvab kolmanda slaidi.
​– Mis värvi on need pliiatsid? → Näitab punaseid, rohelisi ja sinist. (Need pliiatsid on punased, need on rohelised, see on sinine.)
​– Kes näitab, kus on värvimata pliiatsid? (Õpilane tuleb tahvli juurde ja näitab.)
​– Mitu pliiatsit jäi värvimata? Kirjutage õige arv lünka.

Õpetaja kuvab slaidi täielikult lahendatud ülesandega.
​Õpilased võrdlevad iseseisvalt lahenduse näidist oma tööga (enesekontrolli meetod).

Seotud sisu
Muud tegevused

3. Interaktiivsete ülesannete lahendamine

2

  • Ülesanne 1 – hulga määramine ja arvu kirjapanek pildi järgi
  • Ülesanne 2 – seose loomine arvu, sõna ja pildi vahel
  • Ülesanne 3 – esemelise hulga ja arvu vastavuse kujundamine

Töö interaktiivsete ülesannetegaptk 1.2 ülesanded 1–3

Õpetaja näitab ekraanil ülesandeid ja tutvustab lahendamise näidet. Kui õpilased ei saa ülesande sõnastusest aru, võib õpetaja toetuseks kasutada venekeelset helifaili ja seejärel korrata juhist eesti keeles.

Õpetaja kutsub õpilasi ükshaaval enda arvuti juurde ülesannet lahendama. ​Võimaluse korral võivad õpilased lahendada ülesanded ka oma nutiseadmes.

*Need ülesanded võib teha ka kodus või pikapäevarühmas – sõltuvalt sellest, kui palju on aega tunnis.
EESTI KEELES
ПО-РУССКИ

        • üks
        • 3
        • KAKS
        • kolm
        • KOLM
        • ÜKS
        • 1
        • kaks
        • 2
              • два
              • ОДИН
              • один
              • ДВА
              • ТРИ
              • три
              • 3
              • 1
              • 2
              EESTI KEELES
              ПО-РУССКИ
              • 1
              • 2
              • 3
              Seotud sisu
              Muud tegevused

              4. Arvud 1, 2, 3

              30

              • Sirutuspaus: arvude käega õhku kirjutamine
              • Arvu 1 kirjutamine. Töö matemaatika kirjavihikus
              • Arvude 1, 2 ja 3 koostise uurimine doominoklotside abil
              • Mitu täppi? Seostame arvu ja hulga TR lk 7 ül 3
              • Interaktiivsete ülesannete ühine lahendamine. Opiq ptk 1.2 ül 5A, 5B
              • Iseseisev töö TR lk 7 ül 4, 5
              • Sirutuspaus: arvude õhku kirjutamine jalaga
              • Arvude 2 ja 3 kirjutamine. Töö matemaatika kirjavihikus

              Sirutuspaus: arvude õhku kirjutamine käega

              Õpilased tõusevad püsti. Õpetaja kuvab ekraanil järjest arvude kirjutamise näidised. ​Õpilased joonistavad õhku suurelt parema käega kõigepealt arvu 1, seejärel 2 ja lõpuks 3. Seejärel korratakse sama tegevust vasaku käega.

              – Pange käsi arvu alguspunkti ja liikuge noole järgi.

              Arvu 1 õhku kirjutamine
              Arvu 2 õhku kirjutamine
              Arvu 3 õhku kirjutamine

              Arvu 1 kirjutamine. Töö matemaatika kirjavihikus

              Valige lk 2–3 paar rida, mida õpilased täidavad. Enne töö alustamist näidake lastele videot arvu 1 kirjutamisest.
              – Vaadake, kuidas me kirjutame arvu 1. Kes aru sai, võib alustada tööd.​

              Arvu 1 kirjutamine

              Arvude 1, 2 ja 3 koostise uurimine doominoklotside abil

              Õpilased vaatlevad doominokive ja uurivad, millistest osadest arvud 1, 2 ja 3 võivad koosneda. Täppe loendades ja erinevaid kombinatsioone võrreldes jõutakse arusaamani, et sama arv võib koosneda erinevatest liidetavatest.

              See ülesanne aitab lastel mõista, millest koosnevad arvud ning mis on liitmine ja mis lahutamine. Visuaalne tugi (domeeni­klotsid) aitab lastel seostada hulka ja arvu ning mõista, et arvul võib olla mitu koostisvõimalust. Soovitatav on suunata lapsi võrdlema erinevaid kujutusi ja väljendama neid arvudes (nt „Kaks on üks ja üks“).

