Sissejuhatus geograafiasse

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 3 min
  2. Mis on geograafia?, 16 min
  3. Geograafilised uuringud, 20 min
  4. Kokkuvõte, 6 min

Eelteadmised

Õpilane teab Maa kui planeedi üldolemust: maailmamere ja mandrite olemasolu ning planeedi vahelduvat ilmet.

Eesmärgid

Õpilane

  • oskab seletada, millega tegeleb geograafia ja milliste suundade vahel see jaguneb;
  • teab, millega tegelevad geograafid;
  • teab, kuidas tehakse geograafilisi uuringuid.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • geograafia, loodusgeograafia, inimgeograafia
  • liikumispaus, satelliidifotode võrdlemine, viktoriin

Lõiming

Loodusõpetus 4. kl

  • ptk 1.6. „Maa

Geograafia 8. kl

Läbivad teemad

  • elukestev õpe ja karjääri planeerimine
  • keskkond ja jätkusuutlik areng

1. Sissejuhatus

3

  • Eelteadmiste jagamine

Mis on geograafia? Laske alustuseks õpilastel jagada mõtteid ja varasemaid teadmisi sellest, mis ainega on tegu ja millega geograafias tegeletakse.

Mis on geograafia?

2. Mis on geograafia?

16

  • Geograafia on teadus Maast.
  • Maadeavastuste aeg on möödas, kuid geograafilised teadmised on igapäevaelus väga tähtsad (teekonna leidmine, reostuse levik, rahvastikuprotsessid jm).
  • Geograafid uurivad, kuidas eluta loodus mõjutab elusloodust ja vastupidi.
  • Geograafia huviobjekt on kogu maakera.
  • Geograafia jagatakse loodusgeograafiaks, inimgeograafiaks ning geoinformaatikaks ja kartograafiaks.
  • Geograafia tegeleb ka keskkonnaprobleemidega.
  • TV lk 4 ül 1 ja 2 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Loodus- ja inimgeograafia uurimisteemad“ ja „Looduslike ja inimtegurite vastasmõjud“)

Geograafia on teadus Maast. Sõna „geograafia” tuleb kreeka keelest ja tähendab Maa kirjeldust. Vanasti tegelesidki geograafid vaid Maa ja selle eri piirkondade kirjeldamisega. Geograafiateadmised olid olulised teiste piirkondadega kauplemisel ning riigivalitsemisel. Näiteks kogu kreeklastele teada olnud maailm oli kokku võetud Klaudios Ptolemaiose raamatus „Geograafia”, kus olid kirjas kõikide kohtade koordinaadid. Raamatu juurde kuulusid ka kaardid, mida kasutati kuni hilise keskajani välja.

Tänapäevaks on maadeavastuste aeg möödas ning tundmatuid piirkondi enam ei ole. Geograafiateadmisi on aga ikka vaja. Neid kasutame näiteks siis, kui tahame leida kõige kiirema tee Tallinnast Amsterdami ja peame otsustama, kas tasub minna mööda maismaad või meritsi. Kliimaoludega peame arvestama näiteks majale küttesüsteemi valides. Geograafiateadmisi rakendame ka siis, kui tahame teada, kuhu ja kui kiiresti levib Jaapani idarannikult prügi, mille 2011. a tsunami tekitas ja merre uhus.

Kreeklastele teada olnud maailm oli kokku võetud Ptolemaiose raamatus „Geograafia”. Selle juurde kuulusid ka maailmakaardid, mida kasutati hilise keskajani

Geograafid vaatlevad keskkonda ja õpivad seda tundma. Neid huvitavad looduses toimivad jõud ja liikumised, mis on tekitanud just niisugused maastikud, nagu me neid tänapäeval näeme. Näiteks pakub geograafidele huvi, kuidas on tekkinud mäed. Geograafid uurivad, kuidas eluta looduse protsessid mõjutavad elusloodust ja vastupidi: kuidas vulkaaniline pinnas mõjutab taimede kasvu või kuidas taimed purustavad kivimeid; kuidas loodus mõjutab inimeste elulaadi, kultuuri ja majandust; miks eskimod tegelevad põhiliselt kalapüügi ja hülgejahiga, aga austraallased kasvatavad ja müüvad puuvilju. Kõige tähtsam geograafias ongi mõista objektide ja nähtuste olulisust ning omavahelisi seoseid.

