Teater on natuke nagu rock’n’roll – ta peab olema võitlev. Ta võib võidelda ükskõik mille eest – lolluse vastu, ülemaailmse rahu eest või armastuse ülistuseks –, aga ta ei tohi olla loid, rahulolev ja lõplik. Siis ta muutub lihtlabaseks äriks. Meelelahutusäriks.
Peeter Jalakas
Näitekirjandus on nagu frikadell.
Laur Kaunissaare
„Säärase mulgi” taust
Lydia Koidula kõige tuntumas näidendis „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola” kõlab kriitika eestlaste viletsa haridustaseme ja eelarvamuste pihta. „Säärast mulki” on ikka ja jälle mängitud, sest hoogne sündmustik, värvikad tegelased ja mahlakas kõnepruuk teevad näidendi ka tänapäeval huviga jälgitavaks – rumalus ja eelarvamused ei ole ju maailmast kuhugi kadunud.
NÄIDENDI TEGELASED
Mäeotsa Peeter Pint – vana talunik
Anne – tema naine
Maie – tema tütar
Erastu Enn – Maie kosilane
Männiku Märt, noor mulk – Maie kosilane
Kure Aadu – vallavalitsuse kasak
NÄIDENDI SISU
Näidendi tegevus toimub Tartumaal Mäeotsa talus. Taluperemees Peeter ei salli mulke, sest rikas mulk on ostnud ära tema renditalu. Peetri meheleminekueas tütart Maiet soovib naiseks kosida Erastu Enn, sellega on talumees igati päri. Maie ei ole sellise valikuga rahul, sest neiu südame on võitnud naabertalu rentnik, rikas mulk Männiku Märt. Ennu kohta räägib aga rahvas, nagu oleks ta meelega oma kätt vigastanud, et mitte sõjaväkke minna. Ennu järjekordsele kosimisettepanekule vastab Maie taas eitavalt. Nüüd asub Märt aga oma kosjaskäiku ette valmistama. Tekib vastasseis: ühel pool Enn ja Peeter, teisel pool Märt ja Maie. Jageletakse selle üles, kes peaks maie endale saama, muu hulgas tahetakse müüa tangu. Lõpuks jääb peale Märt, kes võtab vastu tarku otsuseid, nii et tema maine ka Peetri silmis tõuseb. Enn vangistatakse kui sõjaväeteenistusest kõrvalehoidja. Viimaks mõistab Peeter, kui oluline on kooliharidus.
NÄIDEND TÄNAPÄEVAL
Näidendi seigad ja tegelased on muutunud aja jooksul sümboliteks. Tänapäevani võib leida ajakirjandusest artikleid, mis kannavad näidendile viitavaid pealkirju. Erastu Enn on olnud valelikkuse, pugejalikkuse, rikkusega kelkiva inimese; Peeter Pint harimatuse ja vanameelsuse; Männiku Märt töökuse, edasipüüdlikkuse võrdkujuks.
Enne näidendi lugemist
- Mida tähendab Lydia Koidula näidendi pealkiri? Mida tähendavad sõnad „mulk”, „vakk”, „tangusool”?
- Mis sa arvad, millest võiks näidendis juttu olla?
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola
Lugemise ajal
- Märgi ära sõnad või ütlused, millest sa aru ei saa.
- Märgi ära olulisena tunduvad kohad või kirjuta meeldejätmiseks kommentaare.
4.
Maie. Anne
MAIE (ahastades tuppa tõtates): Eit, kas on tõsi? Jumalapärast!
ANNE: (hädaga ja tõsiselt): Mis asi?
MAIE: Õuest, rehe alt, on isa kõik odravilja veskile viinud! Sulane ütleb: tanguks laskvat teha! Ja pealegi – pealegi – et ei pea – Männiku Märdist midagi saama! (Nutma pursates.) Ega see ometi tõsi või olla?
ANNE (pärast silmapilgu vaitolemist): Mis minagi võin teada, mis täna tõsi on tema meelest või homme vale? Nimetas nagu küll, et ei hooli Märdi tulekust midagi, tahab vägisi Ennu väimeheks! (Vihaga.) See on selle õnnetuse kokk ja kobrutaja!