              Millest koosneb arv 1? 
              Millest koosneb arv 2? Arv 2 koosneb kahest ühest
              Millest koosneb arv 3? Arv 3 koosneb arvudest 1 ja 2
              Töö käik

              Arvude koostise uurimine on eelharjutus liitmisele ja lahutamisele.

              Õpetaja kuvab ekraanil doominokivi (1) ja küsib, mitu täppi on. Teine pool on tühi.

              Seejärel kuvab õpetaja ekraanil doominokivid (2). Esimesel doominokivil on kaks täppi koos, teine pool on tühi. Teisel doominokivil on mõlemal poolel üks täpp. Ka sellel kivil olevate silmade arv on kaks. Seega võime öelda, et arv kaks koosneb ka kahest ühest (Kaks on üks ja üks.)

              Viimasena kuvab õpetaja ekraanil doominokivid (3). Esimesel doominokivil on kolm täppi koos, teine pool on tühi. Teisel doominokivil on ühel pool üks täpp ja teisel pool kaks täppi. Ka sellel kivil olevate silmade arv on kolm. Seega võime öelda, et arv kolm koosneb ka arvudest üks ja kaks (Kolm on üks ja kaks).

              Mitu täppi? Seostame arvu ja hulga lk 7 ül 3

              Õpilased kuulavad ülesande juhendit, vaatlevad doominokivi, loendavad täpid ja kirjutavad vastava arvu. Vajaduse korral kuulatakse venekeelset helifaili ja esitatakse täpsustavaid küsimusi. Seejärel töötavad õpilased iseseisvalt. Kontrollimisel võrreldakse vastuseid või täidetakse ülesanne ühiselt tahvlil. Korratakse arvulauseid.

              TR 1 lk 7 ül 3
              TR 1 lk 7 ül 3 lahendus
              Töö käik TR lk 7 ül 3
              1. Ülesande täitmine

              Õpetaja kuvab ekraanil slaidi ülesandega ja mängib eestikeelse helifaili. Seejärel ta näitab esimest doominokivi ja kordab küsimust: „Mitu täppi on doominokivil? Kirjuta arv.“

              ​Kui vaja, mängib õpetaja ka venekeelse helifaili. Mõistmise toetamiseks võib ta küsida lisaküsimusi:
              ​– Mitu täppi on ühel poolel? Mitu täppi on teisel poolel? Mitu täppi on kokku? Mis arvu te kirjutate?​

              Kui lapsed on ülesandest aru saanud, jätkavad nad tööd iseseisvalt.

              eesti keeles
              vene keeles
              1. Ülesande kontrollimine

              Õpetaja võib kuvada ekraanil teise slaidi vastustega või lahendada koos õpilastega ptk 1.2 ül 4. Õpilased kutsutakse kordamööda tahvli juurde, et kirjutada vastused interaktiivsesse ülesandesse.

              Õpilased kordavad matemaatilisi lauseid. (Kaks on üks ja üks. Kolm on üks ja kaks. Kolm on kaks ja üks.)

              Interaktiivsete ülesannete ühine lahendamine 5А, 5В

              5А

              Järgmisena kuvab õpetaja ekraanile  ptk 1.2 ül 5A.

              Õpetaja lahendab ülesande õpilaste öeldu põhjal ja laseb arvutil vastust kontrollida. Ülesande 5A lahendamise käigus kordavad õpilased uuesti matemaatilisi lauseid. (Kolm on üks ja kaks. Kolm on kaks ja üks.)

              Õpetaja võib ülesande mõistmise taseme selgitamiseks esitada järgmised küsimused.

              1. Mida õpetaja palus kaasa võtta? Mitu kastanimuna peab olema?
              2. Mitu kastanimuna on ühel pildil? Mitu kastanimuna on teisel pildil? Mitu kastanimuna on puudu?
              3. Mitu kastanimuna pead veel juurde lisama? Millised pildid peavad kokku sobima?
              4. Kuidas saad moodustada arvu kolm? Milline paar on üks ja miiline kaks? Milline paar on kaks ja üks? Kas üks ja kaks on sama mis kaks ja üks?
              5В

              Seejärel lahendatakse koos ka ptk 1.2 ül 5B.

              Õpetaja võib ülesande mõistmise taseme selgitamiseks esitada järgmised küsimused.

              1. Mida sa pildil näed? Mida sa pead tegema?
              2. Mida tähendab "lohista õiged arvud pildile"?​
              3. Mitu loomakujundit on tehtud kastanimunadest? Mitu kastanimuna on ühes loomakujus?