Geograafia huviobjektiks on kogu maakera: mandrid, maailmajaod, riigid, maakonnad, linnad, vallad, külad. Uuritakse, kuidas ja miks üks piirkond teisest erineb, kuidas on erinevad piirkonnad omavahel seotud ning mis põhjustab muutusi eri piirkondade looduses ja inimtegevuses.

Geograafia jagatakse kolmeks haruks:

  • loodusgeograafia,
  • inimgeograafia,
  • kartograafia ja geoinformaatika.

Geograafiat on pikalt jagatud kaheks suuremaks allharuks: loodusgeograafiaks ja inimgeograafiaks.

  • Loodusgeograafia kirjeldab ja seletab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. Loodusgeograafid uurivad näiteks mägesid, jõgesid, pinnamoodi, taimkatet ja kliimat.
  • Inimgeograafia uurib inimesi ja inimtegevuse eripära erinevates piirkondades, näiteks tegeletakse rahvastiku, majanduse, kultuuri ja transpordi küsimustega, uuritakse linnu ja maapiirkondi.
  • Tänapäeval on üha olulisem ka geograafia kolmas haru: kartograafia ja geoinformaatika. See tegeleb geograafiliste andmete haldamiseks vajalike andmebaaside ja programmide väljatöötamise ja arendamisega. Luuakse süsteeme, mille abil saab kiiresti ruumilisi päringuid teha (näiteks „Mitu kooli asub raudteele lähemal kui 1 km?”) ja kaarte koostada. Kaartide koostamisega tegeleb kartograafia ning kaarte ja geoinfosüsteeme kasutab oma töös iga geograaf. Geograafias on väga oluline see, et kõik asjad ja nähtused paiknevad ruumis ning kõike ruumis paiknevat on võimalik kaardile kanda.

Geograafia eesmärk on pöörata inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja leevendada juba tekkinud kahju. Keskkonnaprobleemid on seotud nii inim- kui ka loodusgeograafiaga. Näiteks veekogude reostamist põhjustab tavaliselt inimene, kuid reostus avaldab olulist mõju looduskeskkonnale, reostuse ulatust analüüsitakse aga geoinformaatika vahenditega. Veel üks näide: Ida-Aafrikas valitsenud põua tõttu tekkinud näljahäda sundis sajad tuhanded inimesed oma kodudest lahkuma. Inimeste rännet uurib inimgeograafia, põua tekkepõhjusi ja ulatust loodusgeograafia ning seda, kui palju inimesi jääb põuast mõjutatud aladele, saab uurida geoinfosüsteemide abil.

TV ülesanded

Lahendage lk 4 ül 1 ja 2 (ptk 1.1 ÜK „Loodus- ja inimgeograafia uurimisteemad“ ja „Looduslike ja inimtegurite vastasmõjud). Kontrollige ül 1 vastuseid liikumispausiga (mõte allpool).

TV lk 4 ül 1 ja 2

Vastused
[peidetud sisu]

Ül 1 puuduvad õiged vastused, sest inim- ja loodusgeograafia suundade eristamine ei ole alati otstarbekas ega ka võimalik. Nii nähtused kui ka uurimisteemad on omavahel läbi põimunud, kuigi sageli rohkem ühe või teise suuna poole kaldu. Näiteks seda, kuidas kasvuhoonegaasid täpselt kliimamuutusi põhjustavad, uurivad loodusgeograafid, aga kliimamuutuste tagajärjed ja nendega toimetulek puudutab selgelt ka inimgeograafiat. Ülesande mõte on panna õpilane mõtlema, mis uurimisvaldkonnad üldse geograafide tööpõllule kuuluvad. Oskus probleeme mitme nurga alt näha ongi geograafide suur pluss.

Ül 2 on samuti palju võimalikke vastuseid.

Liikumispaus

Võite ül 1 vastuseid kontrollida liikumispausiga. Leppige kokku liigutused (näiteks loodusgeograafia – kükk, inimgeograafia – suur ring kätega, mõlemad – kükk ja ring kätega samal ajal). Nimetage uurimisteemasid ja õpilased liiguvad vastavalt sellele, kuhu tulpa nad teema märkisid.

