A
- aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest
- aatomituum – aatomi osa, mis koosneb prootonitest ja neutronitest
- aeg – sündmuste kestvust ja nende järgnevust iseloomustav suurus
- aineosake – aine väikseim osake, millel on veel selle aine tunnused
(nt aatom või molekul) - asimuut – nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel, mõõdetakse põhja-
suunast alates päripäeva - aurumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse
- aurustamine – tegevus, mille tagajärjel vedelik läheb gaasilisse olekusse
B
- biolagunevad jäätmed – jäätmed, mida elusolendid (lagundajad) suudavad lagundada lihtsamateks aineteks
D
- deka – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust kümme korda suurem, tähis „da”. Näiteks dekaliiter: 1 daL = 10 L.
- destilleerimine – vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel (kondenseerimisel)
- detsi – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust kümme korda väiksem, tähis on „d”. Näiteks detsimeeter: 1 dm = 0,1 m = 10 astmel –1 m.
- digitaalne ehk arvnäiduline mõõteriist – mõõteriist, mille ekraanil
kujutatakse mõõtmistulemus arvuna
E
- elektron – negatiivse elektrilaenguga osake; aatomis moodustavad
elektronid elektronkatte - elektronkate – aatomituuma ümbritsevad elektronid
- energia – kehasid ja osakesi iseloomustav suurus, mis sõltub nende liikumisest ja vastastikusest asendist ning võib kanduda ühelt kehalt/osakeselt teisele või muunduda ühest liigist teise
- energia muundumine – üht liiki energia muundumine teist liiki energiaks, nt elektrienergia muundumine valguseks ja soojuseks elektrilambis
F
- filter – poorsest (väikeste avaustega) materjalist keha, mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist
- filtrimine – vedeliku või gaasi puhastamine kübemetest filtri abil
- fossiilsed kütused – organismide täielikult lagunemata jäänustest maapõues tekkinud kütused (nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi)
- fotosüntees – rohelistes taimedes toimuv keemiline reaktsioon, mille käigus vesi ja süsihappegaas muunduvad valguse toimel glükoosiks (toitaine) ja hapnikuks; fotosünteesil salvestavad taimed valgusenergiat glükoosi keemilise energiana
- füüsikaline suurus – keha või füüsikalist nähtust iseloomustav tunnus, mida saab iseloomustada mingi mõõtarvu ja ühikuga (pikkus, aeg, mass, tihedus, kiirus, energia jne)
- füüsikalise suuruse väärtus – mõõtühikuga arv, mis seda suurust iseloomustab
G
- gaas – gaasilises olekus olev aine; gaasides ei ole aineosakesed omavahel seotud, vaid saavad vabalt liikuda
- giga – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust miljard korda suurem, tähis on „G”.
Näiteks gigameeter: 1 Gm = 1 000 000 000 m = 10 astmel 9 m. - globaalne hektar – ökoloogilise jalajälje mõõtühik; tingühik, mis vastab ühele hektarile keskmise tootlikkusega maast
- glükoos – fotosünteesil tekkiv toitaine; glükoosi reageerimisel hapnikuga (rakuhingamisel) muundub glükoosi keemiline energia soojusenergiaks
- gravitatsioon – kõikide kehade vaheline massist tingitud külgetõmbejõud. Külgetõmbejõud on arvestatav väga suure massiga kehade korral (näiteks Päike ja Maa), aga ka juhul kui ühe keha mass on suur (Maa ja maapinnal olev keha)
H
- hekto – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust sada korda suurem, tähis on „h”. Näiteks hektoliiter: 1 hL = 100 L = 10 astmel 2 L.
