Mis on tervis?
Sageli arvatakse, et tervis tähendab head sportlikku vormi või seda, et inimene pole haige. Tegelikult tähendab tervis palju enamat kui ainult tervet keha. Tervise all mõistetakse ka seda, kas inimene on õnnetu, närviline, väsinud, segaduses või teistega tülis.
ÜRO Maailma Terviseorganisatsiooni (ingl World Health Organization – WHO) järgi on tervis täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse ja põduruse puudumine. Tervist on vaja, et igapäevaeluga toime tulla.
Arutlemiseks
- Arutlege klassikaaslastega, mida mõistate teie tervise all.
- Arutlege graafiku põhjal, kui palju mõjutab inimene oma tervist ise.
Madu kui tervise ja tervenemise sümbol
Kreeka mütoloogias oli madu elu uuenemise sümbol, sest ta vahetab igal aastal nahka ja taastab nii oma nooruse. Tervisejumal Asklepiost on kujutatud sauaga, mille ümber on keerdunud madu. Ka tema tütart tervisejumalanna Hygieiat on kujutatud maoga.
Tänapäeval on paljude apteekide ja teiste meditsiiniasutuste sümboliks ümber karika keerdunud madu.
Arutlemiseks
- Mis sinu arvates veel apteegi või haigla sümboliks sobiks? Põhjenda.
Mis tervist mõjutab?
Inimese tervist mõjutavad mitmesugused tegurid, neist olulisimaks peetakse eluviisist tulenevaid tegureid. Tänapäeva meditsiin suudab paljusid haigusi varakult ära tunda ja ravida, kuid arstiabil on siiski piiratud mõju inimese tervisele. Geenid määravad ära, kas oleme pärinud oma vanematelt pärilikke haiguseid või oleme vastuvõtlikumad mõningatele haigustele. Elukeskkonnast tulenevad tegurid on nt ühiskondlik staatus, majanduslik olukord, haridus, sugu, rahvus ja suhted teiste inimestega. Rahu ja julgeolek riigis on seejuures kõige olulisemad tegurid. Eluviisist tulenevad tegurid on näiteks tasakaalustamata toitumine, uimastite tarbimine, vähene kehaline aktiivsus ja riskikäitumine (sh kaitsmata seksuaalvahekord).
- söömisharjumused
- geenid
- füüsiline aktiivsus
- silmade värv
- majanduslik olukord
- julgeolek riigis
- haridus
- alkoholi, tubaka või narkootikumide tarbimine
- rahvakalendri tähtpäevade tähistamine
Arutlemiseks
- Kuidas mõistad ütlust „Tervis on inimese kõige kallim vara”? Arutlege, kui kerge on seda kallist vara kaotada.
Tervislik eluviis
Inimese eluviisi mõjutavad tema hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus ja tahe. Elukeskkond määrab paljuski ära, milliseid tervist puudutavaid otsuseid inimene teeb ning kuidas ta enda ja teiste tervisesse suhtub.
Tervist kahjustavad vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik toitumine ja riskikäitumine (nt alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimine, kaitsmata seksuaalvahekord).1
Arutlemiseks
- Tuleta meelde varemõpitust, kuidas mõjutavad väärtushinnangud inimese käitumist.
Eesti õpilaste eluviis
Iga paari aasta tagant korraldatakse Eestis 11−15-aastaste õpilaste seas uuring nende tervise ja eluviisi kohta. 2023. aasta uuringust saab teada näiteks järgmist.
- Iga päev sööb puuvilju 37% ja köögivilju 32% õpilastest. Iga päev puu- ja köögivilju tarbivate tüdrukute osakaal on võrreldes eelmise uuringuga langenud, samas poiste hulgas on igapäevaselt köögivilju tarbijate osakaal mõnevõrra tõusnud.
- Vaid 16% õpilastest liigub päevas vähemalt tund aega mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, nii nagu teismelistele soovitatakse.