3. Geograafilised uuringud

20

  • Millega geograafid tegelevad? (Pildid ja kaardid teemadest)
  • Geograafia õppimine ja geograafide ametid Eestis
  • Kõige populaarsemad geograafiaalased küsimused internetis.
  • Traditsioonilised ja uuemad meetodid geograafilistes uuringutes.
  • Satelliidifotode võrdlemine
  • TV lk 5 ül 3 ja 4 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Geograafide uurimismeetodid“ ja „Geograafia allharud“)

Millega geograafid tegelevad?

Teemad, millega geograafid maailmas tegelevad, on näiteks sellised.

  • Kui kiiresti inimeste arv maailmas kasvab ja milliseid probleeme see kaasa toob?
  • Kuidas muuta ohtlikud, räpased ja lagunenud linnapiirkonnad ohutuks ja elamisväärseks?
  • Kuidas sai säilida elu ajal, mil kogu Maa oli jää ja lumega kaetud? (Arvatakse, et sadu miljoneid aastaid tagasi oli Maa ajaloos selline periood.)
  • Kuidas ja mil määral reostab pudelivee tarbimine keskkonda (näiteks Nepalis pole ametlikke prügimägesid, kuid puuduliku hügieeni tõttu soovitatakse turistidel juua ainult pudelivett)?
  • Kuidas on omavahel seotud lennujaamade suurus ja rahvaarvu kasv (Aasia lennujaamad üha kasvavad, Ameerika omad muutuvad aga väiksemaks)?
  • Millises piirkonnas on kõige kasulikum tegeleda põllumajandusega, millises tööstuse või turismiga?
  • Kuidas kujutada kerakujulist Maad tasapinnalisel kaardil?
  • Internetikaartide (Google Maps, Google Earth, Delfi kaart) koostamine.
Bangladesh on maailma kõige tihedamalt asustatud riik
Brasiilias nimetatakse kõige vaesemaid linnaosasid faveladeks. Narkosõdade tõttu on need ohtlikud nii kohalikele kui ka politseinikele
Reostunud järv
Vietnami Hanoi lennujaama läbis 2013. aastal 12,8 miljonit reisijat, 2025. aastal aga üle 35 miljoni reisija
Üks võimalus kujutada kerakujulist Maad tasapinnal on selline (Bonne'i projektsioon)
Ka nii saab Maad tasapinnaliselt kujutada (Pierce'i projektsioon)

Eestis saab geograafiat õppida Tartu Ülikoolis. Ülikooli lõpetanud ja teadlased uurivad pinnavorme, eestlaste rännet välismaale, sobilikke paiku tuuleparkide rajamiseks, äikest jpm.

Geograafia õppimine ja geograafide ametid Eestis

Eestis saab geograafiat õppida Tartu Ülikoolis juba üle saja aasta. Seal geograafiat õppides saab valida ühe kolmest suunast: loodusgeograafia ja keskkonnatehnoloogia, inimgeograafia ja regionaalplaneerimine, geoinformaatika ja kartograafia.

Koolis on geograafiatunni osa ka geoloogia (teadus, mis uurib Maa ehitust, kivimilist koostist ja arengut). Ülikoolis on see aga eraldi eriala. Geoloogiat saab õppida nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tartu Ülikooli lõpetanud ja teadlased tegelevad näiteks järgmiste teemadega (tegelikult on teemasid palju rohkem).

  • Uurivad äikest, selle esinemise tihedust ja seaduspärasusi.
  • Uurivad mobiilpositsioneerimise abil inimeste liikumist.
  • Koostavad igasuguse otstarbega kaarte.
  • Uurivad, kuidas mandrijää umbes 10 000 aastat tagasi Eesti aladelt taandus ja millised pinnavormid maha jättis.
  • Aitavad linna planeerida.
  • Uurivad, kuidas satelliitidelt pärit andmete põhjal jälgida looduslikke protsesse ja linnade laienemist.
  • Uurivad, millised kohad sobivad tuuleparkide rajamiseks.
  • Uurivad eestlaste rännet välismaale (miks ja kuhu kolitakse).
  • Uurivad, millised tegurid mõjutavad kliimamuutusi Eestis.
Geograafiaõpingud ülikoolis sisaldavad omajagu suviseid välipraktikaid. Fotol on tudengid välipraktikal maad kaardistamas
Tartu Ülikooli geograafia osakonnas uuritakse mh ka äikest
Karula rahvuspargi künkliku pinnamoe tekitas mandrijää