- hodomeeter ehk läbisõidumõõdik – mõõteriist sõidukiga läbitud
teepikkuse mõõtmiseks - härmatis – veeauru härmatumise tulemus, kus puu või mingi teise keha pinnale on tekkinud jääkristallid
- härmatumine – gaasilise aine üleminek tahkesse olekusse
- hüpotees – nähtuse oletatav seletus, mida saab kontrollida katsete või vaatlustega
K
- kaal, kaalud – mõõteriist keha kaalu mõõtmiseks, kasutatakse tavaelus keha massi mõõtmiseks temale mõjuva raskusjõu kaudu
- kaalumine – massi mõõtmise viis
- kaaluviht – tuntud massiga keha, mida kasutatakse kaalutava keha tasakaalustamiseks kangkaaludel, samuti massi mõõtmisel kaalude näidu täpsustamiseks
- kaste – õhust temperatuuri langemisel maapinnale ja kehadele kondenseerunud veepiisad
- kastepunkt – temperatuur, mille juures jahtuv õhk muutub veeaurust küllastunud
- kasvuhooneefekt – atmosfääri soojendav toime Maale või muule planeedile
- kasvuhoonegaasid – kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis neelavad Maa soojuskiirgust ning kiirgavad osa sellest tagasi maapinna suunas
- katse ehk eksperiment – nähtuse esilekutsumine, et seda vaadelda, kirjeldada ja seletada
- keemiline element – aatomid, mille tuumas on sama arv prootoneid
- keemiline reaktsioon – aine või ainete muundumine teiseks aineks või teisteks aineteks
- keemine – vedeliku aurumine keemistemperatuuril; aurumine esineb kogu vedeliku ulatuses, mitte ainult vedeliku pinnal
- keemistemperatuur – temperatuur, mille juures vedelik keeb
- keha kaal – kehale mistahes taevakeha pinnal mõjuv gravitatsioonist
tingitud külgetõmbejõud. Maa pinnal on selleks Maa ja keha vaheline külgetõmbejõud, Kuu pinnal Kuu ja keha vaheline külgetõmbejõud jne. Kuu pinnal on sama keha kaal 6 korda väiksem kui Maa pinnal. - keha, füüsikaline keha – terviklik ainekogum, alates kübemest kuni astronoomiliste objektideni
- kiirus – füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (üldisemalt mistahes muutuse suurust ajaühikus)
- kilo – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust tuhat korda suurem, tähis on „k”.
Näiteks kilomeeter: 1 km = 1000 m = 10 astmel 3 m. - kilogramm – massiühiku nimetus, ka massi põhiühik
- kineetiline energia ehk liikumisenergia – energia, mida omavad liikuvad kehad
- kivim – looduslikud kivid, mis koosnevad ühest või mitmest mineraalist ja muudest lisanditest
- kohanemine – üksikisendi muutumine elu jooksul, et sobituda paremini konkreetse elukeskkonna tingimustega
- kohastumus – liikidele omane kasulik tunnus, mis aitab organismidel oma liigile omases keskkonnas ellu jääda ja paljuneda
- kondenseerumine, ka veeldumine – gaasilise aine üleminek vedelasse olekusse
- konvektsioon – soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi liikuva (voolava) ainega
- kordne ühik – ühik, mis on põhiühikust 10, 100, 1000 jne korda suurem või väiksem ja mida tähistatakse vastava eesliitega. Näiteks sentimeeter (cm) väljendab meetri ühte sajandikku.
- kümne astmed – moodus järguühikute lühemaks üleskirjutamiseks. Näiteks 1 tuhat = 1000 = 10 · 10 · 10 = 10 astmel 3. Kümne astendajaks on
arv, mis näitab, kui mitu korda on kümme iseendaga korrutatud.
Sama tähistust kasutatakse ka kümnendosade kirjapanekuks.
Näiteks 1 tuhandik = 1/10x10x10 = 10 astmel –3. Kümne astendajaks olev
negatiivne arv näitab, kui mitu korda on kümnega jagatud. - küünar – vanaaegne pikkusühik, üks Põhja-Eesti küünar on ligikaudu
53 cm, üks Lõuna-Eesti küünar on ligikaudu 61 cm
L
- lagundajad – organismid, kes toituvad surnud organismide jäänustest, lagundades need lihtsamateks eluta aineteks
- lahus – ainete segu, milles lahustuva aine osakesed on jaotunud lahustis ühtlaselt
- lahusti – aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool
- lihtaine – aine, mis koosneb sama liiki aatomeist
- liitaine – aine, mis koosneb eri liiki aatomeist
- liiter – ruumalaühik, mida kasutatakse enamasti puisteainete, vedelike või gaaside ruumala mõõtmiseks, tähis „l” või „L”. Kasutatakse ka kordseid ühikuid 1 daL, 1 dL, 1 cL ja 1 mL.