- Arvutit kasutab õppetööks 90% õpilastest. Vähemalt kaks tundi päevas veetis koolitöö tõttu digivahendites 30% õpilastest, varem 19%. Poisid on aktiivsemad arvutimängude mängijad – vähemalt kaks tundi päevas mängib 77% poistest ja 41% tüdrukutest. 63% tüdrukutest ja 47% poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes. Pikemalt ekraanide ees viibijad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja, nendel esineb sagedamini riskikäitumist, nad hindavad madalamalt oma tervist ja kehvemalt õppeedukust.
- Teismelistele soovitatav uneaeg on 8–10 tundi. Soovitatavast uneajast vähem magavate noorte hulk on alates 2014. aastast kasvanud ning 2022. aastaks on koolipäevadel unevõlas 32% noortest, tüdrukud sagedamini kui poisid.
- Hambaid peseb vähemalt korra päevas 94% noortest, üle ühe korra päevas aga 66%.
Refereeritud: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2021/2022. Tervise Arengu Instituut, 2023
Arutlemiseks
- Arutlege statistika põhjal, kas Eesti noored hoiavad oma tervist. Mida saaks veel paremini teha?
- Millised sinu igapäevastest harjumustest on tervislikud, millised mitte?
- Too välja vähemalt üks enda ebatervislik tegevus, mida muuta võiksid (näiteks: kasutad liiga palju nutitelefoni), ja pane kirja, kuidas motiveeriksid ennast seda tegema (näiteks: ekraaniaega vähendava äpi abil). Pea meeles, et uued harjumused kujunevad ajapikku ning nende juurutamisel tuleb olla järjepidev.
Keha ja vaim
Vaimne tervis on inimese heaolu lahutamatu osa. Vaimselt terve inimene tunneb end hästi, tal on hea tuju ja ta saab oma igapäevaste asjadega hakkama. Vaimset heaolu mõjutavad paljud asjaolud, näiteks isiklikud kogemused, suhted perekonnas ja elutingimused.
Arvatakse, et paljud kehalised haigused saavad alguse mõtlemisest. Halb enesetunne, pinge, üleõppimine ja vähene puhkus nõrgestavad inimese immuunsüsteemi ning ta võib haigestuda. Peavalu, kõhuvalu või valu rindkeres annavad märku, et inimene vajab puhkust.
Arutlemiseks
- Kuidas mõistad vanasõna „Terves kehas terve vaim”?
Terves kehas on terve vaim
Rootsi teadlased uurisid 1,2 miljoni Rootsi ajateenija füüsilisi ja vaimseid võimeid. Ajateenijate füüsilise ja intelligentsustesti tulemusi kõrvutades selgus, et paremate füüsiliste võimetega sõdurid olid ka vaimsete võimete poolest paremad.
Heade vaimsete võimetega olid ennekõike head jooksjad, mitte need, kellel oli palju lihasjõudu. Heal jooksjal on tugev süda ja tugevad kopsud ning hästi arenenud veresoonkond, kõik see aitab organismis hapnikku kudedeni toimetada. Sellest on kasu ka ajule.
Teadlased järeldasid, et 15–18-aastased noored teevad sporti tehes oma ajule suure teene ning seetõttu peavad nad kehalist kasvatust koolihariduse väga oluliseks osaks.
Teadusuudiste portaali Novaator (07.12.2009) põhjal
Arutlemiseks
- Seleta oma sõnadega, miks on heast füüsilisest vormist kasu vaimsele võimekusele.
Uni mõjutab füüsilist ja vaimset tervist
Mõnikord arvatakse, et magamine on vaid tüütu kohustus ja ärkvelolekuaeg on kõige tähtsam. Tegelikult aitab küllaldane uni organismil ja ajul välja puhata ning taastuda.
Kuigi und ja magamist on teadlased üsna vähe uurinud, arvatakse, et sügav ja piisavalt pikk uni aitab päeva jooksul omandatud infot töödelda ja mällu salvestada. Kui teed õhtuti koduseid töid või õpid kontrolltööks, ära koorma pärast seda oma aju televiisori, nutitelefoni või arvutimängudega, vaid mine magama. Nii jääb äsja õpitu paremini meelde. Ka järgmisel päeval omandad sa koolis uusi teadmisi palju paremini, sest aju on öö jooksul taastunud.