MAIE: Ennu? Erastu Ennu? Ennem ma hüppan ojasse, kui sellele lähen! Ema, mis me nüüd peame tegema? Pai, kulla eit, aita ometi! Sa tead ju ikka nõu ja isa teeb alati sinu tahtmist, eks aja nüüd asjad õigeks!
ANNE: Jah, see’p see sassis lugu on ju! Kust otsast me nüüd kinni hakkame? Kui ta jälle nii hullupöörane on kui täna, siis löö teda kivi vastu, ei mõju midagi! Vait, kes sealt tuleb?
5.
Märt ja Aadu (viinadega). Endised.
MAIE: Oh helde jumaluke! (Kargab õue, Märdi hoidmisest hoolimata.)
- Mille pärast Maie mures on?
- Kuidas suhtub Maie Ennu, kuidas Märti ja mida ta emalt palub?
MÄRT: Tere, lahke pererahvas.
AADU: Soovime tere õhtust!
ANNE: Tere, jumalime! (Kõrvale.) No nüüd on asjad õiged! Juba nad seal! Mis ma ütlen neile nüüd!
AADU: (kõrvale) Ma oleksin parem kes teab kus! Olen küll valla-ametnik: kui sellest aga head välja tuleb? Peeter oli karune nagu ohakas õues, kargas mu peale – aga mis ma Märdi sõgedaga teen? Ei jäta ju järele!
MÄRT: (teda tõugates): No, Kure onu!?
AADU: Muidugi, muidugi, Märt! (Köhatades, suure häälega.) Oleme vist ikka Mäeotsa talus, jah?
ANNE (kõvasti): Küllap vist! (Kõrvale.) Pikk sirge poiss, nagu (ohkab) neid mul endal käis, mil ilusail päevil –
AADU (suure häälega): No muidugi, muidugi, eks ta ole varsti näha: nii sile ja vile kõik nagu munakoor, ta on kui Mäeotsal. (Argselt kõrvale.) Kui seda Peetrit aga ei tule?
ANNE (iseeneses): Selle tahab ta minema saata? Püstirumal! (Suure häälega.) Eks lahke külarahvas istu ka maha? Viivad ju muidu meie pererahu kotto ära! Kaugelt tulijad vist?
AADU: No eks ta nüüd ole – olge terve, – meil nagu kibe kiir taga, (iseenesele) liiati minul! (Suure häälega.) Otsime ju seitsmendat päeva siit mu seltsimehe kadunud kanapoega taga, ei taha ega taha leida! Ehk lahke siitpererahvas juhtus kogemata nägema?
ANNE (köhatades): Hm! (Kõrvale.) Ei, mina teda ära ei saada! Ei tea, kas tal tuleb elades seda õnne tagasi! (Suure häälega.) Ei nüüd tea ühti: mis nägu ta siis peaks olema? Vist
Hallid juuksed härmatavad,
Nokka norus norutamas,
Seened kortsus käte küljes,
Jalust väeti ta, võimetu? –
Ise vist ikka olen, ae?
MÄRT (edasi):
Perenaine, parem eite,
Kanapoja kasvataja:
Ei ole juuksed härmatanud,
Ei temal nokka norutamas!
Tihase tiivad käte küljes,
Tallad tuulella tulised!
ANNE: Nüüd ma tean: vist on meie pere lombakas Karja-Mari? (Ukse poole.) Mari, ae, kus sa oled? Kosilane kodu!
MÄRT (edasi):
Ei ole Mari, marjukene,
Mulla-Madise maasikas,
Liiva-Hannuse lilleõie –
Kaunim mu kanapojuke!
ANNE: No kes ta siis peaks olema? Nüüd ma siis ei tea muud ühtegi kanapoega meil olevat, olgu siis –
MAIE (tuppa tõtates): Eit, ae, taati-Ennu tulevad! Mis nüüd?
AADU (kohkudes): No nüüd –? Oh sa heldekene!
MÄRT (Maie käest kinni hakates):
Siin minu kaunim kanapoega,
Tare tarka talitaja,
Õue ilusaim ehteõis –
(Võtab kosjaviinad välja.)
MAIE: Oh, Märt, see on ju nüüd üsna teine asi – Sina ei tea – (Räägib ruttu temaga.)
6.