- loendamine – arvu määramine
- lumi – sademed, mis koosnevad jääkristallidest
- lörts – sademed, mis koosnevad veepiiskadest ja osaliselt sulanud lumehelvestest
M
- mass – iga füüsikalist keha iseloomustav põhisuurus, mis väljendab kehade vastastikust gravitatsioonilist tõmbumist, samuti seda, kuidas hakkab keha tema välisel mõjutamisel liikuma. Tavaelus mõõdetakse massi
kaalumise teel. - materjal – aine, millest midagi valmistatakse
- meeter – pikkusühiku nimetus, pikkuse põhiühik
- meetermõõdustik – mõõtühikute süsteem, millel oli algselt kaks
põhiühikut – pikkusühik 1 meeter (1 m) ja massiühik 1 kilogramm (1 kg) ning mille kordsed ühikud saame vastava põhiühiku korrutamisel või jagamisel kümne või kümne kordsetega. Aja mõõtmiseks lisati meetermõõdustikku ajaühik 1 sekund (1 s) - mega – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust
miljon korda suurem, tähis on „M“.
Näiteks megameeter: 1 Mm = 1 000 000 m = 10 astmel 6 m - mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes
- meridiaan – kujuteldav joon maakera pinnal, mis ühendab Maa põhja- ja lõunapoolust ning lõikub ekvaatoriga täisnurga all
- metroloogia – mõõtmisteadus
- mikro – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust miljon korda väiksem, tähis on „μ”.
Näiteks mikromeeter: 1 μm = 0,000 001 m = 10 astmel –6 m. - milli – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust tuhat korda väiksem, tähis on „m”.
Näiteks millimeeter: 1 mm = 0,001 m = 10 astmel –3 m - mineraal – kindla keemilise koostisega looduses esinev tahke aine
- molekul – kahest või enamast aatomist koosnev aineosake
- mudel – ettekujutus kehast või nähtusest, mis kirjeldab selle keha või nähtuse teatud omadusi
- mõõteriist – vahend mõõdetava suuruse võrdlemiseks mõõtühikuga
- mõõtesilinder – silindriline anum vedelike ruumala mõõtmiseks
- mõõtmine – võrdlemine mõõtühikuga
- mõõtühik, ühik – mõõdetava suuruse väärtus, mis kokkuleppeliselt
loetakse võrdseks ühega, nt pikkusühik (1 m), massiühik (1 kg) jt - mõõtühiku eesliide – eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000, jne korda suurema või väiksema ühiku
N
- nano – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust miljard korda väiksem, tähis on „n”.
Näiteks nanomeeter: 1 nm = 0,000 000 001 m = 10 astmel –9 m - neeldumine (kiirguse neeldumine) – nähtus, mille tulemusena kiirgusena (soojus, valgus jms) leviv energia muundub kehas või aines muud liiki energiaks ning kiirgus kaob
- neutron – elektrilaenguta osake; aatomis moodustavad neutronid koos prootonitega aatomituuma
- nõrutamine – ainete puhastamise viis, sademe vedelikust eraldamine vedeliku äravalamise teel
- nähtus – kehaga toimuv muutus
P
- pikkus – füüsikaline suurus, mis iseloomustab punktide vahelist kaugust
- pilv – atmosfääris heljuv veepiisakeste või jääkristallide kogum
- pindala – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või kujundi pinna suurust
- potentsiaalne energia – varuks olev energia, mida keha omab oma asukoha tõttu Maa suhtes või kuju muutumise tõttu
- probleem – küsimus, mille vastus pole uurijale teada
- prooton – positiivse elektrilaenguga osake; aatomis moodustavad prootonid koos neutronitega aatomituuma
- puhas aine – aine, mis koosneb ainult ühe aine osakestest ega sisalda lisandeid
- põlemine – ainete (kütuste) ühinemine hapnikuga, mille käigus eraldub palju soojust
R
- rahe – sademed, mis koosnevad jääkerakestest (raheterad)
- rakk – organismi väikseim terviklik osa, mis suudab iseseisvalt talitleda ja paljuneda
- rakuhingamine – elusolendite rakkudes toimuv keemiline reaktsioon, mille käigus glükoos ja hapnik muunduvad veeks ja süsihappegaasiks; rakuhingamisel eralduv soojus on rakkude energiaallikas
- reaktsiooniaeg ehk reageerimisaeg – ajavahemik sündmuse toimumise ja sellele reageerimise vahel
- ruumala – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha poolt hõivatud
ruumiosa suurust - rõhk – füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevasti rõhub (surub) üks keha või aine teise keha või aine pinnale
S
- sade ehk sete – vedelikust eraldunud tahke aine kübemed
- segu – aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest
- senti – mõõtühiku eesliide, väljendab kordset ühikut, mis on põhiühikust sada korda väiksem, tähis on „c”.