Geograafid töötavad sageli maakasutuse planeerijatena kohalikes omavalitsustes, ministeeriumides ja planeerimisfirmades. Lisaks leiavad nad tööd ka keskkonnaspetsialistidena või riigikaitse, merenduse ja transpordi valdkonnas. Geoinformaatikast huvitatud töötavad tarkvara- ja kaardifirmades. Geoloogide teadmisi läheb vaja nii maapõuest maavarade kaevandamisel kui ka hoonete ehitamisel. Nemad leiavad tööd nii põhjavee ja maavaradega tegelevates ettevõtetes kui ka kõrgkoolides ja riiklikes asutustes.

Maa- ja Ruumiameti ülesanne on tagada riigile kogu aeg võimalikult täpne ja ajakohane maainfo. Selleks tuleb lennukilt Eesti territooriumi regulaarselt pildistada. Suur osa Maa- ja Ruumiameti töötajaid on geograafia haridusega

Populaarsed geograafiaalased küsimused

Kõige populaarsemad geograafiaalased küsimused, millele inimesed internetist vastust otsivad, on aga näiteks sellised.

  • Kui palju poisse sünnib 100 tüdruku kohta? (105, kuid täpselt ei teata, miks see nii on.)
  • Mis on kõige levinum perekonnanimi? (Wang)
  • Milline religioon on kõige enam levinud? (Kõige rohkem on 2020. a seisuga maailmas kristlasi: 2,3 miljardit; moslemeid on 2 miljardit.)
  • Kui palju ajavööndeid on Hiinas? (Hiina kuulub geograafiliselt 5 ajavööndisse, kuid alates 1949. a on ametlikult kasutuses ainult üks ajavöönd, Pekingi aeg.)
  • Milline saar on kõige tihedamalt asustatud? (Ap Lei Chau saar, mis asub Hong Kongist edelas. 1,3 km² suurusel saarel elab 80 000 inimest.)
  • Milline paik maismaal asub merest kõige kaugemal? (Ookeanist 2575 km kaugusel asuv paik Põhja-Hiinas)
  • Kas Uus-Meremaal on rohkem inimesi või lambaid? (Iga inimese kohta on 4,5 lammast! 1980ndatel oli seal aga lausa 22 lammast iga inimese kohta.)

Geograafiaalased küsimused, millele inimesed internetist vastust otsivad.

  • Kui palju poisse sünnib 100 tüdruku kohta?
  • Mis on kõige levinum perekonnanimi?
  • Milline religioon on kõige enam levinud?

Kuidas tehakse geograafilisi uuringuid?

Iga uuringu jaoks on vaja oma meetodit. Tavalised uurimismeetodid on vaatlus ja loendus. Näiteks võivad geograafid teha ilmavaatlusi või loendada liiklejaid linnatänavatel, et teada saada, kus ja kuidas inimesed liiguvad. Loodusgeograafidel võib olla vaja teha ka mõõdistamisi ja võtta proove õhust, pinnasest, veest või taimedest. Inimgeograafidel võib olla vaja inimesi küsitleda (teha ankeetküsitlusi) või intervjueerida. Uurimistöös võib lisaks olla vaja töötada arhiivimaterjalidega: vanade kaartide või fotodega, mis annavad aimu sellest, kuidas paigad on muutunud.

