Kokkuvõte
Väitlus
Jagage klass neljaks. Iga rühm saab ühe väitlusteema. Rühm jaguneb omakorda kaheks, kumbki pool esindab vastasseisukohta. Ülesandeks on jõuda üksmeelele. Kui kõigi eriarvamused on rühmas läbi arutatud, teeb kogu rühm või selle esindaja(d) ettekande kogu klassile. Kui üksmeelt pole saavutatud, tuleb esitada ka vähemuse arvamus.
Väitlusteemad
- Kas inimõigused kehtivad kõigi kohta?
Osa rühmast väidab, et immigrante võib taga kiusata, sest nad pole kodanikud ja neil pole neid õigusi mis kodanikel. Teine osa väidab, et mitte kedagi ei tohi diskrimineerida. Oma väidete kinnituseks leiate abi Eesti põhiseadusest ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist (vt töövihiku lisa). - Kas informatsiooni kogumine või ebaseaduslik pealtkuulamine?
Ajakirjanik kuulas eraettevõtte juhi telefonikõnesid pealt ja paljastas seeläbi altkäemaksu võtmise juhtumi. Ettevõtja väidab, et ajakirjanik kuulas ebaseaduslikult pealt telefonikõnesid. Ajakirjanik väidab aga, et tal oli õigus vabalt informatsiooni saada ja levitada.
Osa rühmast püüab kaitsta ettevõtja seisukohta ja teine osa ajakirjaniku oma. Oma väidete kinnituseks leiate abi Eesti põhiseadusest ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist (vt töövihiku lisa). - Kas lastel on õigusi?
Pool rühmast esindab karmikäelist isa, kes usub, et lapsi peab rangelt kasvatama. Ta on veendunud, et lapsed ei suuda ise otsustada ning neil pole õigust oma arvamust avaldada. Tema arvates vajavad lapsed täiskasvanuid, kes neile selgeid piire seaksid, ja kui vaja, neid karistaksid. Lapsed peavad aga täiskasvanute sõna kuulama.
Teine pool rühmast vaidleb nendele seisukohtadele vastu. Oma väidete kinnituseks leiate abi „Lapse õiguste konventsioonist” (vt töövihiku lisa). - Kas ebaõiglane kord on parem kui korralagedus?
Üks osa rühmast püüab kaitsta väidet, et ebaõiglane kord (nt diktatuur) on parem kui korralagedus ehk anarhia. Teine osa rühmast vaidleb sellele väitele vastu.
