Rahvastik
Rahvastiku moodustavad kõik mingil kindlal maa-alal, näiteks kogu maakeral, mandril, riigis, ühes piirkonnas jne elavad inimesed. Eesti riigi piirides elavad inimesed moodustavad Eesti rahvastiku, Euroopa piirides elavad inimesed aga Euroopa rahvastiku, mille hulka kuulub ka Eesti rahvastik.
Rahvastikku iseloomustab rida näitajaid:
- rahvaarv ja selle muutumine (sünnid, surmad, ränne),
- rahvastiku tihedus ja paiknemine,
- sooline ja vanuseline koosseis,
- etniline, keeleline, usuline koosseis jm.
Teadus, mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate protsesside uurimisega, on demograafia ehk rahvastikuteadus.
- rahvaarv ja selle muutus
- sündimus ja suremus
- inimeste sugu ja vanus
- ränne
- rahvastiku paiknemine
- rahvus, keel, haridus, religioon
- linnastumine
Teadus, mis uurib rahvastikku on ehk rahvastikuteadus.
Teadlane, kes uurib rahvastikku on ehk rahvastikuteadlane.
Vaata, kui suur on (hinnanguliselt) praegu maailma rahvaarv: Worldometers.
Kuupäev:
Rahvaarv:
Rahvaarv
Rahvaarvuks nimetatakse vaadeldavas üksuses (linnas, riigis, mandril, Maal) elavate inimeste arvu. ÜRO Rahvastikufondi andmeil jõudis maailma rahvaarv 2022. aastal 8 miljardini. Eelmine tähis (7 miljardit) sai täis 2011. aastal. Rahvastiku märgatavat ja kiiret kasvu on täheldatud eriti viimase 50 aasta jooksul. Praeguste ennustuste kohaselt jõuab maailma rahvaarv 10 miljardini aastal 2055. Aastaseks juurdekasvuks arvestatakse 1,5%, s.o 80–90 miljonit inimest. 90% juurdekasvust langeb Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele.
Rahvastiku kasv aastatel 2010–2021
Regioon | Rahvaarv 2010 (mln inimest) | Rahvaarv 2021 (mln inimest) | Rahvaarvu kasv, % |
Maailm | 6955 | 7838 | 12,7 |
Aasia | 4209 | 4651 | 10,5 |
Aafrika | 1039 | 1373 | 32,1 |
Ameerika | 934 | 1027 | 10,0 |
Euroopa | 736 | 744 | 1,1 |
Okeaania | 37 | 43 | 16,2 |
Allikas: United Nations World Population Prospects
Mingi teatud maa-ala või riigi rahvaarv sõltub põhiliselt sündidest, surmadest ja rändest. Kõiki neid muutuvaid protsesse tuleb riikides pidevalt jälgida. Täpne teave rahvastiku kohta võimaldab teha prognoose koolide, lasteaedade, haiglate, majanduse, sõjaväe jt vajaduste kohta. Rahvastiku muutustest ülevaate saamiseks korraldatakse rahvaloendusi, enamikus riikides iga viie või kümne aasta tagant. Loendusandmed on asendamatu allikas rahvastiku ja tema elutingimuste uurimiseks. Rahvaloenduste vahepealsetel aastatel aga peetakse rahvastikuregistrit. See on andmete kogum, mis sisaldab olulisemaid andmeid iga isiku kohta: nimi, sünniaeg, elukoht, haridus, rahvus, kodakondsus, töökoht jm. Rahvastikuregistrit täiendatakse pidevalt. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi vastavad andmed edastatakse ka Euroopa Komisjonile rahvastikustatistika arvutamiseks. Rahvusvahelisel tasandil aitavad rahvastiku kohta kogutud andmed hinnata maailma rahvaarvu, elanike liikumist eri maade vahel, nende elutingimusi, elatustaset jne.
Link: Maailma rahvastiku animatsioon.
Millise maailmajao osakaal maailma rahvastikus väheneb selles ajavahemikus kõige rohkem?
Millise maailmajao osakaal maailma rahvastikus suureneb kõige rohkem?
Selle prognoosi järgi tulevikus maailma rahvastiku juurdekasv
Rahvastikupoliitika
Riik võib oma rahvaarvu – kas selle suurendamist või vähendamist – ka sihiteadlikult mõjutada. Seda nimetatakse rahvastikupoliitikaks. Üheks näiteks võib siin tuua Hiina Rahvavabariigis rakendatud nn ühe lapse poliitika. Seda alustas Hiina valitsus 1979. aastal. 1970-ndate lõpupoolel elas Hiinas ligi veerand maailma rahvastikust ja oli oodata veelgi märkimisväärset sündimuse kasvu. Ajavahemikul 1950–1970 oli rahvaarv tõusnud 540 miljonilt 850 miljonile, mis tõi kaasa mitmeid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme. Ühe lapse poliitika rakendamine oli piirkonniti veidi erinev, linnades lubati abielupaarile vaid üks laps, maakohtades oli lubatud ka teise lapse saamine, kui esimene laps on tüdruk. Vähemusrahvuste ja välismaalaste kohta need nõuded ei kehtinud. Ühe lapse poliitika mittejärgimisel karistati vanemaid näiteks trahvidega, neilt võeti ära omandus vm. See poliitika leidis ka vastuseisu. Kuna traditsiooniliselt eelistatakse hiina perekondades poisse, soodustas see kuritegusid tüdrukute vastu, isegi nende tapmist, pealesunnitud aborte, tüdrukute sündidest teatamata jätmist jm. Selle poliitika tõttu oli Hiinas kahe soo sündide vaheline suhe üks suuremaid maailmas. Näiteks sündis 2005. aastal 100 tüdruku kohta 120 poissi.
