Iga laps teab, et olla paha on palju toredam kui olla hea. Olla kogu aeg hea on kohutavalt igav ja väsitav.
Kui istud kaua liikumatult tooli peal, surevad jalad ära. Kui püüad noa ja kahvliga süüa, lendab liha taldriku pealt minema. Kui pesed käed täitsa puhtaks, on teised ammu lauda istunud, kui sina alles tuled.
Suured inimesed ütlevad kogu aeg: Ära ole paha! Ole hea! Kuula sõna! Käitu korralikult!
Kerge öelda!
Miks see laps arvab, et hea olla on igav ja väsitav?
Suured inimesed ütlevad küll: Ole rõõmus, et sa veel laps oled! Kuid iga laps teab, ka kõige väiksem, et palju parem on olla suur.
Suur paneb selga need riided, mis ta tahab. Kui ta kuuleb tuletõrjeauto signaali, võib ta ennast rahulikult aknast välja upitada. Ta võib ennast ükskõik kui palavaks ajada ja alati vett juua. Ta võib nii vaikselt tere öelda, kui ainult tahab, ega pea magama minema, kui televiisoris just kõige huvitavamaks läheb.
Mida saab suur teha, kuid laps ei saa?
Suur teeb, mis tahab, laps aga peab tegema seda, mida suur tahab. Suur käsutab kogu aeg last: Pese käed puhtaks! Pane pullover* selga! Ära näri küüsi! Vaata oma jalgade ette! Korja oma mänguasjad kokku!
Ja suured suudavad seda nii mitu korda öelda, et lõpuks kuulab laps ikka sõna ja peseb käed puhtaks ja paneb pulloveri selga ja vaatab oma jalgade ette ja ei näri küüsi ja korjab oma mänguasjad kokku, ja suur on siis lõpuks õnnelik.
Mõned suured on kohe nii õnnelikud, et naeratavad ja ütlevad: Näed, pojake, sa oskad küll hea olla!
* pullover – üle pea käiv kraeta kampsun
Ei tea, miks on suur inimene alles siis tõeliselt õnnelik, kui laps korralikult käitub. Mis rõõmu see pakub?
Millal on suur õnnelik?
Mida arvad sina?
- Kas kergem on olla hea või paha?
- Miks suured inimesed tahavad, et laps nende sõna kuulaks?