Näiteks sentimeeter: 1 cm = 0,01 m = 10 astmel –2 m. - setitamine – ainete puhastamise meetod, kus vedelikus või gaasis olevad lisandid sadestuvad raskusjõu toimel
- soojus – energia, mida kehad omavad aineosakeste liikumise tõttu
- soojusjuhtivus – soojusülekande liik, kus energia levib osakeselt osakesele
- soojuskiirgus ehk infrapunakiirgus – teatud liiki kiirgus, mida kõik kehad kiirgavad sõltuvalt oma temperatuurist
- soojusülekanne – soojusenergia kandumine soojemalt kehalt jahedamale kehale või keha soojemast osast keha jahedamasse osasse
- spidomeeter – mõõteriist kiiruse mõõtmiseks, nt autol
- sublimeerumine – tahke aine üleminek gaasilisse olekusse, kusjuures vedel olek jääb vahele
- sukeldamismeetod – keha ruumala määramise viis (vedelikku täielikult sukeldatud keha tõrjub enda kohalt välja keha ruumalaga võrdse koguse vedelikku)
- sulam – erinevate metallide (või metalli ja muu aine) kokkusulatamisel saadud materjal
- sulamine – tahke aine üleminek vedelasse olekusse
- sulamistemperatuur – sulava aine temperatuur; puhastel ainetel on kindel sulamistemperatuur, nt alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 °C
- süld – vanaaegne pikkusühik, ligikaudu 2,13 m
- süsinikuringe – süsiniku aatomite ringkäik elusa ja eluta looduse vahel erinevate ainete koosseisus
T
- tahkis – tahkest ainest keha
- tahkumine, vee puhul ka jäätumine – vedela aine üleminek tahkesse olekusse
- teepikkus – mehaanilist liikumist iseloomustav füüsikaline suurus; teepikkus mõõdetakse piki trajektoori liikumise alguspunktist lõpp-punktini
- temperatuur – füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojusastet ning aineosakeste tasemel aineosakeste keskmist liikumiskiirust
- tihedus – füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on aine ruumalaühiku mass
- trajektoor – kujuteldav joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt
- tuletatud ühik – põhiühikutest korrutamis- või jagamistehete abil saadud ühik, nt kiirusühik 1 m/s
V
- vaatlus – nähtuse jälgimine, sekkumata oma tegevusega nähtuse toimimisse; vaatlusega kaasneb keha või nähtuse kirjeldamine
Õ
- õhurõhk – rõhk, mida õhk avaldab selles olevatele kehadele; mida kõrgemale merepinnast tõusta, seda väiksem on õhurõhk
Ö
- ökoloogiline jalajälg – suurus, mis iseloomustab inimese mõju keskkonnale; väljendab arvuliselt inimese poolt aasta jooksul tarbitavate taastuvate loodusvarade taastootmiseks vajaliku maa pindala
- ökosüsteem – terviklik osa loodusest, mille moodustavad toitumissuhete kaudu seotud organismid ning neid ümbritsev eluta keskkond
- Service provided by Star Cloud LLC