Peeter. Enn (õue-ukse taga). Endised
PEETER: Kas koormad juba läinud?
ENN: Juba ees teel!
KURE AADU (kõrvale): Mis ma’s nüüd, vallaametnik, enam siin teen? Muidugi, muidugi, mul ju muud tööd! (Poeb vagusi õue, niipea kui Peeter ja Enn tuppa astuvad.)
PEETER (teeülikond seljas, piits käes; Enn tema taga): See on – tuhat ja nelja –, see on üks killavoor! Mis sa arvad, Enn, millal tagasi saame?
ENN: Homme juba, kulla Peetri-onu! Ja siis,– tuletage meelde, mis te mulle olete paberis kinnitanud, et ma teie väimees olen ja –
MÄRT (hüüab): Väimees? Mis? Kes? Tema?
PEETER (teda nähes): Kes siis –? Ah soo, Männiku oma! Hm, hm! (Annele poolvaljusti.) Ju sa talle oled ütelnud?
ANNE (niisamuti): Mis mina pidin teadma temale ütelda? Eks sa ju iseennast nimeta peaks. Katsu sa ennast ise aidata!
MÄRT (ette astudes): Mäeotsa peremees, ma olen siia tulnud, teie teate küll, kuidas ja kelle loaga – ma ju tahan ka hea meelega halli pead austada – aga olge nii hea, seletage mulle ära, mis teie ja – (Ennu poole näidates) tema sõnad esmalt tähendasid.
- Mida palub Märt endale selgitada? Miks?
PEETER (hädaga): Mis – sõnad?
ENN (kõrvale): Kui ma nüüd ei aita, siis viskab ta kõik jälle sopa sisse. (Suure häälega, vanameest küünarnukiga puusa lükates.) See ei ole sinu asi!
PEETER (südant rindu võttes): Ja muidugi: see ei ole sinu asi!
MÄRT (Ennu poole): Sinuga ei ole mul tegemist, pea oma nõu enesele! (Peetri poole.) Kuidas? See ei ole minu asi? Esmalt võtate minu kosilase lahkesti vastu, lubate mind tulla, kõik jutud räägitakse ära – korraga nüüd –
ENN: Ütelge ometi, Peetri-onu! Muidu jääb võit temale. Eks teie ole peremees? (Suure häälega.) Naiste lori ei ole mehe sõna!
PEETER: Ja muidugi, naiste lori ei ole mehe sõna!
MÄRT (vihaga Ennu poole): Kas ma sind küsin? Kas ma sinuga räägin? Tead, tunned sina ka, mis mehe sõna on? Rahule jäta meid! (Peetri poole.) Kui palju siis õigel mehel sõnu on, Mäeotsa peremees? Ma usun – üksainus, ja sellega peab ta õige ette vaatama – nõnda olen mina ikka kuulnud vanarahva suust. Seda, mis mul on, olen ma teie Maie kätte uskunud, ja tema on oma sõna minule andnud, ja nüüd tahate teie, et meie seda peame murdma. Mispärast? Mis kurja ma teile olen teinud? Ja selle inimese pärast siin, keda teie sugugi ei tunne, tahate oma lapse ja minu õnnetuks teha? Aga, Mäeotsa peremees?!
ANNE (liigutatult): Ta loeb nagu raamatust! (Pahandades.) Häbene ka, Peeter!
PEETER (kahevahel): Aga – Märt – kust ma teda ei tunne siis, ometi on ta mulle – ja ma ei –
ENN (vihas kõrvalt Märdi poole): Oota, ma tahan sulle näidata, kes see inimene on! (Peetri poole, teda kõrvalt tõmmates.) Kas te ei näe, Peetri-onuke, kui kavalad nad on? See on ju nõu, mis nad teie selja taga on pidanud! Säärane mulk! Eks te tea iseenese tarkusest –
ANNE (teda teiselt poolt tõmmates): Peeter, sa oled esimene juhm, kui sa kahe käega kinni ei hakka! Ruttu ometi!
