Järgib looduses viibides turvalise käitumise põhi­mõtteid

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar:

  • teab, kuidas käituda looduses ära eksides;
  • nimetab veekogu ääres käitumise ohutusreegleid nii talvel kui ka suvel ning järgib neid;
  • teab, kuidas ohutult lõket süüdata ning harjutab lõkke süütamist;
  • nimetab vähemalt kolm põhimõtet, kuidas käituda looduslike ohtude korral (torm, äike jmt)

Mida teha, kui oled eksinud?

Metsas liikudes võib juhtuda, et oled ühtäkki eksinud. Oluline on järgida kolme reeglit!

Jää paigale!

Ära jookse arutult ringi, eksid veel rohkem ära. Jää seisma ja püsi paigal – otsi endale mõni puu sõbraks ja ole selle juures.

Ole kuuldav ja nähtav!

Tee oma asukoht nähtavaks. Selle jaoks võid ehtida oma puud nagu jõulukuuske. Aseta puule asju, mis sinna ei käi: maast leitud praht, taskurätt, enda helkur jne. Vilista või tee heli kuivemate pulkadega neid omavahel kokku lüües.

Hoia sooja!

Hoia riided seljas! Tee endale onn, mille põranda katad lehtede ja okstega. Ära istu mulla või kivi peal.

Kas eksimise korral oleks seda kodutütart lihtne leida? Foto: Paul Poderat. 
  • Hoiab sooja.
  • Istub kivil.
  • Hüüab appi!
  • Puu on kaunistatud.
  • Ennast on teinud nähtavaks.
  • Tüdruk on paanikas.
  • Ehin puid, et mind leitaks.
  • Hüüan järjepidevalt appi.
  • Vilistan
  • Löön kuivanud puid kokku.
  • Lähen puu alla peitu.
  • Ehitama onni.
  • Istuma keset lagendikku, isegi siis, kui sajab vihma.
  • Istuma külmal kivil.
  • Istuma okstel, puulehtedel.

Jää paigale: 

Ole kuuldav ja nähtav: 

Hoia sooja: 

Ohutus veekogu ääres

Palaval suvepäeval on hea ennast jahutada mõnes veekogus. Talvel on tiigijääl tore uisutada. Mõnus ajaviide on kalapüük.

Ometi peab veekogu ääres olema hoolas, sest seal on ka palju ohtusid.

Õnnetusi veekogu ääres võivad põhjustada:

  • nõrk ujumisoskus – ära ülehinda enda ujumisoskust;
  • ujumine vales kohas – uju vaid selleks ettenähtud kohas, sest mujal võib veepõhjas olla teravaid esemeid;
  • ujumine juhusliku vahendiga – kasuta ujumiseks vaid selleks ettenähtud vahendeid - ujumisrõngas, kätised jm;
  • sügisel või kevadel jääle minek – uisutamisel pead olema kindel, et jää oleks tugev;
  • paadisõidul reeglite rikkumine – paadisõidul kasuta alati turvavarustust. Paadis ole selleks ettenähtud kohas.
Paadiga sõites kanna päästevesti. 

Pea meeles!

  • Veekogu äärde pead alati koos täiskasvanuga minema.
  • Ole veekogu ääres alati koos kaaslasega!
Video “Kaitse end ja aita teist” 

            Ohutult lõkke süütamine

            Oluline on järgida lõkke tegemisel tuleohutusnõudeid. Pead oskama lõket teha turvaliselt, et sa ei teeks iseendale haiget. Lisaks ka ohutult, et lõkkest ei saaks tulekahju.

            Ohutus lõkke süütamisel

            • Lõket tee vähemalt 100 meetri kaugusele puudest ja hoonetest.
            • Jälgi tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või muule kergelt süttivale materjalile.
            • Enne lõkke tegemist puhasta lõkkekoht kergesti süttivast materjalist, eemalda ka rohukamar.
            • Hoia lähedal tulekustutusvahendid.

            Miks tuleb lõkke tegemisel järgida tuleohutusnõudeid?

            • Lõke põleb siis kiiremini
            • Nii väldid tulekahju
            • Lõkkest tuleb rohkem suitsu

            Mida tuleb teha enne lõkke süütamist?

            • Puhastada lõkkekoht kergesti süttivast materjalist
            • Tuua hästi palju puitu
            • Helistada igaks juhuks 112

            Turvalisus ja lõke

            Lõket tuleb süüdata turvaliselt. Loe, mida silmas pidada.

            Vali sobiv lõkkekoht
            [peidetud sisu]
            • Järgi tuleohutusnõudeid ning vali sobiv lõkkekoht.
            Valmista ala ette
            [peidetud sisu]
            • Puhasta väljavalitud lõkkekoht kergesti süttivast materjalist (nt kuivanud hein).
            • Pane lähedale tulekustutusvahendid (nt ämber veega).
            Leia sobivat materjali lõkke süütamiseks
            [peidetud sisu]
            • Lõkke süütamiseks saab ära kasutada kuivanud kuuseoksad, ümber kukkunud okaspuud, vaiguse puidu või hoopis lehtpuud. Näiteks süttib hästi kasetoht.
            Lao lõke õigesti
            [peidetud sisu]
            • Pane süütematerjal keskele (nt kasetoht)
            • Lao peenemad oksad ümber.
            • Jäta okste vahele ruumi, et lõke saaks süttida.
            Süüta lõke
            [peidetud sisu]
            • Süüta lõke mitmest kohast. Kasuta selleks näiteks tikke. Edaspidi õpid ka teisi vahendeid kasutama, näiteks tulepulka.
            • Lõkke süütamisel ole hoolas ja tähelepanelik, et sul ei tekiks põletust.
            Jälgi ja kustuta lõke
            [peidetud sisu]
            • Ole koguaeg lõkke juures. Lõket ei tohi jätta üksinda.
            • Kui lahkud, kustuta lõke.
            Vaata videost, kuidas lõket süüdata.

            Looduslikud ohud

            Loodus on meie sõber ja meie oleme looduse sõbrad. Looduses võivad meid varitseda ka mõningad ohud.

            Looduslikud ohud võivad olla:

            • ​päikesepiste;
            • putuka-, maohammustus;
            • mürktaimed;
            • külmumine.
            Õues viibides peab kandma peakatet – see kaitseb nii päikesepiste kui ka jaheda tuule eest.  

            ETSIPESEKIÄP ENIMAAS – 

            PUBITUBIKA HAMBIMUSBITUS – 

            DESIGRÜM DEMIAT – 

            Looduslikest ohtudest hoidumine

            Oluline on neid ohtusid teada ning ennast hoida. Samuti peab teadma, kuidas käituda, kui mõni oht on sulle liiga teinud.

            • Päikselise ja kuuma ilma puhul kanna peakatet ning joo vett.
            • Korjata ja katsuda tohib ainult neid taimi, mida tunned. Sulle tundmatu taim võib olla mürgine.
            • Riietu vastavalt ilmale. Talvisel ajal soojad kindad, müts, sall, saapad ja jope. Nii väldid, et sul hakkab külm. Suvisel ajal õhuliselt, et ei oleks liiga palav.
            • päikese­piste
            • rästiku hammus­tus
            • külmu­mine
            • mürgis­tus taimest
            • Kanna peakatet!
            • Kanna kinniseid jala­nõusid.
            • Riietu talvel soojalt.
            • Ära söö taimi, mida sa ei tunne.

            Kasutatud allikad: Otsi Otti programm, Veeohutus. Päästeamet. 2020