Mida me õhtul sööme?

Teele pere räägib hommikusöögi ajal tihti õhtusöögist. Neil on vaja otsustada, mida söögiks teha. Siis on hommikul teada, kas pärast tööpäeva on vaja toidupoest läbi minna või on kõik asjad kodus olemas. Igal juhul tahab Teele pere süüa tervislikult. Nad söövad tihti juurvilju ja puuvilju, pähkleid, leiba ning kala.

Emale meeldib retsepte otsida kokaraamatust. Ta ütleb, et kokaraamatu järgi on mugav ja lihtne süüa teha. Peaaegu alati tuleb söök siis maitsev. Isale meeldib retsepte ise välja mõelda. Siis on teistel raske abiks olla. Keegi ei tea päris täpselt, mida isa teha plaanib. Vahel ei tea isa seda ka ise. Aga isa on hea kokk ja tema toidud on alati maitsvad. Ainult isa sööke on raske kaks korda teha, sest isal ei ole ju retsepti!

Ükskord juhtus ema ja isaga naljakas lugu. Nad leppisid hommikul kokku, et teevad õhtul borši. Ema ütles, et ta toob poest hapukapsast. Isa lubas, et tema toob peeti. Nad jõudsid õhtul koju ja hakkasid kohe süüa tegema. Kui isa poekotist hapukapsad välja võttis, jäi ema teda imeliku näoga vaatama. Ta ütles: „Joonas, sina pidid ju peeti tooma!” Isa vaatas emale otsa ja hakkas naerma. Sellel õhtul sõi kogu pere hoopis kapsasuppi. Küll see oli maitsev!

Juhan ja Teele on ka hea meelega köögis abiks. Teelele meeldib väga pannkooke küpsetada, aga Juhanile kartuliputru teha. Nende pere viies liige, Siki, on ka alati köögis, kui keegi süüa teeb. Tema loodab, et söögitegijal kukub kogemata midagi head põrandale. Siis on Siki kiire nagu välk ning kõik maitsev kaob ruttu põrandalt. Tegelikult võib öelda, et ka Siki aitab toidutegemisele kaasa – tema hoiab põranda puhta!