PEETER (häda täis): Aga – aga –
MÄRT: Mäeotsa peremees! Ärge kustutage ühe sõnaga, mis taevataat nagu lillelõhnaga meie südametesse on märkinud! Mina armastan teie Maiet, tema armastab mind: andke meid kokku, siis õnnistab jumal teid ja meid ka! Mul on ju, tänu jumalale, seda vara nii palju küllalt ja otsin ka päriskohta enesele osta nüüd –
ANNE (liigutatult): Oh kui haledasti ja ilusasti ta seda ütleb! (Pahaselt Peetrit tõmmates.) Kas sa ei kuule, mis ta päriskohast ütleb? Mis sa ootad veel?
ENN (Peetrit tõmmates): Vist ajab ta teid teist korda koha pealt ära, säärane mulk!
PEETER (vihaselt, kisub ennast lahti): Vait nüüd! Soo? Või mina pean nii rumal olema, et ma sellest kõigest aru ei saa? Teie, libekeeled ja petised! Nüüd tahan ma teile ütelda, mis ma tean iseenese tarkusest! Sina, Märt, pühi oma nina puhtaks: sinust mulle väimeest ei saa, kui – enne kui ma minupärast jälle Alustel elan! Nii vähe kui see tõeks saab, nii vähe Maiest sulle abikaasa saab!
MAIE: Oh sa mu heldene, põhjatu jumal!
PEETER: Vaata! See oleks sulle paras! Siin on minu väimees, siin Erastu Enn, – ära sa ulu ühti, Maie, see ei aita sul midagi. Sina ei tunne ise oma õnne, aga mina tean iseenese tarkusest, mis sulle hea on! Kae imet: säärane mulk! Mulgid on kõik petised, kõik puha, seda sa tead, Märt, jah! Ja nüüd, minu sõna jääb peale! Nüüd ma sõidan tangudega linna, ja kui ma tagasi tulen, on nelja päeva pärast pulmad! Minul ei ole Männiku vara ega võimust tarvis, küll teil tõusevad silmad pähe, miks ei! Seda teen ma kõik iseenese tarkusest. Ja nüüd vait kõik ja kasige igaüks oma teed. Enn, tule, ja, Anne, vaata, et sa maja korras hoiad seniks! Säärane mulk! (Uksest õue.)
- Kuidas Peeter Märti suhtub? Mida ta mõtleb, kui nimetab Märti sääraseks mulgiks?
ENN (ukse pealt tagasi tulles, irvitab): Ähähäh, kas mõjus? (Maie poole.) See on su pöidlajutu eest, kullerkupukene, ja (Anne poole) see on sinu „punapea” ja (Märdi poole) see on sinu „selle inimese” eest! Oodake te!
MÄRT (südametäiega): Sina sõrme – (sõna kinni pidades). Veel ei ole päike õhtul!
ENN: Ohjad on minu käes, nüüd sõidan mina! See puder sööge ära, mis mina teile tangudest nüüd keedan! (Õue.)
- Kuidas iseloomustad Ennu?
7.
Endised, ilma Peetrita ja Ennuta.
ANNE: Püstihull! Ja selle nõgesepõõsa käes? Sina armas jumal!
MAIE (nuttes): Märti-eite, mis nüüd saab? Ennem ma hüppan ojasse, kui Ennule lähen! Oh jumal, jumal!
MÄRT (teda kinnitades): Ära nuta, lillekene, mis sa kulutad oma ilusaid silmaterakesi! Ehk saame, tuipoeg, sassis asjust ometi veel jagu.
MAIE: Märt, ega sa nüüd minu juurde vist ei jää? Kas ei, Märt?
MÄRT: Aga pääsuke, – mis sa nüüd räägid? Kas sa paremat minust ei tunne?
MAIE (vagusamalt): Aga isa sõimas ju kõiki –
MÄRT (mokki pigistades): Kõiki mulke petiseks – seda ma tean küll.
ANNE: No – see – see – see oli rumalusest ja – äkilisest meelest, Märt, – mis sa sellest hakkad tähele panema ka!
MAIE: Ja rikkust mul ka ei ole sulle kaasa tuua!
MÄRT: Ole vait, Maiekene, mu maasikas, ära ahasta! Sa lähed mulle kallimaks iga minutiga, ja minu nõtkumisest ärgu sul olgu hirmu, kui sa aga ise juurde jääd. Mis aus mees see on, kes nii esimese müüri ees juba tagasi põrkab? Õnn otsib julget südant ja võit jääb vahva kätte, aru järele ei jookse kellegi kullajoon! Mina armastan sind ja sina mind: nüüd tahame seda kõigele maailmale tunnistada.