Loodusgeograafidel võib olla vaja võtta proove jõeveest, et saada teada, kui puhas või saastunud see on. Proove analüüsitakse laboris
Uurimistöö käigus võib geograafil olla vaja tutvuda vanade kaartide või muu arhiivimaterjaliga. Fotol on Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae
Mõned loodusgeograafid tegelevad dendrokronoloogiaga ehk uurivad puude aastarõngaid. Need annavad infot tingimustest, milles on puu kasvanud
Tänapäeval kasutavad geograafid info kogumiseks ka droone. Sel fotol kaardistatakse drooniga taastataval sooalal taimestikku
Võimsad arvutid võimaldavad töödelda korraga tohutut hulka andmeid ja koostada neist kaarte. Sellel kaardil on kujutatud inimeste liikumine Eesti asulate vahel ühe kuu jooksul. Kasutatud on inimeste telefoni asukoha andmeid

Uurimismeetodid geograafias

  • Vaatlus
  • Loendus
  • Mõõdistamine
  • Proovide võtmine
  • Ankeetküsitlus
  • Intervjuu
  • Töö arhiivimaterjalidega

Tänapäeval kasutatakse üha enam moodsat tehnikat. Tundlike ja keeruliste mõõteriistadega mõõdetakse eluta ja eluslooduse nähtusi, registreeritakse muutusi maas, vees ja õhus. Näiteks soid uurides saab georadari abil tuvastada, kui paks on turbakiht, ning spetsiaalsete seadmete abil mõõta soost eralduvate gaaside hulka. Välitöödel kogutud proove analüüsitakse kõrgtehnoloogilistes laborites.

Satelliidifotod

Ümber Maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda väga täpselt. Satelliidifotode abil uuritakse keskkonnamuutusi suurtel aladel, näiteks kui palju on Lõuna-Ameerikas raiutud vihmametsi, kui palju on laienenud Aafrika kõrbed või kasvanud maailma linnad. Tänapäeval seiratakse alasid õhust üha enam ka droonidega.

Võimsad arvutid võimaldavad suurt hulka andmeid kiiresti töödelda ja kogutud infost koostada kaarte. Kaart on üks olulisimaid geograafi töövahendeid, mis võimaldab tal geograafilisi nähtusi ilmestada, analüüsida ja selgitada. Uurimistulemused ja ka materjalid, mille põhjal uurimusi tehakse, levivad kiiresti internetis ja muutuvad inimestele üha lihtsamini kättesaadavaks.

Uurige pildislaideris satelliidifotosid ja vaadake, mis on ajas muutunud.

Võrrelge satelliidifotosid Dubaist aastatel 1973, 1990 ja 2006. Mis on ajaga muutunud?

Satelliidipilt Dubaist 1973. aastal. Teid, mis viivad kõrbest rannikule, pole kas näha või need polegi veel. Rannikul on näha vähe inimasustuse jälgi
Satelliidipilt Dubaist 1990. aastal. Näha on teid ja asustatud alasid. Punasega on esile toodud niisutatud taimestikuga alad
Satelliidipilt Dubaist 2006. aastal. Teid ja hooneid on veelgi lisandunud. Rannikule on rajatud tehislikud palmikujulised saared

Vaadake satellidifotosid Niiluse jõe suudmeala servast 1984. ja 2021. aastal. Selles ajavahemikus kasvas Egiptuse rahvaarv 45 miljonilt 102 miljoni inimeseni. Millised nähtavad muutused on see kaasa toonud?

Satelliidipilt Niiluse jõe suudmealast 1984. aastal
Satelliidipilt Niiluse jõe suudmealast 2021. aastal. Asulad on laienenud ja deltat ääristavad ulatuslikud kõrbealad on üles haritud, et saaks toitu kasvatada. See kõik on omakorda pannud suure surve alla riigi veevarud, sest üha rohkem inimesi vajab olmevett ja kõrbesse rajatud põlde tuleb kunstlikult niisutada

Võrdle satelliidifotode põhjal metsaraie ulatust Amazonase vihmametsas 2001. ja 2012. aastal. Mets on kujutatud tumerohelise värviga.

Satelliidipilt Amazonase vihmametsast 2001. aastal
Satelliidipilt Amazonase vihmametsast 2012. aastal. Palju metsa on vahepeal maha raiutud, nagu näitab heledate alade laienemine

TV ülesanded

Lahendage lk 5 ül 3 ja 4 (ptk 1.1 ÜK „Geograafide uurimismeetodid“ ja „Geograafia allharud).