Pikema aja jooksul kogunenud unevõlg mõjutab nii füüsilist (põhjustab väsimust, peavalu ja haigusi) kui ka vaimset tervist (vähendab keskendumisvõimet ja stressiga toimetulekut, põhjustab depressiooni).
Laste ja noorte igapäevane unevajadus on keskmiselt 9 tundi.
Arutlemiseks
- Kuidas on ütlus „Hommik on õhtust targem” seotud unega?
Kust saada nõu, kui tervis pole korras?
Arukas inimene hoolitseb oma tervise eest kogu aeg, mitte ei tee seda alles siis, kui on haigeks jäänud. Sellegipoolest ei suuda inimene alati haigusi vältida.
- Eestis kehtib ravikindlustus kõigile alla 19-aastastele elanikele ning see tagab enamasti tasuta arstiabi, kaasa arvatud hambaravi. Tasuda tuleb eraarstivisiidi eest.
- Eestis on igal kindlustatud inimesel oma perearst, kes oskab paljude terviseprobleemide puhul aidata või eriarsti juurde suunata. Enamasti on eriarsti juurde minemiseks vaja perearsti saatekirja.
- Kui sa ei saa oma perearsti kätte, võid helistada üleriigilisel perearsti nõuandetelefonil 1220. Sealt saab ööpäev läbi nõu lihtsamate tervisemurede korral, juhiseid esmaabiks ja üldse infot tervishoiu kohta.
- On tavaline, et teismeline tunneb end sageli üksikuna, on vihane või kurb. Kui halb meeleolu kestab pikemat aega, ära karda küsida abi lähedastelt.
Vaata ka
Vastuseid oma küsimustele ja abi murede korral võid leida ka järgmiselt veebilehtedelt:
Eesti elanike tervisekäitumine
Eesti elanike keskmine oodatav eluiga on üks Euroopa madalamaid. Samas on see viimastel aastatel tõusnud, eriti meestel. Selle põhjuseks on õnnetusjuhtumite (eriti liiklusõnnetuste) arvu vähenemine.
Eestis põevad paljud inimesed haigusi, mida saab vältida, st neid saab tervise eest hoolitsemisega ära hoida. Näiteks saab südamehaigusi vältida küllaldase liikumise ja õige toitumisega (tuleb süüa palju puu- ja köögivilju).
Keskmine oodatav eluiga
Eesti meeste keskmine oodatav eluiga oli 2022. aastal 73,6 aastat ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.
Eestis põhjustavad kõige sagedamini surma vereringeelundite haigused (sh südamehaigused), mis moodustasid 2022. aastal üle poole kõikidest surmajuhtudest. Surma põhjustest teisel kohal on kasvajad. Kolmandal kohal on õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, kuigi nende arv on viimastel aastatel vähenenud.
Statistikaamet
Arutlemiseks
- Arutlege, mida saaks teha, et Eesti elanikud kauem elaksid.
Harjumused tervelt elatud elu jaoks
Teadlased on uurinud pikaealisi hea tervisega inimesi ja leidnud, et tegelikult on üsna vähe harjumusi, mis kindlustavad pika ja tervelt elatud elu. Need on järgmised:
- söö alati hommikusööki,
- söö alati 3 korda päevas,
- maga iga päev 8–9 tundi,
- hoidu ülekaalust,
- tegele spordiga või liigu aktiivselt vähemalt 30 minutit iga päev,
- hoidu suitsetamisest, alkoholist ja narkootikumidest.
Ma tean, et...
Tervis on inimese täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese tervist mõjutavad erinevad tegurid, kõige rohkem eluviis. See, kuidas sa praegu oma tervisesse suhtud ja kuidas elad, mõjutab sinu tervist ka tulevikus. Haigusi on lihtsam vältida kui neid ravida.
Küsimused
- Kuidas on inimeste õigus olla terve tagatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja lapse õiguste konventsioonis?
- Kas sinu arvates on internetis veedetud aeg alati kasulikult veedetud aeg? Kuidas on lood sportimisele kulutatud ajaga? Põhjenda.