- Mida peab oluliseks Märt? Miks ta tahab Maiet naiseks võtta?
ANNE (liigutatult): Oh, Märt, sa räägid nagu prohvet! (Kõrvale.) Kui ma ometi selle poisi väimeheks saaksin! Ja veel see päristalu!
MAIE (hellasti): Minu Märdikene!
MÄRT: Aga nüüd seletage mulle, mis tangupudrutükk see oli, millest nad kõnelesid? Sellest ei saanud ma sõnagi aru.
ANNE (pahandades): No eks ta ole jälle mõni mõistmatu temp! Laseb 50 vakka otri tanguks teha, Enn laenab teist nii palju juurde: hind olla linnas hirmus suur, „Postimehes” seisvat kõik – Enn esimene avitaja – oh, mu süda ei kanna rääkidagi!
MÄRT: „Postimehes”? Seda ma ometi ei usu! Kus kohas? Näidake ometi? Pole mina sellest midagi näinud!
MAIE: Seal ta seisab laua peal! (Toob lehe kätte.)
MÄRT (silitab Maie pead): Kanapoeg. – (Otsib lehest.) Kus ta on? Prantsusmaalt – Türgimaalt – ah seal: „Kaubahinnad”! Rukkid, nisud, odrad – kõik igapäevased hinnad!
„Pütt punast soola 9 rubla – kop.”
„Pütt tangusoola 8 rubla 20 kop.”
– Tule jumal appi – ega ta viimati seda pole – ?
NAISED: Mis seal on?
MÄRT: Kui ta – (naerab) ahahah – see oleks ilus tükk!
NAISED: Aga ütle ometi –
MÄRT: Siin seisab: „Pütt punast soola 9 rubla”
„Pütt tangu„ ” ja tangu taga on kaks tillukest täppi – „8 rubla ja 20 kop.” Need täpid tähendavad ka soola: seda ei ole peremees teadnud, et tangusool 8 rubla ja 20 kop. pütt maksab, mitte odratang. Nõnda on lugu!
- Millest olid Peeter ja Enn valesti aru saanud? Mis neid eksitas?
Lugemise järel
a. Jutustage pinginaabriga loetud pala kordamööda ümber, nii et iga kord, kui üks uue sisupunktini jõuab, jätkab teine.
Maie tuleb ahastades tuppa. → Märt võtab välja kosjaviinad. → Märt palub Peetrilt, et see seletaks, mis kokkulepe neil Ennuga on. → Maie kardab, et Märt on oma plaanist loobunud. → Märt palub Postimeest näha.
b. Iseloomusta tegelasi ja too tekstinäiteid.
c. Kuidas tegelased omavahel läbi saavad? Too tekstist näiteid.
d. Miks ei kõlvanud mulk Peetri meelest tema tütrele meheks? Kas Peetri suhtumine on sinu arvates õige? Miks? Kuidas suhtuda taolistesse üldistustesse, nagu Peeter mulkide kohta teeb?
Küsimused ja ülesanded
- Missugused sõnad ja väljendid jäid tekstis segaseks? Arutage, mida miski võiks tähendada. Kirjuta kommentaarina sõnade juurde nende seletus.
- Mida 19. sajandile, mida tänapäevale omast võib näidendist leida?
- Kas ja mil määral saavad vanemad tänapäeval oma laste abieluasjade üle otsustada?
- Kas sul on vahel juhtunud, et oled mõnest tekstist valesti aru saanud? Kuidas see juhtus?
- Kas Peetri- ja Ennu-suguseid mehi võib tänapäevalgi kohata?
- Mõelge loole lõpp ja lavastage see.
- Kui see näidend oleks vaja tuua tänapäeva, kes oleksid tegelased? Millist tööd nad teeksid, kus elaksid, missuguseid riideid kannaksid, millised oleksid nende väärtushinnangud?
- Imiteerige paarilisega ühte tegelaspaari (Anne ja Maie, Aadu ja Märt, Peeter ja Enn). Kasutage vaid kehakeelt.
- Service provided by Star Cloud LLC