              Kasutage ülesannete sõnastusi eestikeelsete helifailidena. Kui õpilased ei saa ülesande sõnastusest aru, kasutage vajadusel venekeelset tuge.

              • JAAK
              • PILLE
              • Яак
              • Пилле
              • 1
              • 1 ja 1
              • 2 ja 2
              • 1
              • 1 и 1
              • 2 и 2

              Iseseisev töö lk 7 ül 4, 5

              Kui ülesanne on koos läbi lahendatud, täidavad õpilased oma tööraamatus sama ülesande lk 7 ül 4.

              Kui tunnis on piisavalt aega, võivad õpilased iseseisvalt täita tööraamatu ülesande  lkl 7 ül 5. Seejärel võivad nad vahetada tööraamatud ja kontrollida üksteise ülesannete lahendusi.

              Sirutuspaus

              Õpilased tõusevad püsti ja seekord tuleb neil arvud 1, 2 ja 3 kirjutada õhku alguses parema jalaga ja siis vasaku jalaga.

              Arvu 1 õhku kirjutamine
              Arvu 2 õhku kirjutamine
              Arvu 3 õhku kirjutamine

              Arvude 2 ja 3 kirjutamine. Töö matemaatika kirjavihikus

              Kõigepealt harjutame arvu 2 kirjutamist. Valige lk 4–5 paar rida, mida õpilased täidavad. Enne töö alustamist näidake lastele videot arvu 2 kirjutamisest.
              – Vaadake, kuidas me kirjutame arvu 2. Kes aru sai, võib alustada tööd.​

              Seejärel harjutavad õpilased arvu 3 kirjutamist. Valige lk 6–7paar rida, mida õpilased täidavad.

              Arvu 2 kirjutamine
              Arvu 3 kirjutamine
              Seotud sisu
              Muud tegevused

              5. Kui jääb aega

              5

              • Värvimisülesanne
              • Mitu eset on pildil? Loendamine
              • Arvud 1, 2, 3. Kirjutamine

              Kirjutamis- ja loendamisoskuse arendamine

              Kiiremad võivad kirjatehnika vihikus kujundeid joonistada või annab õpetaja neile lisaks värvimisülesande.

              Nõrgematele saab anda lisaks töölehe harjutamiseks numbrite kirjutamise.

              Arvude kirjutamist tuleks harjutada ka ruudulises vihikus. Iga arv kirjutatakse eraldi lehele. Pealkirjaks võib kirjutada arvu suuremalt, üle kahe ruudu. Seejärel kirjutab õpilane igat arvu nt kolm rida (arv peab mahtuma ühe ruudu sisse, kahe arvu vahele jätta üks tühi ruut) ja joonistab samale lehele ka vastava arvu mingeid asju. Näiteks, kui õpilane kirjutas arvu 2, siis joonistab ta kaks õuna või kaks kommi vm.
              ​Neil, kellele valmistab arvude kirjutamine raskusi, võib lasta täita veel lisaks kirjatehnika vihikut.

              Seotud sisu
              Muud tegevused

              6. Tunni kokkuvõte

              3

              • Õige või vale?
              • Küsimused ja vastused

              Kasutage rubriiki „MATEMAATIKA EESTI KEELES“ selle etapi jaoks. See võimaldab lastel hiljem iseseisvalt kodus või pikapäevarühmas korrata ja õppida tunnis õpitud põhifraase matemaatikas.

              Õige või vale?

              Mitu on? Mitu on kokku?
              Kokku peaks olema kolm. Mitu on puudu?
              Kokku peaks olema kolm. Mitu on puudu?

              Õpetaja korraldab töö mängulises vormis, kasutades küsimusi, pilte, žeste ja päris esemeid.

              Õpetaja ütleb lauseid, kasutades fraase rubriigist „MATEMAATIKA EESTI KEELES“. Lapsed kuulavad ja reageerivad. Kui väide on õige → lapsed plaksutavad. Kui väide on vale → lapsed jäävad vaikseks.

              Näited lausetest: 1) Minul on üks pliiats. 2) Esimesel pingil on kolm pliiatsit. 3) Ma võtsin kaks pliiatsit. jne.

              Küsimused ja vastused

              Õpetaja näitab pilte ja esitab lühikese küsimuse. Lapsed vastavad. – Mitu on? Mitu on kokku? Mitu on puudu?

              Seotud sisu
              Muud tegevused

              Tunni kirjeldus

              Arvud 1, 2, 3

              TR lk 6–7, Opiqu ptk 1.2, Kirjatehnika lk 2–7

              Seotud sisu
              Muud tegevused