TV lk 5 ül 3 ja 4

Vastused
[peidetud sisu]

Ül 3 (uurimismeetodite loetelu leiate lk 7)

  1. Ankeetküsitlus
  2. Töö arhiivimaterjalidega
  3. Vaatlus
  4. Proovide võtmine
  5. Loendus
  6. Intervjuu
  7. Mõõdistamine

Ül 4

  • Loodusgeograafia allharud: pedoloogia, okeanograafia, hüdroloogia, glatsioloogia, geomorfoloogia, biogeograafia, klimatoloogia
  • Inimgeograafia allharud: meditsiinigeograafia, majandusgeograafia, demograafia, linnageograafia, transpordigeograafia, poliitgeograafia, turismigeograafia, kultuurigeograafia

NB! Pabertöövihiku I trükis oli geograafia allharude all toodud ka geodeesia ehk maamõõtmine. See ei kuulu ei inim- ega loodusgeograafia alla, küll aga on see tihedalt seotud geograafia kolmanda suuna, kartograafiaga. Kordustrükis on ülesanne muudetud. 

4. Kokkuvõte

6

  • Väike geograafiaviktoriin

Väike geograafiaviktoriin klassis.

1. Millises maailmajaos elab kõige rohkem inimesi?

Vastus

Aasias.

2. Millises riigis elab kõige rohkem inimesi?

Vastus

Hiinas (1,4 miljardit).

3. Millises maailmajaos on kõige rohkem nälgivaid inimesi?

Vastus

Aasias (2024. aastal mõjutas nälg seal 323 miljonit inimest, Aafrikas 307 miljonit inimest).

4. Kumb riik tarbib rohkem elektrit, kas Ameerika Ühendriigid või Hiina?

Vastus

Hiina.

5. Millises riigis on saja elaniku kohta kõige rohkem suitsetajaid, kas Eestis, Indoneesias või Küprosel?

Vastus

Indoneesias.

6. Kas Austraalias on parem- või vasakpoolne liiklus?

Vastus

Vasakpoolne.

7. Mis on maailmas levinuim eesnimi, kas John, Mohammed või Li?

Vastus

Mohammed (ka Muhammad, Mohamad jm variandid). Hinnanguliselt on maailmas sellenimelisi poisse ja mehi üle 150 miljoni.

8. Millist teravilja süüakse maailmas kõige rohkem?

Vastus

Riisi.

9. Mis on maailma kõige kõrgemal asuv linn?

Vastus

La Rinconada Peruus (5100 m), see on kullakaevanduslinn Andides. Boliivia pealinn La Paz on kõrgeimal asuv pealinn (3650 m). Kui Tiibet oli iseseisev riik, oli selle pealinn Lhasa kõrgeimal asuv pealinn.

10. Millised kolm riiki maailmas on täielikult teise riigi poolt ümbritsetud, st neil on ainult üks naaber?

Vastus

Vatikan, San Marino (mõlemat ümbritseb Itaalia) ja Lesotho (ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt).

11. Kas tead mõnda ühetähelist kohanime?

Vastus

Å‑nimelisi kohti on nii Norras kui ka Rootsis, Ameerika Ühendriikides on D‑nimeline jõgi, E on mägi Jaapanis ja jõgi Šotimaal. Ühetähelisi kohanimesid on veel.

Lisamaterjal

Lingid ja viited

  • Käesoleva ja mitme edasise peatükiga seotud õppetööd võivad toetada interaktiivsed Seterra kaardiviktoriinid maailma riikide, saarte, mägede, jõgede, vulkaanide jm geograafiliste objektide kohta. Samalaadseid viktoriine pakub ka World Geography Games. Viktoriinid on inglise keeles.
  • Mondo maailmakool pakub eri tüüpi õppematerjale, sh eestikeelsete subtiitritega filme, milles käsitletakse peamiselt keskkonna ja ühiskonna kokkupuutepunkte.
  • Planeedil toimuvaid protsesse ja maailma pidevat muutumist ilmestavad hästi kosmoseagentuuri NASA päevapildid satelliitidelt.

Tunni kirjeldus

Sissejuhatus geograafiasse (Opiqus ptk 1.1; õpikus ptk 1.1, lk 6–7)

​Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–4 (geograafia uurimisteemad, looduse ja inimtegevuse seosed, geograafia uurimismeetodid, geograafia allharud) või ülesanded digiõpikus; lühiviktoriin