Ühe lapse poliitika kestis 2016. aastani, mil vanematele lubati saada rahvastiku vananemise pidurdamiseks ka teine laps. Alates 2021. aastast kehtib Hiinas kolme lapse poliitika. Tänaseks on poiste ja tüdrukute sündide suhtarv paranenud: 2021. aastal sündis 100 tüdruku kohta 105 poissi.
Riigi sihiteadlikku rahvaarvu mõjutust nimetatakse . Näiteks tegeleti Hiinas alates 1979. aastast rahvaarvu juurdekasvu
Mida selleks tehti?
- rakendati ühe lapse poliitikat
- toetati suurperesid
- määrati trahve, kui sündis rohkem lapsi
Eestis on probleemiks rahvaarvu ning rahvastikupoliitika eesmärgiks on sündivuse
Mida on selleks tehtud?
- isapuhkus
- rahalised toetused suurperedele
- kogu Eestis tasuta lastehoiud ja -aiad
Rahvastiku tihedus
Kui jagame riigi või mingi piirkonna rahvaarvu selle pindalaga, saame rahvastiku tiheduse ehk asustustiheduse.
Maakera ega ka riikide rahvastik ei ole jaotunud ühtlase tihedusega, kuna inimesed on koondunud piirkondadesse, kus klimaatilised ja elutingimused on paremad: rannikualadele, viljakatele ja puhta joogivee varudega aladele. Need suhteliselt väikesed piirkonnad paistavad silma kõrge linnastatusega. Maailmas on piirkondi, kus ruutkilomeetril elab kümneid tuhandeid inimesi. Teisalt on aga alasid, kus asustus on väga hõre, eriti kõrbelistes ja arktilistes piirkondades. Maailma kõige hõredamini asustatud riigiks loetakse Mongooliat, kus elab 1,7 in/km2.
Euroopa tihedama asustusega riike ja piirkondi, 2021
Riik või piirkond | Rahvastiku tihedus (in/km2) |
Monaco | 18 343 |
Gibraltar | 5445 |
Malta | 1667 |
Vatikan | 1430 |
Holland | 520 |
Belgia | 380 |
Suurbritannia | 277 |
Liechtenstein | 244 |
Saksamaa | 234 |
Šveits | 211 |
Jagades Eesti rahvaarvu 1 328 000 inimest (2022. a) Eesti pindalaga (45 339 km2), saame teada, et Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,3 inimest ruutkilomeetri kohta (in/km2).
Kogu maailma keskmiseks rahvastiku tiheduseks saame aga 47 in/km2.
Harjumaa | Hiiumaa | |
Pindala | 4327 km2 | 1032 km2 |
Elanike arv | 605 029 | 9315 |
Rahvastiku tihedus | in/km2 | in/km2 |
Võrdlus | kui Eesti keskmine | kui Eesti keskmine |
Eesti isikukood
Eesti elanike tähtsamad isikuandmed koondatakse isikukoodi – see on numbrikombinatsioon, mis kantakse millisesse tahes isikut tõendavasse dokumenti (ID-kaart, pass, autojuhiluba jne). Isikukood koosneb üheteistkümnest numbrist. Mida saab välja lugeda siin näitena toodud isikukoodist?
Number | Tähendus |
1. number | Sünnisajand ja sugu 1 – 1800–1899 poiss, |
2. ja 3. number | sünniaasta kaks viimast numbrit |
4. ja 5. number | sünnikuu (nt märts 03) |
6. ja 7. number | sünnikuupäev (nt kolmas kuupäev 03) |
8., 9. ja 10. number | järjenumber ühel ja samal kuupäeval sündinuile |
11. number | kontrollnumber (arvutatakse kindla matemaatilise algoritmi järgi, aitab leida nt arvutisse sisestamise vigu) |
Sugu:
Sünniaeg: .
Järjekorranumber:
Küsimused
- Milleks on riikidel vaja pidevat ülevaadet rahvastiku muutustest ja rahvaarvust? Kuidas neid andmeid saadakse?
- Millest sõltub mingis piirkonnas rahvastiku tihedus?
- Leia atlasest suurima rahvastikutihedusega piirkonnad maailmas. Selgita looduskaartide abil, millised looduslikud tingimused neid piirkondi iseloomustavad.
- Leia interneti andmeid kasutades oma koduvalla (või -linna) rahvastiku tihedus ja võrdle seda maakonna keskmisega.
